Ehitusfoorum

kuidas käib kaitselülitite valik? nimelt vaja 8,1kW elektripliidile kaitselüliti valida. Juhtmeks on 2.5 ruutmillimeetrine vaskjuhe karbikus MMJ.

Kas ühele kaitselülitile võib mitu juhet ühendada? Mis suurusesse võib see jääda, kui tuleb 5 lampi?

Peakaitsmeks on C16. Pistikupesadele panen B16.

Muud pole midagi valida, kui et 2,5-se kaabli ees mitte suurem, kui 16A ja 1,5-se ees 10A. Kui peakaitse on 16 võivad muud olla ka 16 või 10, tunnusjoonel pole tähtsust, mingit selektiivsust pole niikuinii, võimalik saavutada.

Kuidas ei ole võimalik selektiivsust tagada, kui on kasutatud B ja C kaitsmeid?

B-tunnusjoon kindlustab väljalülitamise 5 kordse nimivoolu juures, C-tunnusjoon 10 kordse nimivoolu juures. Aga kui lühisvool on näiteks 700A ei tea Liisu ega lapsed, kumb enne välja lülitub.

Külaline räägib õigeti. Selektiivlüliti maksab 2000-3000 ringis. Kõige odavam lahendus kasutada peakaitsena sulareid, siis on selektiivsus garanteeritud.

Kas EE paigaldab peakaitsena sulavkaitseid? Ei ole küll tähele pannud. Ja ei pruugi sular ka midagi aidata. Oleneb muidugi lühisvoolu suurusest.

Ma ei ole EE-st ühtegi sõna ööelnud.

Kesse muu siis peale EE ja Fortumi peakaitseid paika paneb? Kas Fortum paneb sulareid?

Inimesed tahavad teada, kuidas kaitselülitite valik käib. Arvan, et vastus on käes.

Aitäh vasutste eest! Lihtsalt enda harimise mõttes sooviks teada, kuidas tagatakse selektiivsus?

Nii väikese peakaitsega ei olegi võimalik mingi selektiivsus. Lühise korral ei taga ka 2 astet suurem (25A) peakaitse kindlat selektiivsust. Ülekoormuse korral vast küll. Tuleb leppida sellega et lühise puhul majas (mis on väga ebatõenäoline, kui ise pinge all midagi ei torgi), tuleb minna õue ja liitumiskilbis pealaitse sisse lülitada. Mul endal ei ole 7 aasta jooksul seda veel juhtunud.

Küülaline kirjutas:Nii väikese peakaitsega ei olegi võimalik mingi selektiivsus. Lühise korral ei taga ka 2 astet suurem (25A) peakaitse kindlat selektiivsust. Ülekoormuse korral vast küll. Tuleb leppida sellega et lühise puhul majas (mis on väga ebatõenäoline, kui ise pinge all midagi ei torgi), tuleb minna õue ja liitumiskilbis pealaitse sisse lülitada. Mul endal ei ole 7 aasta jooksul seda veel juhtunud.

kui sa 'nii väikese peakaitse' all mõtled kaitselüliti mõõtmeid, siis on sul õigus jah..

kui amperaazi, siis sul pole õigus

16 A selektiivne peakaitselüliti on selektiivne ka 16 A liinikaitselüliti suhtes, olgu lühisvool kasvõi 15 kA.
Aga selektiivsed peakaitselülitid on suuremate mõõtmetega ja väikseksratsitud liitumiskilpidesse reeglina ei mahugi.. hinnast rääkimata.
Aga jah - ega see üle õue jalutamine eriti tihti ette ei tule, minul pole 10 aasta jooksul seda teha vaja olnud.

pinge all töid tuli tihemini ette paneelmajas elades, kus ma lihtsalt ei söandanud kilbis olevaid automaate välja lülitada, sest nad olid seda nägu, et pärast sisse ei ole enam midagi lülitada

http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... umpost3765
Siin siis natuke ka koolitarkust. Kes asja õppinud, sel tuleb meelde ja kes ei ole ega see ka ei aita.
Kõike paremat!

Tambet kirjutas:http://elektrik.pri.ee/modules/newbb/vi ... umpost3765
Siin siis natuke ka koolitarkust. Kes asja õppinud, sel tuleb meelde ja kes ei ole ega see ka ei aita.
Kõike paremat!

Natuke ajaloost kah lisaks.

90-ndatel kehtestas iga elektrivõrk oma liitumiskilpidele oma nõuded. Osad võrgud nõudsid sulavkaitsmeid ja osad kaitselüliteid. Kuna aeg oli vaene ja raha oli vähe ning uutest lääne standarditest midagi ei teatud, siis võeti kõige odavamad kaitselülitid, ehk siis ainult siseinstallatsiooniks ettenähtud kaitselülitid mis omavahel lühisolukorras selektiivsed praktiliselt ei ole ja millega pealegi hoonest väljaspool - võrgus - normide järgi kaitselahutust tagada ei saa.

Sulavkaitsmed on teatud määrani minikaitselülitite suhtes selektiivsed - sõltuvalt lühisvoolust ja nimivoolust - selektiivsuspiirkonna saab leida (tootja poolt antud ) selektiivsustabelitest.

EE tugevnedes kehtestati 90-ndate lõpul ühtsed nõuded liitumiskilpide aparatuurile (minimaalseim odavaim lahendus minikaitselülititega) ja kohustati kõiki võrke neid järgima. Seega kui seni mõnedes võrkudes juhuslikult ka nõuti sulavkaitselülititega liitumiskilpe mis tagasid mõningase selektiivsuse ja sulavkaitsmelüliti väljatõmbamisel ka kaitselahutuse, siis unifitseeritud kilbid ei taganud enam kumbagi. Ühe asjaliku mehe poolt (vististi Tartu ? kandis ) tõstatati üles kaitselahutuse küsimus, seejärel jahuti selle asja üle miski u.5 aastat ja lõpuks hakati liitumiskilpe varustama täiendava pealülitiga, millega vähemalt kaitselahutust saab teha. Selektiivsete peakaitselülitite hankimist peab EE aga tänaseni liiga kalliks.

Samas on hanke korras valmistatavad liitumiskilbid oma gabariitidelt aetud nii väikeseks, et kui ka klient ise sooviks oma kuludega selektiivset peakaitselülitit osta siis se sinna kilpi ära ikkagi ei mahuks. Seega tuleks EE-ga kooskõlastada kogu kilbi väljavahetamine.

Üldiselt ei tasu vaeva - parem mitte lühiseid korraldada.

Kui aga keegi tahab EE-ga põhimõtte pärast juriidilist vägikaigast vedada (mõni juuratudeng näiteks kursusetööd teha!) siis lasku käia...