Ehitusfoorum

millise firma mudeleid kasutate, kuidas rahul olete? kas siseosa on vaikne või teeb häirivat häält? kas kõva külmaga tuleb seade välja lülitada? kui suurt kokkuhoidu seade võib tegelikult tuua (paju on kulud küttele vähenenud?)? ehk jagate oma kogemusi ...

Kasutan aasta otsa Nordic Sharp Inverterit (õhk-õhk) ja olen üldiselt rahul.
Ainus paha asi neil inverteritel on see,et väliselemendist eralduva vee ärajuhtimine on firma poolt lahendamata(lihtsalt lödiseb alla).Müra tase on täiesti hea kui sa teda magamistuppa ei pane.Soovitan tal ise lasta puhumisreziim valida.Asukoht majas tuleb valida nii,et tal oleks õhku mida soojendada,ära pane teda kuhugi väikesesse ruumi.Kui maja sooja peab, kütab oma 100 ruutu ära ja lisakütet pole vaja kuni välistemperatuur ei lange alla -15 kraadi.Arvesta ,et et õhu liikumine on tal tugev,5-6 meetri pealt on käega hästi tuntav,nii et uksed valla kui kütad või restid uste alumistesse osadesse.Lisaväärtused on need et kuivatab jube hästi pesu ja naistele pole enam fööne vaja osta.

krt mina ei tea, mina lasin panna ka omale õhksoojuspumba ja tunnen küll, et see oli mõttetu kulutus.

Ma ei tea mis firma inverter Sul on.Neid on erinevaid ja erineva tasemega.
Palju sõltub ka sellest kuhu siseelement paigaldatud on.Eks igaühe maja on erinev. Kui nüüd ostaks oleks targem.Kõigepealt laenaks 3-4kW korraliku soojapuhuri ja paigutaks teda majas siia sinna ,et leida kõige parem koht.Kuhu ja kuidas majas õhk liigub nii ühel korrusel kui ka korruste vahel on samuti oluline sest inverteri taolised kütjad liigutavad õhku päris korralikult.Liiga intensiivsed õhu liikumised ei pruugi alati kõige meeldivamad olla.Aga eks me omal nahal õpime,pole siin Eestis suurt kedagi kes asja tõeliselt tunneb.

sundehitaja kirjutas:Ma ei tea mis firma inverter Sul on.Neid on erinevaid ja erineva tasemega.
Palju sõltub ka sellest kuhu siseelement paigaldatud on.Eks igaühe maja on erinev. Kui nüüd ostaks oleks targem.Kõigepealt laenaks 3-4kW korraliku soojapuhuri ja paigutaks teda majas siia sinna ,et leida kõige parem koht.Kuhu ja kuidas majas õhk liigub nii ühel korrusel kui ka korruste vahel on samuti oluline sest inverteri taolised kütjad liigutavad õhku päris korralikult.Liiga intensiivsed õhu liikumised ei pruugi alati kõige meeldivamad olla.Aga eks me omal nahal õpime,pole siin Eestis suurt kedagi kes asja tõeliselt tunneb.

Isiklik kokkupuude nii Panasonicu kui IVT-ga. Tundub, et tegemist on vaid 2-kordse hinnavahega ja vannun selle pärast maa põhja, kuna 2-le korrusele ikkagi soe ei kipu minema nagu reklaamitud, kuigi köetavat pinda on ca 70-80 m2. IVT raha eest oleks võinud panna kummalegi korrusele panasonicu, nagu üks mees tegi. Ja ega ikka õhku ka nii ringi ei aja nagu reklaamitud. Eelkõige kütab ruume, kuhu otseselt õhk läheb.

Esiteks, enamus müüjaid ei reklaami õhusoojuspumpa põhiküttena, vaid reklaamivad seadet kui püsikulude vähendajat. Enamus müüjad reklaamivad, et õhusoojuspumbaga on võimalik kulusid aasta keskmiselt elektriküttega võrreldes 50% väiksemaks saada.

Teiseks, kui eramu on suhteliselt avatud planeeringuga, siis vale siseseadme asukoha valikul võib juhtub isegi vastupidi, et kogu soojus liigub II-le korrusele ja I korrusele soojust ei jätkugi.

Kolmandaks, on meil jaanuari kuus võimalik tutvustada kahekordset ridaelamut, kus esimesel korrusel on soojuspump ja II korrusel elektriradiaatorid. Iga elektriradiaatori ette on paigaldatud eraldi voolumõõtja ning samuti on paigaldatud voolumõõtja soojuspumba ette. Ma väidan, et hoones on -5C välisõhuga I korrusel 23C ja II korrusel igas toas vähemalt 20C ning sealjuures ei tööta ükski elektriradiaator.

Loomulikult on võimalik, et on hooneid, kus soojus ei hakka normaalselt liikuma, kuid reeglina suudab seda kogenud paigaldaja ette ennustada ning sellistel juhtudel jäetakse paigaldus ära. Alati on ka erandeid ja tõesti on juhtumeid, kus on täiesti mõistmatu, miks soojus ei liigu nii nagu loodeti alguses. Kuid vähemalt meie praktikas on selliseid juhtumeid tõesti ülimalt harva.

ÕIETI PAIGALDATUD JA DIMENSIONEERITUD SOOJUSPUMP PEAB VÄHENDAMA ELEKTRIKÜTTEGA KOMBINEERITUNA KÜTTEKULUSID VÄHEMALT 50%.

Priit Pärn kirjutas:Esiteks, enamus müüjaid ei reklaami õhusoojuspumpa põhiküttena, vaid reklaamivad seadet kui püsikulude vähendajat. Enamus müüjad reklaamivad, et õhusoojuspumbaga on võimalik kulusid aasta keskmiselt elektriküttega võrreldes 50% väiksemaks saada.

Teiseks, kui eramu on suhteliselt avatud planeeringuga, siis vale siseseadme asukoha valikul võib juhtub isegi vastupidi, et kogu soojus liigub II-le korrusele ja I korrusele soojust ei jätkugi.

Kolmandaks, on meil jaanuari kuus võimalik tutvustada kahekordset ridaelamut, kus esimesel korrusel on soojuspump ja II korrusel elektriradiaatorid. Iga elektriradiaatori ette on paigaldatud eraldi voolumõõtja ning samuti on paigaldatud voolumõõtja soojuspumba ette. Ma väidan, et hoones on -5C välisõhuga I korrusel 23C ja II korrusel igas toas vähemalt 20C ning sealjuures ei tööta ükski elektriradiaator.

Loomulikult on võimalik, et on hooneid, kus soojus ei hakka normaalselt liikuma, kuid reeglina suudab seda kogenud paigaldaja ette ennustada ning sellistel juhtudel jäetakse paigaldus ära. Alati on ka erandeid ja tõesti on juhtumeid, kus on täiesti mõistmatu, miks soojus ei liigu nii nagu loodeti alguses. Kuid vähemalt meie praktikas on selliseid juhtumeid tõesti ülimalt harva.

ÕIETI PAIGALDATUD JA DIMENSIONEERITUD SOOJUSPUMP PEAB VÄHENDAMA ELEKTRIKÜTTEGA KOMBINEERITUNA KÜTTEKULUSID VÄHEMALT 50%.

Ega ma Panasonicu üle nurisegi, kui mitte arvestada, et ta tagumist tuba (läbi väikese koridori, köögi ja siis alles tuba ümber nurga) ei taha hästi toita. Mind paneb nördima IVT Nordicu kallis hind. Kusjuures ma ei saa küll aru et see soojus oleks ka poole soojem arvestades poole kallimat hinda. Vot milles on asi. Kuigi reklaami järgi pidid olema nagu öö ja päev. Nii tahtsingi lastele parimat. Või on põhjus garantiide vahes. Panasonicu garantii 2 aastat - loodetavasti veel 2 aasta pärast on firmad turul. Aga IVT garantii 5 aastat - ei pruugi enam mitte jälgegi sellest pumba maaletoojast ja firmast olla.
Aga ega see minu virisemine midagi aita. Ainult teistele mõtlemisainet et alati ei pruugi mitte kõige kallim olla ka kõige parem. Ja noh eks aeg anna arutust - võib-olla on 40000 siiski läinud asja ette.

Kuna ABC Kliima IVT seadmeid ei müü, ei oska ma kommenteerida seadmete töökindlust ja garntiiga seonduvat. Küll aga võin ma öelda, et Põhjamaades tehtud testid näitavad, et Jaapani tootjate seadmed on üsna võrdsed. 2005 aasta Rootsi SP Instituudi poolt tehtud õhksoojuspumpade testis on isegi sissejuhatuses eraldi välja toodud, et väga raske oleks üht seadet teisele eelistada.

TÄIESTI KINDLASTI VÕIB AGA VÄITA, ET TUNDMATU NIMEGA HIINA SOOJUSPUMPADEGA PÕHJAMAADE KLIIMAS NII SOOJA PUMBATA EI SAA, ET VOOLUMÕÕTJA AASTA KESKMISEKS SÄÄSTUKS KASVÕI 30% -gi NÄITAKS! Müratasemest ja sulatamise probleemidest pole üldse mõtet rääkida.

Eelmise aasta mudelitest on Panasonic Flagship HE9DKE üks parimatest õhksoojuspumpadest – energiaväärinduse koefitsent (COP) küttel 5,22 ja jahutusel (EER) 5,1. Nagu kõigi õhksoojuspumpade puhul, hakkab COP välistemperatuuri langedes alanema, kuid norrakate (Bauer Energy AS) andmetel on see veel -20 C juures üle 3. HE9DKE on valmistatud Jaapanis, mitte Hiinas ega Malaisias, ja seepärast on ka hinnajärk suht kõrge. Seadmel on hapnikurikasti, ionisaator ja mitmekülgse toimega 1+3 alleru-buster siseõhu filtreerimise süsteem. Koos paigalduse ja talvevarustusega 25000 kr. Küsi lisa OÜ Ekokliima, tel 5647 4321, e-post: info@ekokliima.ee

Mull siis selline lugu, et kaks seadet üks on Hitatci ja teine Toshiba. esimene on veits üle aasta ja teine on sügisest saati. Tekkis olukord kus -15C välistemperatuuril Toshiba ajas vett välja nii kui suutis aga Hitaci kuiv ja ei mingit vett. Käisin siis paigaldaja OÜ Refteh juures uurimas ja selgus et mida rohkem vett välisosat tuleb seda efektiivsemalt seade töötab tehti asi päris segeks kuidas seade töötab. Lasin siis uurida seda Hitachi seadet ja tundu et sellega olen veidi ämbrisse astunud kuna sellest seadmest vett allapoole -10C enam välja ei tule vastupidiselt Toshiba seadmele ja seega pole mull loota Hitachi seadmest ka head COP tegurit. Tunda annab se ka sise ruumides neis erinevad temperatuurid ja sedmed tarbivad ka erinevalt. Hitachi rohkem ja Toshiba vähem.
Tegelikult olen kurb et jäin tookord seda ABC Kliima klaaskasti jama uskuma kus näidati et sell seadmel kõige kõrgem COP madalatel temperatuuridel.
Kui keegi soovib ikka tugevat tehnilist nõu siis soovitan Refteh OÜ poole pöörduda seal kaks meest ülelaua istumas ja mõlemad teevad asja selgeks ka suurimale võhikule nagu mullegi. Ega alati pea ju ostma head nõu küsida ka keegi keela

Rootsis on 15-20 aasta jooksul paigaldatud ligi 600000 soojuspumpa ja neist ligi 2/3 on õhk/õhk või õhk/vesi soojuspumbad. Meie kliimasse sobivaima õhksoojuspumba valimiseks võikski nende kogemusi arvestada. Eelmisel aastal tarbijaajakirjas Rad&Rön avaldatud võrdluskatsete tulemused leiad http://www.radron.se/upload/tabeller/20 ... umpar2.pdf .
Parimad tulemused saadi IVT, Toshiba ja Sanyo pumpadelt. Sanyo KRV-123EH andis suurima küttekulude kokkuhoiu suuremate pindade või kehvemini soojustatud elamute kütmisel, -18C juures oli COP veel 2,1. Sanyo pumpadele on omistatud Rootsis ka riiklik kvaliteedimärk „P”.
OÜ Ekokliima müüb ja paigaldab Sanyo KRV-93EH hinnaga 19000 kr ja KRV-123EH hinnaga 21000 kr.