Õhksoojuspumba küttekaabel

[tarvo29]

Tere, kui keegi oskab paigaldada panasonicu õhksoojuspumpa küttekaablit, siis oleksin tänulik, kui juhendaks.

[külmik]

Puuri 5mm augud põhja kõrvuti ,et saaks bandiitidega küttekaabel kinni tõmmata.Paigalda kaabli otsa termostaat ja vea sinna siseosast toide peale.Osadel kaablitel on kohe termostaat otsa paigaldatud nendel ainult toidet vaja.Hea kui paned ümber kompressori ka soenduskaabli siis saad mõlemad ühe termostaadi alla ühendada. Termostaat tuleb kindlasti korralikult kinni teipida ,et ei tekiks lühist ja niiskus sisse ei lähe.

[korsten]

ja termostaati ära jäta kuskile kompressori juurde vaid kohta, kus ta kõige paremini võiks toimida!

Tere, kui keegi oskab paigaldada panasonicu õhksoojuspumpa küttekaablit, siis oleksin tänulik, kui juhendaks.

[Imelik]

Puuri 5mm augud põhja kõrvuti ,et saaks bandiitidega küttekaabel kinni tõmmata.Paigalda kaabli otsa termostaat ja vea sinna siseosast toide peale.Osadel kaablitel on kohe termostaat otsa paigaldatud nendel ainult toidet vaja.Hea kui paned ümber kompressori ka soenduskaabli siis saad mõlemad ühe termostaadi alla ühendada. Termostaat tuleb kindlasti korralikult kinni teipida ,et ei tekiks lühist ja niiskus sisse ei lähe.

Hakkas ka huvitama et millisest termostaadist käib jutt ja mis juhib termostaati (sisse/välja lülitamine).
Eriti huvitab see arvestades olukorda välisseadme sees.

[külmik]

http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mi ... 42&scat=84
Sellel lehel on näha milline termostaat on.

[Imelik]

Tänud. Tsitaat antud lingilt- Termostaat tuleb paigaldada kompressorikambri klemmliistule. Sellisel juhul küsin mis teipimisest ja võimalikest asukoha valikutest käib siin jutt .

[Priit Pärn]

Termostaate ongi mitut erinevat versiooni. Osad termostaadid on juba vulkaniseeritud kujul küttekaabli külge ühendatud. Osad termostaadid on jälle spetsiaalse plastikaitse sees.

See termostaat, mis on üleval meie kodulehel, seda ma külle ei soovita kellegil panna mujale, kui klemmliistu külge ja sõltub seadmest, kuid osadel seadmetel on vaja elektriühendused ka klemmliistule paigaldatuna kinni teipida. See sõltub elektriühenduste kaitsekaanest. Kui kaan hakkab vastu termostaati käima, siis on vaja see ära teipida.

Kuna tegemist on elektriohutusega, siis peaks ikka jälgima maksimaalset ohutust. Ohutus on kindlasti seda väärt, et hiljem keegi elektrilööki ei saaks.

[Imelik]

See termostaat, mis on üleval meie kodulehel, seda ma külle ei soovita kellegil panna mujale, kui klemmliistu külge ja sõltub seadmest, kuid osadel seadmetel on vaja elektriühendused ka klemmliistule paigaldatuna kinni teipida. See sõltub elektriühenduste kaitsekaanest. Kui kaan hakkab vastu termostaati käima, siis on vaja see ära teipida.
Kuna tegemist on elektriohutusega, siis peaks ikka jälgima maksimaalset ohutust. Ohutus on kindlasti seda väärt, et hiljem keegi elektrilööki ei saaks.

Teip ei ole selleks küll sobilik materjal ja kui ühendus käib vastu kaitsekaant on asi juba iseenesest paha.
Antud termostaat on mõeldud ikka ühendamiseks vastava õhkvahega ja elektriühendused peavad asetsema
nii et oleks tagatud seadmele antud IP säilimine (IP kaitseklass näitab, millistes tingimustes võib vastavalt tähistatud toodet kasutada).

[Priit Pärn]

Kui elektriühendused on lubatud teha selle klemmliistu peal, siis miks ei tohiks sinna ühendada termostaati?

[Imelik]

Vabandust minu poolt ebaselgelt sõnastatud. Tohib küll ja just ainult seal (tingimuseks ettenähtud õhkvahede säilimine). Pidasin silmas ainult seda et antud termostaadil on isoleerimata ühendusklemmid ja puudub väline kaitsekest (tingimustesse sobiva IP ga). Teip ei muuda seda olukorda.

[Priit Pärn]

Uuendasin meie kodulehel ära ka tooteinfo, et oleks paremini mõistetav, kuidas paigaldada ja mida jälgida.

http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mi ... =84&id=384

[pärdik]

Neid ilusaid termostaate saab osta A-kaablist (vana nimega, uut ei tea aga asuvad Sõprus pst. Bona mööbli kõrval) ja hind oli miski 50.-EEK TK ja kaablid saate Devist a´ 150-180.-EEK tk

[Imelik]

Uuendasin meie kodulehel ära ka tooteinfo, et oleks paremini mõistetav, kuidas paigaldada ja mida jälgida.

http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mi ... =84&id=384

Ei taha norida aga ei saa ikkagi rahul olla. Ausalt öeldes koristaksin kogu selle selgitava teksti sealt ära sest kes vastutab kui oskamatu inimene selle järgi talitama hakkab(tulemus võib olla kurb). Võib jätta ainult paiknemise asukoha selgituse (kui tootja on ettenäinud sellise võimaluse) ja lisada lõppu lause et toodet võib ühendada kvalifitseeritud elektrik vastavalt....pla pla pla. Lisaks küsimus toite automaatsest väljalülitamisest rikkeolukorras (kaitsme väärtus ja asukoht lisakaabli puhul). Kes annab ümberehitatud seadmele garantii jne. Muidugi veel 0 on N ja klemmid ei ole emased ning tavaliselt on just N katkematu (lülitatakse faasijuhti või siis mõlemat korraga kui tootja pole teisiti ette näinud).
Ilusaid jõule !
Parandus- vaatasin ka nende klemmide (minu arusaamist mööda isoleeritud pistikupesa juhtmele)ingliskeelset nimetust. Otsetõlkes tuleks jah "isoleeritud naissoost ühendaja"

[Maida]

Seoses viimase nädala pakasega on õhksoojuspumpadel tekkinud probleem põhjaküttega, nimelt ei suuda põhjakaabel piisavalt lahti hoida vee äravooluavasid. Sulatusprotsessi ajal valgub vesi põhjale, aga kohe kütterežiimile minnes hakkab tööle välisosa ventilaator, mille poolt tekitatud õhuvool jäätab põhjale valgunud vee ära. Iga korraga tekib jääd juurde... Tegemist ei ole kindlasti kaabli ega termostaadi rikkega, majal on 14 pumpa ja probleem praktiliselt kõigil ühesugune. Kaabli ümbert on küll jää veidi sulanud, ka põhi on kohati leige, kuid kiire jäine õhuvool võtab äravooluavad kinni. Kuna 11-nel pumbal toimub äravool ainult läbi keskel oleva ava edasi torustikku, siis on probleem tõsine. Sama probleemi olen täheldanud paljudel paigaldatud pumpadel. Tekkiva jäätumise tõttu hakkab külmuma ka välisosa radiaator alt ülespoole, efektiivsus väheneb...
Kas kellelgi on õnnestunud mingi nipiga see probleem lahendada? Mingi võimalus oleks muidugi pump vahepeal umbes tunniks välja lülitada, et siis võib olla sulaks ära, aga 15 kraadise pakasega on ka see küsitav.

[Külaline]

Mis firma ja marki pumbad need on?
Kuhu paigaldatud, kas seinale, rõdule, katusele?

[Maida]

Tegemist Toshiba Daiseikai RAS 10 ja 13 mudelitega, kolm välisseinal ja 11 rõdudel. Nende küttevõimsuses ei kahtle, juba neljas talv kasutuses ja ainus kütteallikas majas. Toimisid edukalt ka 20 kraadiga, hoolimata sellest, et maja soojustamata ja paljudel ka vanad aknad. Põhja jäätumist oli ka varasematel talvedel, kuid need olid suhteliselt pehmemad.

[Küülaline]

klemmid ei ole emased ... Otsetõlkes tuleks jah "isoleeritud naissoost ühendaja"

See on jah üldlevinud, et pesa on emane ja pistik isane. Ei teagi kuidas korrektne eestikeelne termin on. Inglise keeles tunduvad male ja female olevat tõesti tehnilised terminid.

[Külaline]

Tegemist Toshiba Daiseikai RAS 10 ja 13 mudelitega, kolm välisseinal ja 11 rõdudel. Nende küttevõimsuses ei kahtle, juba neljas talv kasutuses ja ainus kütteallikas majas. Toimisid edukalt ka 20 kraadiga, hoolimata sellest, et maja soojustamata ja paljudel ka vanad aknad. Põhja jäätumist oli ka varasematel talvedel, kuid need olid suhteliselt pehmemad.

Hmmmmmm.............. Daiseikaidel peaks rohkem, kui üks ava põhjas olema.
Kas konsoolid ei ole ära väsinud ja seadmed õige pisut ette kaldus? Siis tekib ka selline probleem.

[aare]

Kuna 11-nel pumbal toimub äravool ainult läbi keskel oleva ava edasi torustikku, siis on probleem tõsine. Sama probleemi olen täheldanud paljudel paigaldatud pumpadel. Tekkiva jäätumise tõttu hakkab külmuma ka välisosa radiaator alt ülespoole, efektiivsus väheneb...

Enne mingite nippide soovitamist, tahaks teada, kas välisosa sulatusvee äravoolu/eemalejuhtimise torustikku on küttekaabel paigaldatud ja millise termostaadiga see ühendatud? Kui seda pole tehtud, anna teistelegi teada, mis firma "sepad" nõnnaviisi (itaalialikult) torud välisosa sulatusvee väljavoolu põhjaavast eemale juhtisid. Kui tegutsev firma, siis nad tulevad kindlasti ise meelsasti seda teemat lahendama. Ei viitsi siin pikemalt arvutinuppe klõbistada, nii-et kui probleem tõsine, helista 56474321 (Ekokliima OÜ).

[Külaline]

Kirjelduse järgi siis üks probleem seotud teisega. Sulatusvesi ei voola ära, vee äravoolu ebapiisavus jäätab avad ja takistab vee äravoolu Võimalikud põhjused- 1) vee kogunemine - valed kalded, jäätumisel vähene küttevõimsus 2)avade ummistumine - valesti paigaldatud küttekaabel,kaabli vähene võimsus, vale küttekaabli juhtimine. Üldsegi ei taba soojuspumpadest aga mis loogika alusel see soojenduskaabel töötsükli ajal järgi on
(et sooja küttekaablist tuppa tagasi pumbata)?

[Külaline]

Ei pannud enne jutust tähele, et väljavooluavade külge on ühendatud torustik. Sellise külmaga külmubki see torustik lihtsalt ära ja vesi enam välja ei pääse.

Küttekaabel ei jõua ealeski sellise külmaga pärast sulatust midagi sulatada. Kaabel aitab vaid sulatuse ajal veel kiiresti seadmest välja voolata. Torustikus ei suuda ka kaabel midagi sellise külmaga sulatada, kui see üle meetri välisõhu käes on.

Palju võimsamad küttekaablid, näiteks vihmaveesüsteemides, toimivad 0C piirkonnas, mitte aga -15C välisõhuga.

[Maida]

Kuna 11-nel pumbal toimub äravool ainult läbi keskel oleva ava edasi torustikku, siis on probleem tõsine. Sama probleemi olen täheldanud paljudel paigaldatud pumpadel. Tekkiva jäätumise tõttu hakkab külmuma ka välisosa radiaator alt ülespoole, efektiivsus väheneb...

Enne mingite nippide soovitamist, tahaks teada, kas välisosa sulatusvee äravoolu/eemalejuhtimise torustikku on küttekaabel paigaldatud ja millise termostaadiga see ühendatud? Kui seda pole tehtud, anna teistelegi teada, mis firma "sepad" nõnnaviisi (itaalialikult) torud välisosa sulatusvee väljavoolu põhjaavast eemale juhtisid. Kui tegutsev firma, siis nad tulevad kindlasti ise meelsasti seda teemat lahendama. Ei viitsi siin pikemalt arvutinuppe klõbistada, nii-et kui probleem tõsine, helista 56474321 (Ekokliima OÜ).

Äravoolu torustikele on paigaldatud küttekaabel, millel eraldiseisvad reguleeritavad termostaadid (reguleeritud umbes 0 kraadile). Äravoolu torustik ja selle küte on enda paigaldatud, "seppasid" süüdistada ei saa, samas see toimib edukalt. Jäätumine on pumba põhjaosal ja ka neil pumpadel, millel torustik puudub ning avatud on kõik kolm äravooluava.
Ilmselt on põhjal asuv kaabel liiga lahja, ka vähene kontakt põhjaga võib probleemiks olla. Ka kallimad metallteibid ei suuda vist kaablit korralikult põhjaga ühenduses hoida, kui asi juba jäätub, siis lööb teibi lahti. Tavavarustuses olevast põhjakaablist on tolku ilmselt kuni -5 raadini, sealt edasi ei suuda kaabel ventilaatori tuules enam jääd sulatada. Kasutusel olevate termostaatidega lülitatakse kaabel töösse umbes +5 kraadi juures, kui see kogu aeg järgi on, siis pole ime, et varsti läbi kärssab. Samas pole temast ju plusskraadidega tolku (enamus kütteperioodist on ilm plussis).

Oma lolli peaga üritaksin ehitada süsteemi, kus on põhjakaabel kordades võimsam, aga lülituks tööle ainult miinuskraadidega sulatustsükli alguses ja aegreleega hoitaks töös veel umbes 5 minutit peale sulatuse lõppu. Reguleeritavad termostaadid on olemas, kuidas oleks võimalik pumba juhtimisest saada välja signaal sulatustsükli algusest? Väike arvutus näitab, et selline lahendus oleks tunduvalt odavam kui oktoobrist aprillini töös olev küttekaabel!

[Külaline]

Ei pannud enne jutust tähele, et väljavooluavade külge on ühendatud torustik. Sellise külmaga külmubki see torustik lihtsalt ära ja vesi enam välja ei pääse.

Küttekaabel ei jõua ealeski sellise külmaga pärast sulatust midagi sulatada. Kaabel aitab vaid sulatuse ajal veel kiiresti seadmest välja voolata. Torustikus ei suuda ka kaabel midagi sellise külmaga sulatada, kui see üle meetri välisõhu käes on.

Palju võimsamad küttekaablid, näiteks vihmaveesüsteemides, toimivad 0C piirkonnas, mitte aga -15C välisõhuga.

Palun tutvu enne sellise jutu ajamist erinevate küttekaablitega ning nende valimise ja paigaldamise põhimõtetega.
Näiteks siit- Kütteseadmed

[Külaline]

Mida ma pean sealt lugema???? Seal ei olnud midagi uut. Soojuspumpades on reeglina KÕIGE võimsamad küttekaablid, ehk siis 1m = 50W. Kahjuks on nii, et need kaablid toimivad vaid sulatuse ajal ja pisut ka pärast sulatust. Selle ajaga peab vesi jõudma seadmest ära voolata.

Mingisusguseid kanalitorusid seal küljes olla ei tohiks ja kui on, siis see on riskitegur, mis võib tekitada jäätumist! Praegu on paraku jäätrumisprobleem ja nüüd tuleks algatuseks need torud küljest lahti ühendada. Loomulikult tuleb ka põhjasoojenduskaabel korralikult panna, et sellest mingit kasu ka oleks. Kui ta seal põhjas püsti turritab, siis sellest suurt tolku ei ole. Peab ka jälgima, et kaabel ei takistaks vee äravoolu. Paljud näiteks lükkavad kaabli väljalaskeavast välja, mida mina ei soovita.

Kui seade hakkab tööle kütterežiimis, siis kaabli pinnatemperatuur läheb tänase ilmaga miinusesse. Kaabel on plussis vaid sulatuse ajal. Kahjuks mina ei tea võimsamaid kaableid täna.

Tean et Fujitsu seadmetel on sügisest peal uus küttekaabel. Panen siia lingi, kust seda lugesin.

http://www.abckliima.ee/Default.aspx?mi ... =49&id=721
Mida tähendab North?
North versioon on spetsiaalne varustus õhusoojuspumpadele, mis annab oluliselt suurema töökindluse külma pakasega. North varustus on turul saada olevatest õhusoojuspumpadest ainult Fujitsu General mudelitel.

NB! Uut tüüpi talvevarustus ei ole enma plastikkaabliga, vaid painutatud alumiiniumkattega küttekeha. Küttekeha eelis on pinna kõrgem temperatuur ja väiksem soojuskadu. Uus küttekeha peab paremini vastu ilmastikuoludele ja soojendab paremini veeväljalaskeavasid.

[Külaline]

75W põhjasoojendusküttekeha, mis garanteerib, et sulatusvesi pääseb ka väga külma ilmaga seadmest kiiresti välja ning ei tekita jäätumist.

Kirjeldusest võib aru saada et tegemist on metallkattega küttespiraaliga võimsusega 75W (75W koguvõimsus)?
Tekib küsimus- kui suurt pinda soovitakse sellega kütta, kui kiiresti ja millise temperaatuuride vahe juures ning mis materjalis toimub soojusvahetus ?
Küttekaabli erivõimsus on vaid üks tehniline näitaja valemis (mida võimsam, seda kiiremini on võimalik saavutada vajalik temperatuur, seda piirab ainult soojusvaheti materjali soojusjuhtivus).
Tavaliselt arvestatakse lume- ja jääsulatussüsteemides optimaalseks võimsusvajaduseks 300W/rm aga on ka olukordi kus kasutatakse 600W/rm. Kõik oleneb konkreetsest situatsioonist. Selleks tehakse soojusarvutused.
Kui materjali soojusjuhtivus on halb siis tihendatakse sammu (kui pinnatemperatuur läheb kõrgeks siis vähendatakse erivõimsust jne.).
Torude kohta - Viidet ei viitsinud külaline ikka lugeda. Vesi voolab torus ka siis kui väljas on -30C (temp. vahe 30C. See on võimalik).
Ühes on lp. Külalisel õigus - kiiresti liikuvat õhku on kaablitega raske piisavalt soojendada- lubatud pinnatemperatuur on liiga madal.
Mina siis see viitaja- Imelik .