Ehitusfoorum

Tere.

Taastan vana palkmaja, millel palgid heas korras. Kuna sein oli viltune, siis tegin väljapoole puitkarkassi, karakassi ja palgi vahele panin villa ja karkassi vahele peno... nüüd mõtlen kas on vaja ka tuuletõket või võib kohe voodrilaua peale panna ????


et küsimus siis selles et kuidas selline lahendus töötab niiskise liikumisega ja hingamise vaatenurgast !

mõni arvab et selline sein hingab küll, teine aga ütleb, et ei kõlba kuhugi, mõtlesin uurida mis siin sellest arvatakse !


Tänud

Teed ära ja küsid kuidas mõjub,toimib jnejnejne?????? Oota ja vaata, valuta südant ja kui läheb hästi rõõmusta!!!
Aga jumalapärast ära küsi enne nõu kellegi käest. Võtsid vastutuse, siis kanna seda nohisedes!
Kui siin vastaja ütleks, et see taridnd on pask, siis sa paned kohe tärinal vastu, kui aga kiidaks kogu sellist ehitusloogikat, siis oleks kiitja kloun!

Ei väsi need seinad ka hingamast...

Aga veeaurutakistusega on küll sedamoodi, et see on EPS-il kõvasti suurem kui villal. Kui ligikaudseid kihtide paksuseid teaks võiksin ju välja arvutada huvi pärast, et kui palju vett koguneb seina sisse...

Tere. Aga veeaurutakistusega on küll sedamoodi, et see on palgil kõvasti suurem kui EPS-l. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Puidu veeaurutakistus on ca 1,5 korda suurem kui EPS-il, millega oleks kõik korras, aga mina küll ei julgeks selles kontekstis suhtuda palkseina kui homogeensesse puidukihti. Liiati kui tegemist 100 aasta vanuse palkmajaga. Palkide vahelised praod, mis sinna paratamatult tekkinud on aastate jooksul, võivad õhku vilinal läbi lasta. Ja seega ei moodusta takistust ka veeaurule. Isegi kooralikult hooldatud palkseina, kus varad kenasti tihendatud, ei ole veeaurutakistusena võrdne naiteks 20 cm puiduga.
Seepärast loen, et kui soojusarvutuses saab puitu arvesse võtta, siis kondensipunkti arvutuse puhul tuleb sellesse suhtuda reservatsiooniga. See muidugi muudab kogu palkseina arvutamise üpris ebamääraseks, misjuhul on kindlam EPS-taoliseid materjale palkseina soojustamiseks mitte kasutada. Mida olen ka alati soovitanud.

Tere. Antud konstruktsioonil võib olla 2 äärmust. Esimene äärmus on et palgist tehtud sein on nii tihe nagu homogeenne puit. Hr. Virkus võib arvutada välja, et kondensi ei teki. Teine äärmus, et palksein on nii auguline, et ta on ainult butafoorne element soojapidava seina ees. Sel juhul arvutatakse ainult peno kihi aurureziimi. Hr. Virkus võib välja arvutada, et ka sellises kihis ei teki kondensvett. Nüüd reaalsituatsioon on jah ebamäärane, aga kindlasti nende kahe äärmuse vahel. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mina julgen ka siin, seda küll kahjuks suure peksa saamise hirmus, suurte poiste vahel midagi arvata.
Kas üks keskmine iseehitaja suudab, nii raskele pinnale nagu vana palkmaja, penot nii korralikult ja tihedalt ümber saada, et külm kuskilt selle taha ei saaks? Komistuskiviks on kujunenud enamasti seina alumine ja ülemine äär ning avade ümbrused. Mis juhtub siis? Ja kuidas siis peaks üldse suhtuma sellisesse soojustusse?
Villa saadakse küll kindlasti tihedamalt seina külge, aga tuuletõketega korduvad samades sõlmedes analoogsed vead.
Samas on ka nii, et kui väidetavalt palksein laseb juba õhku läbi(kindlasti või see nii ka vanal ehitisel olla) siis, mis see villaga soojustamine siis paremat tulemust annab? Et kuivab kiiremini välja? Või tuleks sellise palkmaja soojustamisel villaga võtta aluseks juba karkassmajadele ette nähtud normid?

Tere. Hirmul on vahel suured silmad. Väga mõistlik ja aktuaalne küsimuse püstitus. Omavahel liikumisohtlike pindade liidetesse sobib isepaisuv tihend, mis on tuuletihe (600 Pa) ja võimaldab aluspinna liikumist. Muide sama tihend sobiks ka palkide vahele. See viimane on küll väga ketserlik lahend ökomeeste ja -naiste hulgas. Aga tehniliselt sobiks suurepäraselt. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas: ...Teine äärmus, et palksein on nii auguline, et ta on ainult butafoorne element soojapidava seina ees. Sel juhul arvutatakse ainult peno kihi aurureziimi. Hr. Virkus võib välja arvutada, et ka sellises kihis ei teki kondensvett.....
Alar Piirfeld

Nonii, arvutasin.
Algselt küsitud konstruktsioon oli - EPS-mineraalvill-palk. Sellises konstruktsioonis tekib kondensvesi EPS ja mineraalvilla vahele piirsituatsiooni, kus vana palksein laseb vabalt veeauru läbi. Teises äärmuses muidugi ei teki. Andmed puuduva olemasoleva palkseina kohta aga kuna töö juba tehtud, siis soovitan igal juhul palgivahed üle vaadata ja tihendada kus vähegi võimalik.

Tere. Nõus, see algne variant, mis jäi mul tähelepanuta, on tõesti riskiohtlik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld