Ehitusfoorum

Sooviks tarkade arvamusi teemal "kuhu paigaldada sissepuhkeplafoonid". Nimelt olen ehitamas süsteemi, kus ventilatsiooniseadmest tulev õhk suunatakse läbi õhk-õhk soojuspumba (kanalimudeli) siseosa, mis tubadesse jõudvat õhku talvel soojendab ja suvel vajadusel ka jahutab. Kuna ventilatsiooni normaalselt läbiv õhu hulk ei ole piisav selleks et selle abil kogu maja ka karmimate külmadega ära kütta (õhu soojusmahtuvus on selleks liiga väike) siis on tegemist n-ö abiküttega. Pakasega tuleb juurde kasutada muid küttelahendusi (kütta ahjusid/kaminat või kui ei viitsi siis kasutada ka elektriradiaatoreid). Arvutuslikult peaks siiski ca 10 külmakraadini ka ainult õhkküttest piisama. Seega on tegemist kombineeritud õhkütte-ventilatsiooni süsteemiga.

Hetkel on käsil ventilatsioonitorude paigaldus ja sellest ka küsimus. Kui hariliku ventilatsiooni puhul paigaldatakse sissepuhkeplafoonid reeglina lakke siis õhkkütte puhul olen näinud mitmeid lahendusi, kus õhk suunatakse tuppa üsna põranda lähedalt suunaga põrandale (ning sellistes tubades on olnud päris meeldiv kliima). Aga kuidas käituda kombineeritud süsteemi puhul? Minu eelistus oleks põranda lähedane variant aga kas sellega seoses võib mingeid jamasid tekkida? Või mida peaks kindlasti arvestama? Äkki keegi tark teab kommenteerida Aitähh.

coachman kirjutas:Sooviks tarkade arvamusi teemal "kuhu paigaldada sissepuhkeplafoonid". Nimelt olen ehitamas süsteemi, kus ventilatsiooniseadmest tulev õhk suunatakse läbi õhk-õhk soojuspumba (kanalimudeli) siseosa, mis tubadesse jõudvat õhku talvel soojendab ja suvel vajadusel ka jahutab. Kuna ventilatsiooni normaalselt läbiv õhu hulk ei ole piisav selleks et selle abil kogu maja ka karmimate külmadega ära kütta (õhu soojusmahtuvus on selleks liiga väike) siis on tegemist n-ö abiküttega. Pakasega tuleb juurde kasutada muid küttelahendusi (kütta ahjusid/kaminat või kui ei viitsi siis kasutada ka elektriradiaatoreid). Arvutuslikult peaks siiski ca 10 külmakraadini ka ainult õhkküttest piisama. Seega on tegemist kombineeritud õhkütte-ventilatsiooni süsteemiga.

Hetkel on käsil ventilatsioonitorude paigaldus ja sellest ka küsimus. Kui hariliku ventilatsiooni puhul paigaldatakse sissepuhkeplafoonid reeglina lakke siis õhkkütte puhul olen näinud mitmeid lahendusi, kus õhk suunatakse tuppa üsna põranda lähedalt suunaga põrandale (ning sellistes tubades on olnud päris meeldiv kliima). Aga kuidas käituda kombineeritud süsteemi puhul? Minu eelistus oleks põranda lähedane variant aga kas sellega seoses võib mingeid jamasid tekkida? Või mida peaks kindlasti arvestama? Äkki keegi tark teab kommenteerida Aitähh.

oled oma aruteluga väga õigel teel, jätka samas vaimus.

Külaline kirjutas:oled oma aruteluga väga õigel teel, jätka samas vaimus.

Äää, khm... Võttis alles aega aga lõpuks ometi keegi arvas asjast midagi Kahjuks aga ei saa nüüd päris täpselt aru, mis osas ma õigel teel olen Kas selles osas, et sellisel juhul võib sissepuhke paigaldada ka põranda lähedale? Või selles osas, et võib mingeid jamasid tekkida? Äkki oleks võimalik täpsustada. Aitähh.

P.S. olen tegelikult suutnud selle küsimusega ka paar ventilatsiooniga igepäevaselt tegelevat meest kokutama panna Nii et olen iga arvamule üle õnnelik. Kui keegi heade põhjendustega mind lolliks ei tembelda (mis muide oleks väga teretulnud kui põhjendused head oleksid) siis teen igatahes ära.

Mul samad mõlgutused, kuid väike kõhklus on vaheseinte paksuse ja helide läbikostvuse kohalt. Vaheseintesse peavad ju torud ära mahtuma. Läbikostvusega on muidugi see lugu, et eks lae alt kosta kah läbi, kuid siis on avad vast kõrgemal-kaugemal......

coachman kirjutas:

Külaline kirjutas:oled oma aruteluga väga õigel teel, jätka samas vaimus.

Äää, khm... Võttis alles aega aga lõpuks ometi keegi arvas asjast midagi
Kui keegi heade põhjendustega mind lolliks ei tembelda (mis muide oleks väga teretulnud kui põhjendused head oleksid) siis teen igatahes ära.

Nojah, lolliks ma ei tembeldanud, kuid tundub, et keegi ei ühma midagi muud.... Anna teada tulemustest - kui ikka julgesid ära teha.

seina sees on võimalik kasutada ka kandilisi vent torusid, miks peab ümmargune olema?
http://www.planray.ee/files/File/Merair ... 300ppi.pdf - siin olemas soojuspumba põhimõttel toimiv ventseade, miks asja nii keeruliseks ajada, kasutada soojuspumpa ja ventagregaati eraldi?
Ja kui õhuga ära ei küta, on ju alati võimalik panna (kui ruumi on) suurema läbimõõduga torud, võimsam seade ehk siis suurendada õhuhulkasid.

[quote="korsten"]seina sees on võimalik kasutada ka kandilisi vent torusid, miks peab ümmargune olema?

Jah, saab kasutada ka kandilisi torusid, kuid heli isoleeriv osa jääb ka kandilise toru korral märgatavalt õhem. Teine mure - läbikostvus venttorude kaudu jääb ikka alles. On väike lootus, et lae alt ei kosta nii häesti läbi kui põranda lähedalt. Asja aitab lahendada plafoonide nihutamine võimalikult laiali kõrvutiolevates tubades ja helisummutite paigaldamine, kuid ....... Vot see "kuid" põhjustabki kõhklusi.

no mida sa mõtled nüüd selle all, et heli isoleeriv osa õhem on? kas kandiline toru on õhema seinaga? GPB Ventilatsioon Suur-Sõjamäe teel on selline asi, kust saad ka igasugu torusi ja muid asju lasta teha. Samuti on võimalik torustik isoleerida, kasvõi müramattidega. ja sumpsid võid muidugi iga haru peale panna, kindlasti jääb vaiksem.

[quote="korsten"]no mida sa mõtled nüüd selle all, et heli isoleeriv osa õhem on?
Nääh, kahe ruumi vaheline sein koosneb ju : (näiteks) kips - isolatsioonimaterjal - kips.Kui nüüd panna isolatsiooni sisse ükskõik missuguse kujuga toru, siis on ju isolatsioonikiht selles kohas õhem. Venttoru sees olev õhk ei ole kuigi hea heliisolaator, seega on selles kohas ka läbikostvus suurem.
Kui selline läbikostvam osa on lae all või lausa laes, siis on läbikostvus loodetavasti vähem kõrvatorkav.
Kui teha torustik seina sisse, siis on materjalikulu vähendamiseks rats teha kõrvutiasetsevate ruumide avad võimalikult lähestikku, kuid see tähendab (halvimal juhul) otseühendust kahe ruumi vahel.....

korsten kirjutas: http://www.planray.ee/files/File/Merair ... 300ppi.pdf - siin olemas soojuspumba põhimõttel toimiv ventseade, miks asja nii keeruliseks ajada, kasutada soojuspumpa ja ventagregaati eraldi?

No küll ma olen mõtelnud miks keegi sellist asja ei tee Ja nüüd ongi ära tehtud, jube vahva. Kui teemat alustasin siis polnud sellist seadet vist veel olemaski ja seetõttu oli ka plaanis ise aretada. Kui see MerAir vähegi mõistliku hinnaga on siis võtan kindlasti ligi ja katsetan järgi. Vaatasin et ega neid seadmeid veel Soomeski väga palju paigaldatud pole ja kogemusi veel napib aga idee on väga 5+. Ka üks konkurent on analoogse asja valmis teinud (Enervent Greenair) nii et mõte levib

Müra niiväga ei pelga - plastiktorud villaga korralikult isoleeritud, summuti vahele ja seade ise magamistubadest suht kaugel. Torustik on nüüdseks paigaldatud nii et suvel saan süsteemi valmis. Eks siis jagan kogemusi.

Minu teada MerAiri Eestis peale Planray keegi ei müü. Meiega on nii, et üks seade on nüüd selle talve üle elanud ja vägagi edukalt. 2 seadet on lähinädalatel paika minemas. Hind on alates 50 tuh ringis, samas Enervent peaks kuskil vähemalt 6000 euri kanti maksma (pead ei anna, kuskil hinnakirjas nägin).
Koostöös MerAiriga on plaanis välja töötada ka samasugune inverter seade, hinna kohta veel ei oska öelda, kuid kui saame kokkuleppele, et hakkame neid Eestis tegema, tuleb hind ka ilmselt parem.

Küsimus tarkadele: kas toa lakke väljatõmbe- ning sissepuhke plafoonide asukoha paigutamisel peab järgima mingit põhimõtet asukoha mõttes? Kas peab paigutama võimalikult toa keskele? Kui kaugel peavad üksteisest olema? VÕi võib paigutada näiteks seina äärde või lae nurka? Kas akna kaugus on oluline? Tuba on 30m3, toa keskel suur kaminahi 1.1x0.86 m. Toal 4 akent. Kavas on kasutada ilmselt Uponori (vms) 125mm plastiktorusid, mis vean korteri vahelae pealt pööningu põrandat mööda (2 korrus) kuni ventagregaadini. Mulle tundub väikse infokogumise tagajärjel, et valtsplekist ventikanalite vedamine ja paigutamine vaevarikkam ning torud kallimad. Kas, kuhu ja milleks on vaja kaminaõhu kompensatsiooniklappi? Aitähh kui viitsite veidi valgustada.

korsten kirjutas: Koostöös MerAiriga on plaanis välja töötada ka samasugune inverter seade, hinna kohta veel ei oska öelda, kuid kui saame kokkuleppele, et hakkame neid Eestis tegema, tuleb hind ka ilmselt parem.

kas tootmine on käima padud? On turule alternatiive tekkinud?
Endal oleks soov u 300m3/h, soojusvahetiga ventseade ning sissepuhke poolel u 6-9kw soojuspump. Saaks maja köetud.
On keegi ise ehitanud? Nocria 14 juppideks ning soojusvaheti kasti, peaks ju asja toimima saama.

Ei ole Soome poolt midagi veel kuulda olnud.
Alternatiividest tean, et Enerventil on analoogne seade, vist on ka suuremate võimsustega mudeleid, kuid hind peaks olema märgatavalt kallim, täpselt peast ei tea, aga äkki oli ~90 tuh kanti. Võin valetada, küsi üle
Mis puutub Nocriasse, siis VIST on ehitatud, oleks nagu midagi kuulnud aga pole kindel. Tean, et on üritatud õhk/vesi pumpa teha Nocriast, ei tea, kas on käima saadud aga arvan, et kõige keerulisem on saada juhtimine ja automaatika vastavalt toimima.
Ilmselt ainult vent süsteemiga on maja vast raskem kütta, kui õhksoojuspumbaga, kuna õhukogused oluliselt väiksemad.. või pane suuremad torud

Nocria siseseadme max õhuhulk on 850m3/h eks sellega tuleb arvestada. Ja elektroonika on juba tehasest küljes. Eks peab asja natuke süvenema.

Samas sundvent veab soojuse mööda maja laiali, sõltumatas soojuspumba asukohast. Vast see ise aretamine siiski ei tasu ära.

coachman kirjutas:Sooviks tarkade arvamusi teemal "kuhu paigaldada sissepuhkeplafoonid.

Kütte osas ei oska kaasa rääkida, aga USAs kasutatakse eramute kütteks põhiliselt gaasi. Seade ise asub keldris ja soojendab õhku. Kandilised tsinkplekk torud jooksevad kipsseintes, ilma mingi lisasoojustuseta.
Mingit müra ma seal ei kuulnud, kerge tuulesuhin vbla.
Sissepuhkeklapid olid enamasti otse põrandas. Kohati ka seite alaosas...
Mingit auromaatikat ega eraldiregullivõimalust polnud. Ühest nupust keerati kogu maja soojemaks või külmemaks.
Mis mu postituse mõte on, ei teagi

USAs vist on levinud üldse suuremate ja kandiliste torude kasutamine. Vähemalt on kuidagi selline mulje jäänud. Kui seade piisavalt võimas ja torud piisavalt suure mõõduga, mis tagab piisava õhukoguse, siis on see muidugi võimalik. Ja kui torud ilma isolatsioonita, ehk käisid kuskil sooja kliimaga linnas?

korsten kirjutas: . Ja kui torud ilma isolatsioonita, ehk käisid kuskil sooja kliimaga linnas?

Vastupidi, Chicagos

Külaline kirjutas:

coachman kirjutas:Sooviks tarkade arvamusi teemal "kuhu paigaldada sissepuhkeplafoonid". Nimelt olen ehitamas süsteemi, kus ventilatsiooniseadmest tulev õhk suunatakse läbi õhk-õhk soojuspumba (kanalimudeli) siseosa, mis tubadesse jõudvat õhku talvel soojendab ja suvel vajadusel ka jahutab. Kuna ventilatsiooni normaalselt läbiv õhu hulk ei ole piisav selleks et selle abil kogu maja ka karmimate külmadega ära kütta (õhu soojusmahtuvus on selleks liiga väike) siis on tegemist n-ö abiküttega. Pakasega tuleb juurde kasutada muid küttelahendusi (kütta ahjusid/kaminat või kui ei viitsi siis kasutada ka elektriradiaatoreid). Arvutuslikult peaks siiski ca 10 külmakraadini ka ainult õhkküttest piisama. Seega on tegemist kombineeritud õhkütte-ventilatsiooni süsteemiga.

Hetkel on käsil ventilatsioonitorude paigaldus ja sellest ka küsimus. Kui hariliku ventilatsiooni puhul paigaldatakse sissepuhkeplafoonid reeglina lakke siis õhkkütte puhul olen näinud mitmeid lahendusi, kus õhk suunatakse tuppa üsna põranda lähedalt suunaga põrandale (ning sellistes tubades on olnud päris meeldiv kliima). Aga kuidas käituda kombineeritud süsteemi puhul? Minu eelistus oleks põranda lähedane variant aga kas sellega seoses võib mingeid jamasid tekkida? Või mida peaks kindlasti arvestama? Äkki keegi tark teab kommenteerida Aitähh.

oled oma aruteluga väga õigel teel, jätka samas vaimus.

Õhkkütte puhul oleks vaja tõesti soe õhk kuidagi olmetsooni saada. Tavalise plafooniga hajutatakse õhk vastu lage ära ja välatõmbeplafoon (kui see on ka laes) siis sikutatakse soe samamoodi jälle välja. Kui panna rest või plafoom (misiganes) põranda lähedale puhuma siis peaks mõnna olema küll aga nagu ennist kirjutasid - tahad suvel ka jahutada - siis võib jahutuse efekt nõrgaks jääda, ehk külm õhk vajub vastu põrandat ja olmetsoonis pole sellist efekti. Ma küll spekuleerin siin aga ma paneks sissepuhke "elemendi" lakke ja väljatõmbe "elemendi" põranda ligi ... ja kui õhuhulk on niikuinii üle dimensioneeritud siis ruumi õhuvahetus on piisavalt intensiivne, et ruumi kütta või jahutada ilma, et midagi häirivalt peale puhuma hakkaks.

Tere. Kui sissepuhke plafoon paigaldada lakke , akna ette, siis kui kaugele umbes aknast oleks norm asukoht ? Kui liiga lähedal , kas siis hakkavad kardinad liikuma