Ehitusfoorum

Ootaksin konstruktiivseid kommentaare, kui palju tegelikult kulub kwh küttele 1 m2 põrandapinna kohta maasoojuspumbaga elamus.
Erinevad maasoojuspumpatega tegelevad firmad pakuvad elamu aastaseks energiakuluks kohati absurdselt väikeseid summasid.

Kui palju tegelikult kulub näiteks sinul ?

Kuidas sulle seda kirjeldada- iga maja on erineva konstruktsiooni ja soojustusega. Kas kõik elamine põrandaküttel, kombineeritud või ainult radikad? Analoogne lugu ka nende maasoojuspumpadega- ka nende sisu jaguneb juba nn. erinevate põlvkondade vahel. Lisaks veel maapinna eripära- kuiv või niiske või üldse veekogus olev kollektor.

Nagu öeldakse, et iga lits kiidab oma v...u, siis praeguse hetkeni olen Vailandiga rahul. Ennem maksin elektrit 1300.- kuus püsikorraldusega. Nüüdseks on summa samaks jäänud (majast läksid välja esiku ja dušširuumi põrandaküte ning 2 elektriboilerit). Eks suurte külmadega saan täpsemalt öelda, kuid eelmisel soojal talvel oli asi korras. 6 kW lisatenni ei pidanud pumbal kordagi sisse lülima. Tegemist siis kombineeritud küttega (osa põrandaga osa radikatega) ja pinda 300 ruutu.
Enda rehnuti järgi peaksin suurte külmadega veidi juurde maksma, kuid kui arvestada seda, et muidu kütsin majas veel ca 25-30 ruumi puid lisaks, siis nende maksumuse võrra ca 15 000.- eest võin vabalt juurde maksta- enda mugavus ka maksab midagi. Kuid tasuvust sellisel juhul ei ole. Aga seda näen juba kevadel juhul kui külm talv tuleb.

Mu arust polegi võimalik ainult pumba tarbimist välja tuua. Elektriarve saad ju ikka kogu majapidamise elektri kulu kohta. Üks variant on - lase majas ainult pumbal töötada, kõik muud seadmed võrgust välja, lampe põlema ei pane, sooja vett ei tarbi jaburdus...

Võimalik eraldi arvesti paigaldada kah pumbale.

mu sõbral oli Harku järve kandis maja, mis oli maaküttega. Kiitis et maru soodne värk. Ehitus ise on küll kallis, aga hiljem on kõik poolmuidu.
Pumba elektri peale läks kuus ~2500eek. Oli see siis palju või vähe, ma ei oska öelda. Minuarust metsik. Maja suurus ombes 250m2.

250 ruudu peale talvel 2 500.- ei ole vist metsik? Usun, et gaasi / vedelkütte kasutajad maksavad rohkem.
Ise hetkel vedeliku peal.

Rostfrei kirjutas:250 ruudu peale talvel 2 500.- ei ole vist metsik? Usun, et gaasi / vedelkütte kasutajad maksavad rohkem.
Ise hetkel vedeliku peal.

ma pean silmas selles kontekstis, et kütmine selle värgandusega pidi olema odavam tunduvalt, kui muud võimalused. Milla see 300000 soetuskulu siis end ära tasub?

No mul köetavat pinda ca.220m2, põrand kütab alumist ja ülemist korrust,VIESSMANNI pump,väljundvõimsus 12.7kw, 2 kompressorit, 4.7kw tarvitav võimsus, kui mõlemad korraga töötavad.Elektritenn 9kw käsitsi lülitatav avariiolukorras.Majas ei ela sees veel,ja puudub välisvooder.Temperatuur majas 20.Eelmise talvel maksin kuus 600-800eek.Eks sooja vee kasutamine tõstab kulutust ja tulevane päikesepatarei ja välisvooder võtab maha, eks siis näeb kui tuli lõplikult toas.

tsiteerin:
ma pean silmas selles kontekstis, et kütmine selle värgandusega pidi olema odavam tunduvalt, kui muud võimalused. Milla see 300000 soetuskulu siis end ära tasub?

No kui sa kütad aastas 30 ruumi puid, siis saetud ja lõhutud puud minu kandis praegu koju kättetoomaga ca 700.- ruum * 30= 21 000.- ja see jagada 12 = 1750.- eeku kuus. Pane juurde veel nn. valgustusvoolu kulu. Ja kes on öelnud, et asi 300 000.- maksab. Minu nn. kombi(põrand ja radikas) süsteem 300 ruudusele pinnale läks kokku ca 200 000.- ja sisaldas 17 kW soojuspumpa, põrandakütte paigaldust ca 70-le ruutmeetrile ning maakollektori paigaldust. Samuti kütteprojekti ja süsteemi käivitamist. Ise paigaldasin ainult radikad ja nende ostuhind on selle 200 000.- sees.

Õli ja gaasiga nii odavalt vist ei saa...

Eks ta ole - ma kasutaks ka puitu, kui oleks oma mets ja kohe kõrval - ei muret.
Kui ei ole ja siit viide eelmisele postile - kogu möllamine puudega: kust saada korralikult kuiva + vajalik kuur hoidmiseks + tekkiv prügi + tuhk + kulud korstnapühkijale + korstna ehitus + mis saab siis, kui pikemalt kodust ära jne jne.
Ei vaidle vastu, maakütte alginvesteering suur. Kuid kui ei ole tahtmist /võimalust möllata puudega, siis on see ainus normaalse hinnaga alternatiiv.
Meil läheb hetkel vedeliku peale ~1800.- kuus (~180 m2, seal sees ka aastaringi soe vesi).

Maja suurus 161 m2, kütan sellest 140 ruutmeetrit.
Perioodil september 2007 kuni august 2008 (12 kuud) on majapidamises kulunud 11 185 kWh ning 13 113,70 krooni raha. Kuna maaküttel eraldi arvestit vahel ei ole, siis raske ütelda, millise osa sellest moodustab tarbeelekter ning millise kütteelekter. 3 elanikku.
Kui varem kasutasin küttepaketti, siis alates augustist peale EE poolset hinnatõusu läksin üle Kodu 4 paketile. Tuleb odavam, aastane sääst umbes 700 eeku.

Sorri, exeli valemis oli väike kala sees.
Kogukulu 11 654 kWh

Täitsa normaalne kulu. Ise ka mõelnud, et paneks eraldi voolumõõtja soojuspumbale vahele, kuid lõppkokkuvõttes mida ta mulle annab- teadmise, et mul läheb küttele nii ja nii palju elektrit- saan siis teiste ees kelkida.... Kuna asi toimib ning siiani on elektri kulu jäänud samaks (koos nii pumba elekter kui ka nn. tarbeelekter) sest majapidamisest on likvideeritud kaks elektriboilerit, kaks põrandakütet ja 1 õliradikas 2 kW. Lisaks enda mugavus- ei mingit puude tassimist ja kütmist.

Kas seda ei mõtet ei võiks olla maasoojuspumba eraldi voolumõõtjal, et kui süsteemis on mingi jama (teab mis rike) või hakkab süsteem vananema vms, mis põhjustab suurema elektri vajaduse, et siis kohe voolumõõtja järgi näha,et soojuspump on hakanud rohkem elektrit tarbima..

Pumba juhtajus asub diagnostikakeskus, mis teavitab anomaaliatest.

Pealegi meie pidevalt muutuvas kliimas sellist asja mingi voolumõõtja näidu järgi kindlaks teha ma küll ei julgeks. Pealegi tõesti on pumbal endal nn. kuude lõikes tarbimine näha- seega viska ainult pilk peale.

Meil askotermist pärit pump ja ise lisatud 2-süsteemne boiler,hetkel põrandaga köetavat pinda 100m2.Elektrit septembris 1300.-

k

k kirjutas:Meil askotermist pärit pump ja ise lisatud 2-süsteemne boiler,hetkel põrandaga köetavat pinda 100m2.Elektrit septembris 1300.-

Unustasin lisada et,maja on soojustamata maakivist ja põrandast laeni akendega .

k kirjutas:Elektrit septembris 1300.-

Kas ainult küttele või kogu elekter.

Külaline kirjutas:

k kirjutas:Elektrit septembris 1300.-

Kas ainult küttele või kogu elekter.

Ikka kogu elekter.

See 1300.- ei ütle siis suurt midagi. Sõltub sellest, milline on elektri eest maksmise pakett ja palju muud elektrit (kas säästulambid ja palju küpsetate või pesu pesete, kas on elektrikerisega saun jne.)

Kuulge, mul tekkis üldse huvi, mis küttepakette te, maakütte omanikud, kasutate? Endal on 190 m2 kivimaja, 1,5 kordne, allkorrusel põrandaküte, üleval vesiradikad, kraadid seatud 22 kraadile (mingi osa septembrist oli ka 21 peal). Septembri elektrikulu oli 522 kWh (650 kr oli arve), oman Eesti Energia Kodu 4 paketti. Pumbaks Thermia Diplomat 10 TWS, soojendab ka tarbevee. Aknad ikka jagub, sh. maast laeni. Elektrikerist pole, pesumasin töötab, säästulampe pole, elektripliit on käigus.
Mõtlesin korra ka päris küttepaketile minna, aga esialgu vist niipalju elektrit küll ei kulu...

500kWh on ilmselt vähe, et küttepakett ära tasuks. Aga EE kodulehel on väga hea kalkulaator, mis arvutab välja kõige kasulikuma paketi. Endal ei ole küll soojuspumpa vaid elektri+ahjuküte, aga võrdluseks september - öine 630kWh, päevane 410kWh ja küttepaketiga (kõige soodsam) maksin 1234.- Maja on 10x14m puitsõrestik katusekorrusega kokku 160m² köetavat pinda.

Aasta läbi ja sai statistikat tehtud:

Maasoojuspump töötas aastas 2176 tundi. Edasi natuke arvutusi: Vool pumba töödates on 5A faasi kohta, siis võimsus P= I*ruutjuur3st*400 st 5*1,73*400=3465W ehk 3,465kW
Korrutades selle aasta tundidega (3,465*2176) saame elektrikulu aastas 7537kW/h. Arvetades et keskmine kW hind on ca 1EEK (kasutan küttepakketti ja talvel odavam, suvel kallim, aga nii umbes keskmine tuleb) on ka aastane kulu küttele ja soojale veele 7537EEK. Siia veel lisaks tsirkpumba kulu 788kW (arvestusega et käib terve aasta kogu aeg)

Ahjaa, maja siis 160m2, mõlemal korrusel põrandakütted, soojuspumbaks NIBE 1120-8 koos boileriga VPA 300/200.
Majal ka SP/VT ventilatsioon soojusvahetiga, selle lisaküte on elektriga.

Kogu aasta elektrikulu oli 13301kW, majas veel 8kW elektrikeris (saun min 1x nädalas), kõikvõimalikud kodumasinad, paar suurt LCD telekat, välialakütted ja hunnik valgustust, sellest ka kulu üldelektrile 44% mis on suhteliselt palju.

Samas rõõmu teeb just väikene küttele kulunud osa, tundub et korralikult soojustatud maja ja õigesti dimensioneeritud maaküte ja tasakaalus küttesüsteem annavad päris korraliku ökonoomsuse. Mugavusest ei viitsi üldse rääkida, 1,5 aasta jooksul pole midagi teinud nende asjadega.

Minul movekist soojuspump ja pole veel 14 kuu jooksul kordagi kogu maja elektrit üle 1300.- kuus maksnud maja suuruseks 200m2 ja on väga suured maast laeni aknad.Kasutan ka välisvalgustust ja kõiki kodumasinaid nagu inimesed ikka.Movekist öeldi et 1h pumba tööd on 4kw energiat.