Ehitusfoorum

lugu selline....et majal on põrand üles võetud ja all ligi meetri jagu vaba ruumi...siis tuleb muld vastu. Majal on betoon-vundament koos õhutusaukudega.....nüüd tahaks teie soovitusi...et kuidas see tühimik kõik ära soojustada??? Tuleb puitprussidega laudpõrand esialgu sinna.......kanalisatsiooni toru ka vaja vedada!
Näiteks kui paneks kergkruusa põhja mingi kihi....aga küsimus selline...kas ma pean õhutusaugud ka jätma....või kuidgi muud moodi selle õhutuse tegema....või pole seda õhutust üldse vaja???

tervet seda sügavikku lausa soojustada küll pole vaja. tassi liiva täis, pane niiskustõke, peno ja põrand peale. kogu lugu. kui on liiva täis, pole midagi õhutada. väljast võiks vundamendi omakorda ära isoleeerida ja soojustada. see ei pruugi muidugi parim lahendus veel olla.

ahjualusel jutt jumala õige,eriti kui puitpõranda kavandad.Aja peaaegu tuulutusaukudeni kiviprahti täis ja ära raiska raha kruusa peale.Kanalisatsioonitoru aga vaata et oleks hea kaldega ja soojustatud piisava sügavuseni maa sees.Põranda lahendusi vaata Isoveri saidilt ,seal neid igale maitsele.Sul tasub teha umbes nii,et 5x20 laagid ja siis maapinna poolt nii ,et talade külge liistud,nende peale tuuletõke,siis vatti talade ülemise servani.Edasi vaata soovitataud Isoveri saiti sest ma ei tea kas tahad teha umbse põranda või "sisemise"tuulutusega laudise(plaadi) all.Igal juhul soovitan jätta alles vundamendi tuulutusavad ja kasutada neid.Pane ainult ette mingi tihedam metallvõrk et keegi sinna sisse ei pääseks.Kui arvad et alt külmaks jääb pane talvel augud kinni aga kevadest kuni külmadeni kindlasti lahti.

u30a tagasi isakodus täideti põrandaalune ainult liivaga, siis põrandalaud ja mingi õhuke papp. Ei tea, et põrandad hullult külmad oleks olnud või kusagilt pehkima läinud.
Nüüd tarvis omal põrandaalustega midagi ette võtta, aga nõuandjad soovitavad hunniku kihte kalleid soojustusi teha ja liiva-varjant on nii kole-hirmus naljakas. Kas ongi nii?

Kuidas sa ise arvad teha?...ja veel ennem, kui keegi insener sulle mingi lahenduse pakub küsin selle mäda alumise palgi kohta:mis sinu arvates selle põhjustas?

Vundamendi ja palgi vahelt ei leidnud tõrvapappi ega mingit muud materjali. Eks siis niiskus puges palgi sisse.

See on muidugi õige ja üldlevinud tõde.Aga, kui hakkad asja mõttega vaatama siis kõik pole ju ühtlaselt kõdunenud!On palju tegureid mis seda protsessi veel kiirendavad.Minu(mitte märkimisväärse )kogemuse põhjal on üks neist teguritest ka liivapadjal asetsev põrand.Vanades palkmajades olevadel põrandatel on see õhuke liivakiht mis asetseb seespool, sokli peal, vastu välimist majaseina kas ise õhuke või hoopis ära kadunud.Niisiis saab soe toaõhk takistamatult põrandalaua ja seina vahelt soklile ligi ning külmaga kondenseerub.See soodustabki lisaks sokli enda külmusele aluspalgi kohatisi niiskuskahjustusi.
Liivapõrandatel pole muidu viga midagi.Vaesel-raskel nõuka ajal neid palju ehitatud.Ainult,kui ehitad kaasaegse soojustusnõuetega seinad siis on muidugi naljakas liivpõrand teha.

Palk oligi mäda just toapoolt, nii et väljast ei saanud kogenematu silmaga aru midagi. Talvel vinge tuulega oli heasti tunda, kuidas tuul ümber jalgade keerutas. Ilmselt oli mädanemisele kaasaaitajaks ka vett täis keller, mille lagunenud luuk on köögis. Põranda alla oli laakide vahele valatud mingil põhjusel betooni seinapalgini välja. Muidugi pääses toasoojus põranda alla (niipalju kui teda seal üldse olla sai), sest kõigele muule lisaks oli välisseina poolne põrandalaud hiigelrotude poolt mustriliseks näritud ning need mustrid siis käepäraseima vahendiga (konservikarbikaan) ära lapitud.
Aga nüüd on betoon välja(keldrisse) lõhutud ja omaenesetarkusest liiv sisse tassitud. See saab kuivada nädal-kaks, seni kuni põrandaplaati ootan. kahjuks vanadest laudadest ei jagunud. Liiga paljud olid otstest koitanud ja nii mõnigi läks katki. Kahju