Kuidas veel teada saada kas üldse vee kätte saab, kas katse-eksituse teel?
Rõngaskaevu ehitus Türisallu
-
Olus
- külaline
Rõngaskaevu ehitus Türisallu
Kas keegi oskab aidata kaevuehitusega siin kandis
Kuidas veel teada saada kas üldse vee kätte saab, kas katse-eksituse teel?
Kuidas veel teada saada kas üldse vee kätte saab, kas katse-eksituse teel?
-
Toivo
- külaline
raketega kaevu tööd
Tere! Enne kaevu ehitamist tasub teha järgmised uuringud:
>kuidas on lähinaabritel kaevud ehitatud
>kuidas nendel vett jagub ja mis on nende tarbimine L= xxx/päevas
>Leida üks tegelane, kel on võime veesooni vitsa/pendliga leida
>siis kui saab rakkekevuga hakkama( naabritel toidab hästi) , osta siis vajalik kogus ca 70 või suurema diameetriga rakkeid ja märgistatud kohast kaevama !
> selleks on vaja lühikese varrega labidat, hea kui saab kaevu kohale paigaldada puidust 3-4 m kolmhargi , mille tippu rullik ja nöör ja pang kaevu
>ja töö hakkab pihta ( kuival ajal on seda mõistlik teha)
> kui kahe /kolme rakke jagu on kaevatud, tuleb rakked kaevu lasta ja nii järjest edasi , mida sügavamale (aga kaevata tuleb välismõõdust pisut suurem auk)
>pidevalt kontrollida ikka centri täpsust ja rakete vahele panna vastavat tihendussegu, et hiljem kõrvalt ei tuleks madalamad pinnaveed kaevu
>kaevu maapinna lähedal olev osa tuleb täita tambitud saviga, et maapealne osa oleks hästi reostuse eest kaitstud.
NB-1 see on üsna raske töö ja ka ohtlik aga. On enne inimesed kaevusid teinud ja tehakse käte abil neid ka edaspidi. Masinaid on siin raske kasutada, kui siis ainult maapinna lähedal asuvas osas ( kuni 2 m). On veel kasutatud kalamehe jääpuure , ja liiva väljtõmbamiseks isevalmistatud spets puuri, mille ees on 10 kraadise nurgaga metallist lõikaja ja taga on kogujaks vett-läbilaskev kartuli või suhkukott ( ca ühe ämbri mahuga. sellega saab töötada siis, kui juba on jõutud veesooneni ja kaevust on vaja veel liiva vaja välja võtta).
>NB-2 kaevus sees töötaval mehel kiiver pähe ja vajadusel ka konksuga vest selga, millel nöör küljes ja selle ots üleval!
Soovin edu!
Kasulik link: http://www.maves.ee/Projektid/2004/PV_raamat.pdf
>kuidas on lähinaabritel kaevud ehitatud
>kuidas nendel vett jagub ja mis on nende tarbimine L= xxx/päevas
>Leida üks tegelane, kel on võime veesooni vitsa/pendliga leida
>siis kui saab rakkekevuga hakkama( naabritel toidab hästi) , osta siis vajalik kogus ca 70 või suurema diameetriga rakkeid ja märgistatud kohast kaevama !
> selleks on vaja lühikese varrega labidat, hea kui saab kaevu kohale paigaldada puidust 3-4 m kolmhargi , mille tippu rullik ja nöör ja pang kaevu
>ja töö hakkab pihta ( kuival ajal on seda mõistlik teha)
> kui kahe /kolme rakke jagu on kaevatud, tuleb rakked kaevu lasta ja nii järjest edasi , mida sügavamale (aga kaevata tuleb välismõõdust pisut suurem auk)
>pidevalt kontrollida ikka centri täpsust ja rakete vahele panna vastavat tihendussegu, et hiljem kõrvalt ei tuleks madalamad pinnaveed kaevu
>kaevu maapinna lähedal olev osa tuleb täita tambitud saviga, et maapealne osa oleks hästi reostuse eest kaitstud.
NB-1 see on üsna raske töö ja ka ohtlik aga. On enne inimesed kaevusid teinud ja tehakse käte abil neid ka edaspidi. Masinaid on siin raske kasutada, kui siis ainult maapinna lähedal asuvas osas ( kuni 2 m). On veel kasutatud kalamehe jääpuure , ja liiva väljtõmbamiseks isevalmistatud spets puuri, mille ees on 10 kraadise nurgaga metallist lõikaja ja taga on kogujaks vett-läbilaskev kartuli või suhkukott ( ca ühe ämbri mahuga. sellega saab töötada siis, kui juba on jõutud veesooneni ja kaevust on vaja veel liiva vaja välja võtta).
>NB-2 kaevus sees töötaval mehel kiiver pähe ja vajadusel ka konksuga vest selga, millel nöör küljes ja selle ots üleval!
Soovin edu!
Kasulik link: http://www.maves.ee/Projektid/2004/PV_raamat.pdf