Avatud elektriturg - minu esimene leping

[Ac457765]

Kes see jobu tuuliku Tallinnasse paneks. Ma rääkisin heast asukohast. Näiteks Kihnus puhub hetkel 9 m/s, puhanguti 15 m/s.

[Ac457765]

Nojah, tore kui 13:27 räägid tuulest mis on HETKEL, mis tegelikult oli kell 12.

Avamerel on praktiliselt koguaeg tuul ja avameretuuleparke on ju võimalik ehitada. Peaks siilisegi selge olema, et Eesti oludes suuremas plaanis vaadates tuul on teema, ja päike ei ole teema.

[Ac457765]

Sa räägid mereÄÄREST, ma avamerest.
Kihnus ei ole jah hetkel, aga kas ma rääkisin hetkeolukorrast? Mõte on selles, et avamerele tuleks neid püstitada ja sellest oleks riigile (riigis elavale rahvale) kokkuvõttes palju rohkem kasu kui peamiselt keset suve päevasel ajal elektrit andvad päikesepaneelid.

[Ac457765]

Selge, rohedemagoogide taganemistee on hiljem sisse tuua tingimus, mida eelnevalt ei olnud. Mina panen oma jutu pausile, ei viitsi. Muideks, kasutustegur ca 0,3 näitab ikka rohkem seda, et pole sittagi.

1. Kas päikesepaneelidel on ette näidata suurem kasutegur? Kuigi suhteliselt vähe tähtis näitaja- tuulik annab meile sellisel perioodil kui elektrit kõige rohkem vaja on (sügisel, talvel, kevadel) KORDADES rohkem elektrit kui päikesepaneel. Või sa istuksid parem talvel pimedas ja külmas, sest päikest pole, aga tuuliku elektrit ka ei tahaks kuna selle kasutegur on ju ainult 30%. Ega sisepõlemismootoriga autoga ka ei sõida, sest neil umbes sama kasutegur.
2. Siin on ikka päris suur eelis tuulikutele, sest päike paistab meil ainult kuni 20% ajast, aga avamerel tuul on praktiliselt koguaeg. Ja et sa teaksid, siis on ka sellised tuulikud, mis töötavad ka tõusvate õhuvooludega, nii et maa peal võib (praktiliselt) tuulevaikus olla, aga tuulik annab ikka energiat.

[xxx111]

Ei tuul ega päike pole riigi tasandil tõsiseltvõetavad ilma salvestuseta
Ja päike pole tõsiseltvõetav ka koos salvestusega
Salvestust (tõsiseltvõetavat) täna olemas pole
Mille üle te vaidlete...

[Ac457765]

Ja et sa teaksid, siis on ka sellised tuulikud, mis töötavad ka tõusvate õhuvooludega, nii et maa peal võib (praktiliselt) tuulevaikus olla, aga tuulik annab ikka energiat.

See kõlab nagu anektoot juudist, kes iga päev andis oma hobusele kõrre vähem. Kokkuvõte oli selline, et oleks 1 kõrrega pävas hakkama saanud, aga ära kärvas, raibe.

Kui tuulikute tehnoloogiast midagi ei tea, ega siis muud üle jää jah kui mõne naljaga püüda piinlikust olukorrast välja rabeleda.

[Ac457765]

Aga sa saad näidata, kus on efektiivsed, võimsad ja varustuskindlust tagavad tõusvate õhuvoolude tuulikud? Ootan huviga.

Ära lisa meelevaldselt oma kujutlusvõime vilju juurde mu tekstile.
Ma rääkisin sellest, et sellised tuulikud töötavad ja annavad energiat ka näiliselt tuulevaikse ilmaga. 2. klassi õpilasele vist ka selge, et see ei saa olla võrreldav nimivõimsusega- see on loomulikult saavutatav "tavalise" horisontaalselt puhuva tuulega. Kas mõni päikesepaneel öösel elektrit toodab?

[Ac457765]

sellised tuulikud töötavad ja annavad energiat

Nii, palun konkreetset infot siis. Kus, tehnilised näitajad jne. Täica huviga küsin.

2. klassi õpilasele vist ka selge

Mul teine klass ammu läbitud ja unustatud.

Kas mõni päikesepaneel öösel elektrit toodab?

Ikka midagi väljastab, kui on kuuvalge või taskulambiga valgustada. Ainuke küss on, kas läheb energeetiliselt arvesse.

Ma hetkel ei viitsi ülikooli loengumaterjalide hulgast lappama hakata, aga päris kindlasti on sellised tuulikud olemas ja mitte esimest aastat...

See kuuvalgel "toodetud" elektri kogus on ilmselt väiksem kui inverteri jahutusventilaatori töötamiseks vajalik miinimum.

Ega ma põhimõtteliselt päikeseenergiat täielikult nö. mutta ei tambi (hetkel saada olevad ja saadaoleva hinnaga päikesepaneelid Eesti tingimustes aga küll), tegelikult kaudses mõttes tuul on ka päikeseenergia. Ja seda ikka palju vähem kaudsemas mõttes kui et dinosaurused sõid päikesevalguse toimel kasvanud taimi ja peale surma sai neist nafta.

[Ac457765]

Ma hetkel ei viitsi ülikooli loengumaterjalide hulgast lappama hakata, aga päris kindlasti on sellised tuulikud olemas ja mitte esimest aastat...

Sellise visinaga siis praalimine lõppeski ja ma lootsin teada midagi uut.

Said ju uut teada juba.
Nagu ütlesin, sellised tuulikud ei ole esimest aastat olemas ja ma isegi ei mäleta millise õppeaasta ja millise õppeaine loengumaterjalides nendest juttu oli (ja kuna igapäevaselt just tuulikutega ei tegele, siis pole ka hiljem selle infoga olnud vajadust detailsemalt kokku puutuda). Samas õppimine on ju tasuta, mine pista jalg TTÜ Energeetikateaduskonna ukse vahele, äkki lastakse sisse ja saad teada.

Ja kui räägime tuule kiirusest, siis üks kiirus on see, mis on maapinna lähedal, aga tuulikud ei asu ju maapinna lähedal. Näiteks 100 m kõrgusel on hoopis teine teema.

[ping]

... Praegu oli kalleim hind pikalt Prantsusmaal kus ometi neil päevil täiesti pilvitu ilm ...

Kurjad keeled räägivad, et Prantsuse kodanik ise ei osta elektrit mitte börsilt vaid "riigisisese hinnaga" aga Saksamaale müüakse elektrit (eksporditakse) börsihinnaga.

Samamoodi nagu Soomlane ei osta elektrit mitte börsihinnaga vaid oma lepingujärgse hinnaga, mis selle aasta lõpuni on 10 senti/kWh, mille sees on ka võrgutasu. Alates uuest aastast pidi Soomes tõusma ca 15 sendini. (Olen sellest ka varem samas teemas kirjutanud.)
Nii et tasuks täpsemalt uurida erinevate hindade tegelikku sisu, enne reklaamtekstide tsiteerimist.

[ping]

Ma hetkel ei viitsi ülikooli loengumaterjalide hulgast lappama hakata, aga päris kindlasti on sellised tuulikud olemas ja mitte esimest aastat...

Sellise visinaga siis praalimine lõppeski ja ma lootsin teada midagi uut.

Said ju uut teada juba.
Nagu ütlesin, sellised tuulikud ei ole esimest aastat olemas ja ma isegi ei mäleta millise õppeaasta ja millise õppeaine loengumaterjalides nendest juttu oli (ja kuna igapäevaselt just tuulikutega ei tegele, siis pole ka hiljem selle infoga olnud vajadust detailsemalt kokku puutuda). Samas õppimine on ju tasuta, mine pista jalg TTÜ Energeetikateaduskonna ukse vahele, äkki lastakse sisse ja saad teada.

Ja kui räägime tuule kiirusest, siis üks kiirus on see, mis on maapinna lähedal, aga tuulikud ei asu ju maapinna lähedal. Näiteks 100 m kõrgusel on hoopis teine teema.

Mina olen palju erinevaid tuulikute kavandeid näinud eelmise sajandi "Noore tehniku" ajakirja ideede rubriigis, kus planeeriti erinevaid laevu, autosid ja isegi lennukeid tuule väega sõitma panna.
Ja seal kasutati piltidel ka tõusvaid õhuvoole edukalt.
Imelikul kombel ühestki sellisest ideest ei sündinud töötavat mudelit. Vast oli riigikord süüdi?

Juba paarkümmend aastat käivad kuulujärgi edukad katsetused "lendluud transpordi" arendamises, keegi olla isegi kinos näinud.
Aga Vanake Hotabõtsi lendavat vaipa olen lapsepõlves ise oma silmaga telekas näinud ja selline sõiduk on kindlalt olemas.

Aga kui rääkida reaalsetest tuulikutest, siis olen istunud Vilsandi majaka kõrval vanas piirivalvetorni tipus (Jaapani 1kW tuulikuga) ja reaalselt võrrelnud ampertangide ja voltmeetriga tuuliku tootlust, sealt ca 200m kaugusel asuva EMHI ilmajaama reaalajaliste tuuleandmetega. Tuul oli 15-20m/sek, nii et murdunud mastiga purjekas tuli sadamasse varju aga tuulik ei tootnud sellel kõrgusel praktiliselt midagi.

[võhik]

miskipärast ei suuda Eurostat tuvastada neid odavate lepingujärgsete hindadega elektrit ostvaid soomlasi?
https://ec.europa.eu/eurostat/statistic ... did=496135

googeldasin ka soome keeles, aga tulemus oli umbes sama..

[ping]

miskipärast ei suuda Eurostat tuvastada neid odavate lepingujärgsete hindadega elektrit ostvaid soomlasi?
https://ec.europa.eu/eurostat/statistic ... did=496135

googeldasin ka soome keeles, aga tulemus oli umbes sama..

Ei tuvastagi.
Kui inimene üürib korteri, siis on tal järgmisel päeval erinevate elektrimüüjate pakkumised postkastis.
Inimene alkirjastab sobiva ja saadab tagasi.
(See aasta panin ka lingi ühe elektrimüüja netilehele kuskile sellesse foorumisse.)
Hindade muutusest teatatakse 3 kuud ette.

Mul lapsed elutsesid osa aega seal ja lasin neil, neile tehtud hinnapakkumisi pildistada ja mulle saata.
(Küsimus oli algselt ÕSP ostmise tasuvusest ja kui nende elektrhindu nägin, soovitasin elektriradikaga kütta, sest ÕSP oleks ennast vast 20 aastaga ära tasunud.)
Nüüd palusin neil seal elavate sõpradega ühendust võtta ja täpsustada viimaseid andmeid.
See täpne number on tavasoomlase jaoks nii väike, et nad isegi ei teagi täpselt kWh hinda.

[võhik]

ja siis ehitavad 11 miljardiga tuumajaama (mõned miljardid peale selle veel korstnasse kirjutatud) ja ikka maksavad hinda, mida ei vaevu enesele teadvustamagi....
Äkki peab seda vaheraha otsima riigivõla realt...?

[Ac457765]

Aga kui rääkida reaalsetest tuulikutest, siis olen istunud Vilsandi majaka kõrval vanas piirivalvetorni tipus (Jaapani 1kW tuulikuga) ja reaalselt võrrelnud ampertangide ja voltmeetriga tuuliku tootlust, sealt ca 200m kaugusel asuva EMHI ilmajaama reaalajaliste tuuleandmetega. Tuul oli 15-20m/sek, nii et murdunud mastiga purjekas tuli sadamasse varju aga tuulik ei tootnud sellel kõrgusel praktiliselt midagi.

1 kW tuulik toodabki "praktiliselt ei midagi". Või kuidas see täpsemalt numbrites võis väljenduda? Praegusel ajal üks suur (võimsusega mitmeid MW) tuulik annab sellise tuule kiirusega kindlasti oma maksimumvõimsuse välja.

[Kalvis]

Kui tuulikute tehnoloogiast midagi ei tea, ega siis muud üle jää jah kui mõne naljaga püüda piinlikust olukorrast välja rabeleda.

Selline väide kohe soojendab südant. Igasugused toredad komplimendid veel teretulnud.

Aga sa saad näidata, kus on efektiivsed, võimsad ja varustuskindlust tagavad tõusvate õhuvoolude tuulikud? Ootan huviga.
Mina tean tõusvate või ka langevate õhuvooludega seonduvalt, et need suunavad linnuparved tuulikuparkidesse ja tulemuseks on korralik hakkliha. Seal võiksid kohalikud burksimüüjad kiirelt rikkaks saada.

Paar aastat tagasi sattusin ühte tuulikuparki. Mind huvitasid kaks asja - müra ja lindude hakkliha. Vaatasin pargi kõik tuulikud läbi - ühtegi linnulaipa ei näinud. Eks neid surma saab aga mitte arvestavas koguses. Uurisin netist andmeid (Taani meretuulepark) ja tuli välja - keskmiselt 100 tuuliku kohta tuleb üks laip aastas.
Müra tavalistes oludes peaegu pole. Kuid seekord veidi oli - otse tuuliku kõrval käis iga pöördega üks vihh. Õues oli see häriv küll. Liikusin 100 m eemale ja siis enam vähem veel natuke kuulsin aga see enam ei häirinud. Eks siin muidugi ole kõva ülepingutamist - müra levib kindlasti paarisaja meetri kaugusele, kuid see on ka kõik.

[Kalvis]

... Praegu oli kalleim hind pikalt Prantsusmaal kus ometi neil päevil täiesti pilvitu ilm ...

Kurjad keeled räägivad, et Prantsuse kodanik ise ei osta elektrit mitte börsilt vaid "riigisisese hinnaga" aga Saksamaale müüakse elektrit (eksporditakse) börsihinnaga.

Samamoodi nagu Soomlane ei osta elektrit mitte börsihinnaga vaid oma lepingujärgse hinnaga, mis selle aasta lõpuni on 10 senti/kWh, mille sees on ka võrgutasu. Alates uuest aastast pidi Soomes tõusma ca 15 sendini. (Olen sellest ka varem samas teemas kirjutanud.)
Nii et tasuks täpsemalt uurida erinevate hindade tegelikku sisu, enne reklaamtekstide tsiteerimist.

See süsteem on lubatud - riik ostab kokkuleppe hinnaga oma elektrijaamadelt elektri ja müüb fiks hinnaga oma kodanikele, ülejäägi või puudujäägi ostab börsilt. Eestis saaks seda teha kohe - kuna sobivad Narva elektrijaamad on olemas. Valitsus aga ei taha seda teha - praegu tuleks peale maksta, las elanikud ise valitsuse kokkukeeratud elektrihinnag tasuvad omast taskust. Viisakas oleks süüdlasel maksta aga see põgeneb vastutusest.

[Kalvis]

Kes see jobu tuuliku Tallinnasse paneks. Ma rääkisin heast asukohast. Näiteks Kihnus puhub hetkel 9 m/s, puhanguti 15 m/s.

Tallinas on mõned väga head poolsaared kus tuult puhub piisavalt. Tean, et taheti panna ju siis ei antud ehitusluba

[Kalvis]

Trebla kirjutas:

Kui kõik elektrivõrgud oleks korralikult kokku ühendatud, poleks suvel seda vaja teha, sest päikeseelekter on lihtsalt soodsam.

Kes selle lõbu kinni peab maksma, kui suure saapajälje see tekitab ja kui suured võivad olla sellise võrgu kaod? Ilus o n sellist jama kirjutada, aga nagu selliste roheloosungitega on, et matemaatika jäetakse ikka ja jälle välja.

Veidi elektritootmise omahinnast:
https://investor.postimees.ee/7415279/e ... 7.16360470
83 miljoniga pannakse püsti 72 MW mis toodab (peaks tootma) aastas 250 GWh.

LIgikaudu sama võimas olnuks Sõnajalgade Aidu TP (29 või 30 x 2 või 3 MW), aga riik mängis nendega totaalset lolli, kuigi all olid riigi enda korraldused ja lepingud selleks. https://www.riigiteataja.ee/akt/327012015013 . Iskud, kes vastu töötasid valitsuse korraldusele peaksid olema kõige parema juhul ametist vabastatud, halvemal juhul peaksid istuma riigireetmise eest türmis. See mu näide ei tähenda, et ma muutunuks TP pooldajaks, vaid seda, et meie riigis on võimu juures idioodid (ka kohtusüsteemis), kelle jaoks pole riigi enda ostsutelgi mingit tähtust.

Nii, et suht ajuvaba näide ja võimsuse mõttes suurt midagi ei lahenda ka. Teade on rohkem mõeldud toladele, et EG aktsia kohe vähikäiku ei hakkaks tegema. Lisaks jääb tähelepanuta, et Aidu jaoks polnud vaja rajada suurt ülekandeliinide täiendavat võrku (1 lokaalne liin tuli teha, mille tõttu nad kisti veel kohtuvaidlustesse), aga kui leheloo aineks olev park peaks varustama Eestit, siis on energiaülekande kaart laual koos maksumusega (jälle sujuvalt unustatud)! Lisaks kaude näitab, et paneneme TP-sid igale poole mujale, aga mitte enda tagahoovi. KUi ei ole Eesti varustuseks mõeldud, siis milleks tast üldse EG tegemiste kontekstis pajatada? Võiks siis ka jätkuvalt kirjutada Jordaaniast, Utahst jne.

Trebla kirjutas:

Ac457765 kirjutas: ↑25 Dets 2021, 00:00
Päikeseelekter ei lahenda kuidagi Eestis detsembrikuus (ja veel paaril talvekuul) mingeid probleeme.

Jah, see ei lahenda meie detsembrikuu probleeme otse.

Nauditav on lugeda, kuidas demagoogia edeneb juba 1-s väikeses lõigus. Algne autor kirjutab detsembrist ja veel paarist talvekuust, oponent loeb sealt välja ainult detsembri ja läheb sellega edasi. Lahe!
Puudu on veel 3. oponent, kes tuleks jutustama detsembri mõnest päevast jne.

Märgin siin korraks ära, et Auvere jaamaga on jätkuvalt tehnilisi probleeme, st varustuskindluse tagamise reast tundub ta olevat väljas.

Ülekandekaod maksab kinni tarbija - kaod on võrgutasu sisse peidetud. Kui tootmiskoht asub tarbimiskoha lähedal siis kaod on kõige väiksemad.
Riik jah ajab rahvale iba - ühes lauses ajab iba, et soovime taastuvenergiat ja oma tegudega takistab igati arendamist. Aidu pole ainus juhtum, kuid kõige huvitavam kus sulaselge valetamisega aetakse rahvale kärbseid pähe. Vale ise on aga riigisaladusega looritatud.
Tagahoov on ületatav lihtsa seadusega - kui riik peab taastuvenergia arendamist prioriteetseks siis saab kirjutada ka vastava seaduse, mis lubab naabrite vastuseisust ikkagi püstitada.
Vahet pole kas tuul või päike aga kuna need pole juhitavad siis vajavad alati kuskil kompenseerimist. EL saagiski siin oma jalga - unustati kompenseerimise vajadus ära ja suletigi suures koguses kompenseerimiskõlbulikke elektrijaamu. Lollotsus on täna elektrihinnal näha

[trebla]

Aulepa park pandi püsti hinnaga 1,5 €/W ja esimestel aastatel tootis praktiliselt 3 kWh/W kohta. See oli kuskil aastal 2009(?). Seega praegune väljahõigatud 1 € tootlus 3 kWh aastas on edasiminek, eriti kui arvestada vahepeal toimunud inflatsiooni ja asjaolu, et asi tehakse naaberriigis, mis pole just tuntud odavate ehitushindade poolest.
Tollel 2009 aastal maksis päikesePANEEL üksi 4-5€/Wp + muu kola sinna juurde. Mullu odavaimad pargid pandi vast üles alla 0,5 €/Wp kogumaksumus.

Kuskil 2011 (?) juhtusin lugema belglaste kaeblemist, et hiinlased tulevad Euroopa tuuleenergia hinnataset rikkuma... pakuvad parke hinnaga 1,5 €/W. Nüüd siis teevad soomlasedki odavamalt...

Põhimõtteliselt iga tuulepark, mis lisandub Leetu või Soome töötab samahästi ka Eesti jaoks , sest
Eesti 1,5 GW tarbimist on paar protsenti selle "vana" - Läänemere ümbruse (ilma Poolata) vist umbes 40 GW tarbimisest. Aga kahjuks need kaks Estlinki olid piisavad omaaegse 1 GW põlevkivielektri ületoodangu soomlastele mahamüümiseks, kuid praegu, kus Ignalina on kinni, Valgevenest ei osteta ja miski kaubandus läheb Leedust veel ka Poola poole, ei suuda need meile ka alati Soomega sarnast hinnataset enam pakkuda kui teises suunas on Euroopa veel kallim. Seega ei ole meile suurt rõõmu ka sellest Olkiluoto 3 käimalükkamisest.

Ja ei räägita ainult Liivi lahe merepargist. Laual on endiselt Saaremaa ja Hiiumaa pargid, kumbki 1 GW.
Siis ei kujuta küll ette, kuidas ilma otse Rootsi ühendusteta need peaks toimima..
Aga kõik need on reaalsemad kui Liive jutlustatav moodultuumajaam.

Minu peamine seisukoht on, et maailma rohepööre on tehtav , aga sellega ei peaks praegu rabelema mitte meie siin pooluse külje all, vaid kõigepealt need 95% Maa elanikkonnast, kes elavad 50. laiuskraadist ekvaatori pool. Kes istuvad oma autodega Roomas, Madriidis, Kairos jne päikese käes ummikutes ja ajavad bensiiniga konditsioneere ringi ja kaebavad kuumalaine üle...

[Urmas]

Riik jah ajab rahvale iba - ühes lauses ajab iba, et soovime taastuvenergiat ja oma tegudega takistab igati arendamist. Aidu pole ainus juhtum, kuid kõige huvitavam kus sulaselge valetamisega aetakse rahvale kärbseid pähe. Vale ise on aga riigisaladusega looritatud.

Tundub küll. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/9538 ... iffi-naide

[xxx111]

Vahet pole kas tuul või päike aga kuna need pole juhitavad siis vajavad alati kuskil kompenseerimist.

Väga õige...
Ja sel juhul ei tohiks unustada, et ka see on päikese ja tuule hinnakomponent...
Ja samuti peaks selle juhitamatu võimsuse kompenseerimise tagama selle tootja (variante on erinevaid)

[Coolhouse]

Ma ei saa ausalt öeldes aru, mida sa üritad tõestada või oled hetkel lihtsalt tsüklis ?
1. tsüklisse mineku ilming IMHO oli see, et tõid sisse Kihnu näite, kus pole mingeid arvestatavaid tuulikud. Vastasel korral me võime teema laienda kuhu iganes.
Kui oled nn roheline, siis arusaadav, neile mingi mõistlik jutt ei toimi ja ma sel juhul olen sunnitud lõpetama, sest ei jõua selliste kodanikega võidu joosta.

Avamerel on praktiliselt koguaeg tuul

Kui nii oleks, siis liiguksid praegu ka enamuses purjekad. Ajalgu on siiski teine.
NB! Mul sugulasel suvila mere ääres, kus tihti viibin, pole vaja midagi tõestada. See, et seal möll käib kevad- sügistormide ajal, ei tähenda, et et "praktiliselt koguaeg". Vastasel korral jookseks enamus sellistest kohtadest kiiresti minema.
Sõnajald kuskil hõiskasid, et on saavutanud oma tuuliku kasutusteguriks üle 0,3, mida nad pidasid VÄGA HEAKS. Ma ei viitsi praegu otsida, kus see täpselt asub, kuid ka suht mere ääres. Samas selline number ei kõlba mingil juhul stabiilseks elektrivarustuseks.

Balti mere riikide tuuleenergia toodang selle aasta lõpul. (allikas Lampopumput.info)
Kommentaar lisaks oli et eri riikide tuuleenergia toodangu kasv on samaaegne. Kui toodangut suurendada siis ka "augud" suurenevad.

[Ac457765]

Ja päris selge on see, et neid auke päikesepaneelidega ei täida. Kui vaadata sellist graafikut paneelide kohta, siis oleks pilt tunduvalt "koledam".

[Ac457765]

On need augud praegu täitmata jäänud?