Ehitusfoorum

Sooviks paigaldada oma elamule õhk-vesi soojuspumpa.
köetavat pinda umbes 120m2.
Elamut kütab hetkel elektrikatel, mis on hetkel paigaldatud 300l akupaaki. Alumine korrus siis on vesipõrandakütte peal ja ülemine korrus planeeritud radiaatorite peale, hetkel teisel korrusel veel radiaatoreid ei ole.

Siiani olen saanud pakkumise ainult Alpha Innotec L6 Split ja Daikin Altherma 3 R pumpadele, mõlemal siis väidetavalt võimekus ka elektribörsihinda jälgida.

Milline neist kahest parem oleks? Või on olemas mingi parem varjant mõnelt teiselt tootjalt?

küttekolle kirjutas: ↑08 Juun 2022, 21:35 Siiani olen saanud pakkumise ainult Alpha Innotec L6 Split ja Daikin Altherma 3 R pumpadele, mõlemal siis väidetavalt võimekus ka elektribörsihinda jälgida.

Oeh, siia kirjutavad nagu täiskasvanud inimesed, kel peaks olema elukogemusi, aga ikka veel usuvad jõuluvana. Miks arvatakse, et 3-5-10 aasta pärast ei tule teie meilile teade, et asjad on nüüd nii, et pumba tootja muutis tarkvara, tahavad börsipaketi jälgimise teenust paremaks muuta, kuid selle eest tuleb nüüd hakata maksma püsitasu a´la 10€ kuus? Neid paralleele võib näitena tuua hulgim, kus kõigepealt söödetakse turg sisse tasuta värkidega ja siis hakatakse tegelema väljapressimisega. Kui luba anda, siis tänapäeval saab iga soojuspumba tootja oma toote tegemise jälgida reaalajas. Meie oma ÕVSP-le müüjale-paigaldajale selle loa andsime. Kas ta pumbast saadud andmeid jagab, ei oska öelda ja ausalt öeldes ega ei huvita kah. No mida annab kellegile teadmine, et soe vesi jooksis 240 minutit? Võibolla unustasin lihtsalt köögi kraanikausi soojaveekraani lahti ja läksin neljaksks tunniks keldrisse asendustegevusega tegelema. Las need analüütikud mõelgu, et milles asi. Andmete analüütikud nagunii meie ukse taha ei tule koputama küsimusega, et miks sul on nii suur soojavee tarbimine. Loa soojuspumba tegevuse jälgimiseks andsime sellepärast, et oleme soojuspumba tarkvara osas lihtsalt lollid ja paigaldaja(Coolhouse) saaks ka telefoni teel jagada juhiseid kui miskit jama juhtub.

jakim kirjutas: ↑29 Mär 2022, 12:42 Tegin mõned arvutused, et milline soojuspump on soodsam, kui gaas või elektriküte.

https://docs.google.com/spreadsheets/u/ ... ingle=true

Kokkuvõttes sööb kallima õhk-vesi pumba kõrgem hind ära paremast kasutegurist saadava tulu.

Mul on sisuliselt sama seis. 15 aastat on gaasikatel (Viessmann) tööd teinud ja varsti on niiehknaa vajalik mõelda uuendamise peale. Jõudsin ise samale tulemusele - suurt ja võimast (et suudaks ka külmaga ära kütta) õhk-vesi pumpa paigaldades läheb paigalduse hind kalliks ja tasuvus problemaatiline. Pigem vaatan odavama pumba ja arvestan juba ette, et -10C juurest lähen gaasile üle. Sedasi ei pea ka II korruse radikaid hakkama vahetama - soojemal ajal piisab pumba madalamast küttetemperatuurist ka.
Maikuu arvetelt "võtmed kätte" (sisaldab kõiki makse, aktsiise, võrgu- ja püstitasusid) kWh hinnad minul (mõlemas börsipakett):
Gaas: 0,1471006944
Elekter: 0,2650813008
Seega pumba kasutegur peab olema > 1,8, et ära tasuks (kui soetuskulu ei arvesta).
Mis puudutab eeldatavat gaasi hinda, siis siin läbi käinud https://agsi.gie.eu/ andmetel on täna EU hoidlad keskmiselt 10% rohkem täis kui aasta tagasi samal ajal. Poola hoidlas on näiteks 95% mahust (Poolaga oleme me nüüd ühendatud).

Urmas kirjutas: ↑08 Juun 2022, 23:58
Meie oma ÕVSP-le müüjale-paigaldajale selle loa andsime. Kas ta pumbast saadud andmeid jagab, ei oska öelda ja ausalt öeldes ega ei huvita kah. No mida annab kellegile teadmine, et soe vesi jooksis 240 minutit?

Sa ei tea kunagi, mida selliste andmete pealt on võimalik järeldada. Ühes arenenud riigis tekkisid näiteks tunni täpsusega andmeid edastavad veemõõtjad. Näide tekkinud probleemist: kui elamises regulaarselt kasutatakse 2-3 liitri kaupa vett öötundidel, siis saab sellest järeldada, et elanikul on põiega probleeme. See aga huvitab näiteks elukindlustuse pakkujat. Andmekaeve on kiirelt kasvav, liiguvad päris suured rahad.

Elekter nii kallis? Mul ka börsipakett ja maikuu 0,20.

Andmeid vms telekat netti toppida suht jabur. Ka elektribörsilt näete kuidas optimeeritakse hinnad tippu, kõike andmete pealt mis sind ei koti. Varsti tehakse sulle sinu käitumisjärgne hind. Naabril öösel 3 senti, sul 20 jne

Et siis siit foorumist tuvastatakse minu isik ja tehakse mulle eri elektrihind, kuigi mul on börsipakett?

2korda2 kirjutas: ↑09 Juun 2022, 10:30 Sa ei tea kunagi, mida selliste andmete pealt on võimalik järeldada. Ühes arenenud riigis tekkisid näiteks tunni täpsusega andmeid edastavad veemõõtjad. Näide tekkinud probleemist: kui elamises regulaarselt kasutatakse 2-3 liitri kaupa vett öötundidel, siis saab sellest järeldada, et elanikul on põiega probleeme.

Näide ei veena. Öösel vetsus käimine v mitte sõltub eelkõige sellest kas magamistuba on jahe või soe. Sellele on ka täiesti (füsio)loogiline seletus. Lisaks veel öise eluviisiga inimesed.

2korda2 kirjutas: ↑09 Juun 2022, 10:30 Sa ei tea kunagi, mida selliste andmete pealt on võimalik järeldada. Ühes arenenud riigis tekkisid näiteks tunni täpsusega andmeid edastavad veemõõtjad. Näide tekkinud probleemist: kui elamises regulaarselt kasutatakse 2-3 liitri kaupa vett öötundidel, siis saab sellest järeldada, et elanikul on põiega probleeme.

Võibolla on hoopis kõva kepivend ja peseb tilli...

See juhtus juba mitu aastat tagasi Harjumaal kui Audil tekkis puuga erimeelsusi ja ta kutsus ise endale politsei. Omanik sai kerges jopes toimetamise eest riielda.

Või siis nt telefonis mingit juttu rääkides tuleb samal teemal pakkumisi e postile ja youtubi.
Uudistes oli kord et venelaste kolonn Izjumist põhjas, teel. Hakkasin Google trafficuga vaatama kus kohast see tee läheb ning näitas mõnes kohas liiklusummikut.

Soojuspumba võrguühendus võimaldab pigem jälgida kas soojuspump ise "pissib" või mitte jne.
Ehk mitte just peremehe tõved aga soojuspumba vead on sealt näha.
Elus võib kõike juhtuda, nt võib mõni kogemata jõulu ning uue aasta paiku maja jahutada ning saada vastava veateate. Või siis kõetakse suvilat ja tuleb veateade.
Nt saab ka võrgu kaudu soojuspumba seadeid muuta. Tahad kütab vähem, rohkem jne, jne.

Küülaline kirjutas: ↑09 Juun 2022, 19:13 Et siis siit foorumist tuvastatakse minu isik ja tehakse mulle eri elektrihind, kuigi mul on börsipakett?

Jah just ja ainult sulle

Neil ei oile vaja ju su isikut tuvastada, oled nendega lepingus. Aga, kui vaadata võrk 5 paketti vms , siis näed kuidas tahetakse suruda juba praegu tipptundi ja muud jura lepingutesse.

Eleringist näed juba ka ise ära oma tarbimise tipud jne . Müüja teab millal ta saab sulle müüa ja tema ainus võimalus äri sinu pealt kasvatada on nendel hetkedel kallimalt müüa. Täna tehnilisi takistusi ei ole on ainult regulatiivsed.

Iga tarbimist täpsustav andmekogu n küte, jahutus mis andmeid netti annab on edasimüüdav ja konkreetselt profileeritav ja seda tehakse massiliselt igas valdkonnas.

Küülaline kirjutas: ↑09 Juun 2022, 14:30 Elekter nii kallis? Mul ka börsipakett ja maikuu 0,20.

Kelle kaudu ostad?
Mis pakett on?
Kas on püsitasu?
Palju kulus kuus kokku?

Minul on see EE "keskmine börsihind" - vana pakett. Püsitasu pole. 245 kWh oli eramu elektritarbimine kokku.

Üldiselt nagu senine kogemus näidanud on, siis Jaapani riistvaratootjad kipuvad kohati suht jubedat tarkvara tegema (nt. võrreldes EU/Korea omadega).

Kui COP/SCOP jms nüüd kõrvale jätta, siis kuidas on kasutajate arvates Daikin vs Panasonic tarkvara või süsteemi hilisemad laiendamisvõimalused lahendatud?
Kui oleks hiljem soov süsteem nt. elektri börsihinda jälgima panna, kumma tootja seadmed oleksid selleks sobilikumad?

bladerunner kirjutas: ↑16 Aug 2022, 11:39
Kui COP/SCOP jms nüüd kõrvale jätta, siis kuidas on kasutajate arvates Daikin vs Panasonic tarkvara või süsteemi hilisemad laiendamisvõimalused lahendatud?

Lülitad tööle ja palvetad , et kestaks eeldatava eluea jooksul. Ega nad ei ole mõeldud eraldi juhtimiseks.

kunn24 kirjutas: ↑17 Aug 2022, 12:25 Eriline mõte enam soojuspumbal, kui keskmine elektrihind ilma maksudeta 0,5- 0,6 € kandis

Peab nõustuma, et asjadel mille ei ole mõtet ei ole mõtet, aga sellel asjal mis sinu arust mõttetu on mõte, kui võtta fixpakett kus (7 aastaks alexelal )13 senti keskmist maksudeta.

Seega seniks kuni börsilt tuli 5 senti keskmist ei olnud tasuv mul õv paigaldada, siis nüüd on tasuvus ennem seadne eeldatavat eluiga.

Selge see, et ei ole mõtet osta elektrit 4eur kwh ja tarbija mõtleb siis alternatiivile või tootmisele

Eile selgus, et 4 eurone kWh hind vähendas tarbimist 10 %.
Mul enesel läks kah algul meelest ära ja jõudsin veerand tundi survepesuriga aeda pesta...
Kui siis pesurit edasi lohistades tundsin, et selle juhe oli tuliseks läinud, tuli äkki ka elektrihind meelde..

bladerunner kirjutas: ↑16 Aug 2022, 11:39 Kui oleks hiljem soov süsteem nt. elektri börsihinda jälgima panna, kumma tootja seadmed oleksid selleks sobilikumad?

Vaevalt nende tarkvara võimaldab lisada endakirjutatud äppi. Seega sobib vaid see SP, millel on BI SP sisse/välja lülitamiseks. Ise ei tea aga mõni tootja ehk omab.

Kalvis kirjutas: ↑20 Aug 2022, 07:28

bladerunner kirjutas: ↑16 Aug 2022, 11:39 Kui oleks hiljem soov süsteem nt. elektri börsihinda jälgima panna, kumma tootja seadmed oleksid selleks sobilikumad?

Vaevalt nende tarkvara võimaldab lisada endakirjutatud äppi. Seega sobib vaid see SP, millel on BI SP sisse/välja lülitamiseks. Ise ei tea aga mõni tootja ehk omab.

Või siis teha see https://www.itk-ib.ee/kuidas-ise-valmis ... ontroller/

Ma ise ühe ehitasin. Sobib mistahes arvuti, millel saab BO-d juhtida, kontroller, millel on netiühendus ja BO juhtimine olemas ja millel saab jooksutada mingit HTTP protokolli lugeda oskavat skriptikeelt (Raspberry jne...)
Tõsi, kirjutamine ei olnud naljamäng aga tööle ma sain....

Kes siin omale ÕVSP paigaldanud, mille järgi olete selle küttevõimsuse valinud? st. millise välistemperatuurini olete eeldanud et pump suudab puhtalt kompressori najal vajaliku küttevõimsuse väljastada? -7? -15? -20?

bladerunner kirjutas: ↑20 Sept 2022, 13:56 Kes siin omale ÕVSP paigaldanud, mille järgi olete selle küttevõimsuse valinud? st. millise välistemperatuurini olete eeldanud et pump suudab puhtalt kompressori najal vajaliku küttevõimsuse väljastada? -7? -15? -20?

Küttevõimsus valitakse hoone soojusenergia kulu järgi.
Juba palju talvi Eestis näinuna eeldan, et pump peaks tagama töö vähemalt kuni -25C temperatuurini, ilma elektrilise lisakütteta.

Soojusarvutused on olemas, lihtsalt raske on leida pumpa mis suurema kui -20 puhul piisavalt võimas oleks.

Minu küsimus oligi rohkem ajendatud sellest, et need kel pump olemas, kui oluline see -20 peal töötamine valiku tegemisel oli?
Et kui SP katab kuni -10..15 ära ja alternatiiv nt. pelleti või gaasi kasutamiseks on ka olemas millega külmatippe katta siis võiks selline kombineeritud lahendus ka OK olla?

-20 juures oli arvestatud et kõige mugavam rahakas tegelane lükkab elektriradika taha (või SP tennid sisse)
Väjhem mugavad kasutavad kaminat, pliiti või ahju.

bladerunner kirjutas: ↑21 Sept 2022, 00:29 Soojusarvutused on olemas, lihtsalt raske on leida pumpa mis suurema kui -20 puhul piisavalt võimas oleks.

Minu küsimus oligi rohkem ajendatud sellest, et need kel pump olemas, kui oluline see -20 peal töötamine valiku tegemisel oli?
Et kui SP katab kuni -10..15 ära ja alternatiiv nt. pelleti või gaasi kasutamiseks on ka olemas millega külmatippe katta siis võiks selline kombineeritud lahendus ka OK olla?

Kahjuks ei saagi nii üldise jutu peale soojuspumpa valida.
1. Kui suur see maja on?
2. Ehitatud millal? Kuidas soojustatud?
3. Radiaatorid või põrandaküte?
4. Puude, vedelkütte, gaasi, pelleti kulu eelnevatel aastatel?
5. Kas katel jääb varukütteks?
6. Kas olemasolevas küttesüsteemis on akupaak?
7. Kuidas on soov lahendada tarbevesi?

Üldjuhul erineb majade soojusenergia tarbimine kordades. Kui valida väike soojuspump siis võib soojust majale vähem saada kui optimaalne oleks. Kui valida teadlikult liiga võimas soojuspump siis peaks olema suur akupaak et üldse soojuspumpa majaga siduda. Lisaks ka see et enamik aega aastast ei ole õues -20C ning soojuspump jääb mõttetult seisma (pole tööd).
Pelletikatlaga , katlaga sidumine - väga ok.

ping kirjutas: ↑20 Sept 2022, 16:33

bladerunner kirjutas: ↑20 Sept 2022, 13:56 Kes siin omale ÕVSP paigaldanud, mille järgi olete selle küttevõimsuse valinud? st. millise välistemperatuurini olete eeldanud et pump suudab puhtalt kompressori najal vajaliku küttevõimsuse väljastada? -7? -15? -20?

Küttevõimsus valitakse hoone soojusenergia kulu järgi.
Juba palju talvi Eestis näinuna eeldan, et pump peaks tagama töö vähemalt kuni -25C temperatuurini, ilma elektrilise lisakütteta.

Mille põhjal säänne väide? Pump peaks olema optimaalne, mitte maksimaalne. Soodsam on kütta paar päeva aastas lisaks, kui osta 1,5x kallim pump, mida kasutatakse täisvõimsusega vaid paar päeva aastas.

xil kirjutas: ↑02 Okt 2022, 09:05

ping kirjutas: ↑20 Sept 2022, 16:33

bladerunner kirjutas: ↑20 Sept 2022, 13:56 Kes siin omale ÕVSP paigaldanud, mille järgi olete selle küttevõimsuse valinud? st. millise välistemperatuurini olete eeldanud et pump suudab puhtalt kompressori najal vajaliku küttevõimsuse väljastada? -7? -15? -20?

Küttevõimsus valitakse hoone soojusenergia kulu järgi.
Juba palju talvi Eestis näinuna eeldan, et pump peaks tagama töö vähemalt kuni -25C temperatuurini, ilma elektrilise lisakütteta.

Mille põhjal säänne väide? Pump peaks olema optimaalne, mitte maksimaalne. Soodsam on kütta paar päeva aastas lisaks, kui osta 1,5x kallim pump, mida kasutatakse täisvõimsusega vaid paar päeva aastas.

Probleem on mitte kütmisest "suurema külmaga" sest omanik valib ise kütteviisi vastavalt vajadusele ja omale teadaolevate kriteeriumite järgi.

Vaid kui seadme juhendisse on kirjutatud, et "Mitte seadet tööle lülitada välistemperatuuril alla -15C" ja kui seadme töölelülitamine peale talvist elektrikatkestust on seadme kasutusviisi rikkumine (mis võib jäädavalt seadet rikkuda), siis selline seade ise ei sobi meie kliimasse ja on kasutatav ainult omaniku isiklikul vastutusel.
(Samal põhjusel ei tohi meie kliimas näiteks auto radiaatorisse vett valada.)

Seadme "min sisselülitamise temperatuuri numbreid" ei leia mitte reklaamlausetest ega üldistest tehnilistest andmetest vaid kasutus- ja paigaldus- ja remondijuhenditest.