Praod plaatvundamendis

[A23]

Huvi pärast - mis kõige olulisemad probleemid kaasnevad, kui maja ei ehitata plaatvundamendi vaid betoonpõranda peale? EPSi kandevõime kadumist aegumisel on mainitud, plaadi "töötamise" arvutuste vajalikkusest ka.

Majal pole siis vundamenti...
Ei pea olema geenius mõistmaks mida see tähendab...

Mingi hetke nad ju püsivad... Nagu varasemast ilmneb, siis tuhandeid selliseid maju ehitatud. Kas võib eeldada, et lähi- või veidi kaugemas tulevikus hakkavad lagunema? Või ongi juba pretsedente juhtunud, mida "plaatvundamendi" süüks saab panna?

[EH.INS.]

"Seljad kokku" - mida selle peale öelda - kaua võib peaga vastu seina joosta...
Mina ole püüdnud mingil viisil asja lahendada selliselt, et kui projekti tellija tahab minu hinnangul debiilseid lahendusi siis järgneb sellele piltlik vastus: mina lollustega ei tegele, tuleb leida keegi teine
Ja lisandub piltlikult öeldes märkus: uks on seal...

[EH.INS.]

Huvi pärast - mis kõige olulisemad probleemid kaasnevad, kui maja ei ehitata plaatvundamendi vaid betoonpõranda peale? EPSi kandevõime kadumist aegumisel on mainitud, plaadi "töötamise" arvutuste vajalikkusest ka.

Majal pole siis vundamenti...
Ei pea olema geenius mõistmaks mida see tähendab...

Mingi hetke nad ju püsivad... Nagu varasemast ilmneb, siis tuhandeid selliseid maju ehitatud. Kas võib eeldada, et lähi- või veidi kaugemas tulevikus hakkavad lagunema? Või ongi juba pretsedente juhtunud, mida "plaatvundamendi" süüks saab panna?

Vt - insener vastutab oma töö eest (vähemalt peaks vastutama)
Ja mulle kohe kuidagi ei sobi teha sellist tööd, et "ehk mingi hetke püsivad"
Kas just pretsedente aga probleeme tingituna vundamentide valest lahendusest olen ikka näinud ja ka oma "laual"
Kui ehk viidata pretsedendile siis tuleks emalt pähe see Tartu maja mida praegu lammutatakse tingituna vundamendi valest lahendusest
Aga repliigina mainin - nö süüdlast mina küll ei tea - ei oma selgeltnägija võimeid
Ilma välja selgitamata KÕIKI asjaolusid polegi võimalik "süüdlast" määrata
Need võivad olla erinevad või ka mingisugune kombinatsioon nt: geotehnik (ebaadekvaatne geoloogia), projekteerija, ehitaja, ehitusjärelevalve...
Ja siinkohal tuleks selgelt eristada juriidilist lahendust vs tehnilist lahendust

[EH.INS.]

@ Prill

Postituse esimene osa lihtsas keeles õige
Postituse teine osa on kelbas
Postituse kolmas osa on kelbas

Teine osa miks:
- Võrreldamatud on olukorrad nt 100a tagasi ja täna - ainuüksi standardite pärast (põhjuseid on muidugi hulgim)
- Nagu juba mainitud - insener vastutab oma töö eest (vähemalt peaks vastutama) ja sellest tingituna ei saa (vähemalt ei paeks saama / tohtima) teha lollusi
- "Vundamendi iga" - standardid määravad selgelt erineva kasutusotstarbega ja nö riskiga! seotud projekteeritud kasutusea - vastutustundlik insener lihtsalt ei saa seda kukele saata
Ja rääkida 500a või 5000a absurd - ja seda ainuüksi majanduslikel kaalutlustel (põhjuseid on veel)
- Lubja juhtumile viidatud
- "Maani maha" ja ekspert - mitte midagi ei pea tegema eksperdi soovituste järgi, tema on andnud hinnangud / soovitused oma parimate teadmiste järgi - mida sellega peale hakatakse pole tema mure - see on probleemi käes vaevleva isiku otsus ja ka vastutus mida eksperdi hinnangute / soovitustega peale hakata

Kolmas osa miks:
- "Aga see maksab" - jah, maksabki, maksab nii projekteerimine kui ehitus - kvaliteet maksabki
- On valikuvabadus - võid teha ükskõik mida - aga ise ka vastutad oma otsuste eest aga siis ei tahaks pärast kuulda hala nt siin ehitusfoorumis

[EH.INS.]

Algatuseks võiks siia postitatada ühe lõike teor "ideaalsest" plaatvundamendist + põrand, kus ka soojustus, hürdro, kiled vms kõik olemas.

Tegelikult põhimõte antud (nüansis täiendatud):

- Plaatvundament vastavalt arvutustele / arvutusskeemile armeeritud ja vastava sarruse kaitsekihiga ning betooni paksusega / tugevusklassiga / keskkonnaklassiga
- Hüdroisolatsioon - valik võib sõltuda konkreetsetest tingimustest
- Soojustus - vastavate parameetritega
- Filterkangas (välistamaks betooni tungimine soojustuse vuukidesse nt)
- Põrandaplaat konstruktiivse armeeringuga (so see armeering pole nö kandev) nt 80mm / soovi korral vesipõrandaküte, selle juhul vastav paksus, et küttetorustiku peale jääks vajaliku paksusega betoonikiht

Välistada tuleb süsteemse lahenduse külmakerked
Alus peab olema vastavate parameetritega
Sõlm- / Detaillahendused on omaette teema ning seda pole adekvaatselt võimalik tekstina edasi anda - selleks on vastavad joonised koos vastavate märkustega

PS
Enam nö lihtsamini selgitada ei oska...
Ja joonist ausalt öeldes ei viitsi tegema hakata - jah, mul on neid jooniseid ka olemas - aga mitte eramutele ja sealt võib ja ilmselt tekibki mitut pidi arusaamist

[kunn24]

Mõtlemisainest, kas on põrand, vundament või mõlemad korraga: https://digikogu.taltech.ee/et/Item/50b ... b5d8770435
Betooniühing andis tüübile lisaks preemia https://eestielu.goodnews.ee/eesti-beto ... kel-pogga/

[ping]

Tere hommikut. Kunagi sai lapsena läbi loetud Jutustuse kolmest põrsakesest. Ei osanud tol ajal mõista selle sügavat ehitusfilosoofilist mõtet. See pisike raamat võiks olla igal projekteerijal ja ehitusinseneril öökapil ja kui läheb meelest jutukese filosoofia, siis uuesti lugeda. Aga Nif-Nif oli ju kõigiti rahul - sai odavalt oma onni kätte ja aega ja raha jäi ka lullilöömiseks. Tema jaoks oli Naf-Naf see loll. ...

Aga pange INS'ga seljad kokku ja võtke missiooniks asi korda saada. Kui saan õigesti aru, et mõlema süda valutab ehitusinsenerkonna saatuse pärast. ...

Peab leppima, et kõik inimesed ei ole ühesuguste võimetega.
Kui inimesel puudub muusikaline kuulmine ja rütmitunnetus ning olenemata koolituste kogusest või pakutavast palgast, siis viiulivirtuoosi temast mitte kuidagi ei saa.

Sama on ka inseneeriaga, et igaüks ei saagi mõistma tehnilisi probleeme, sest inimesel on vaja omada teatud psüholoogilisi eeldusi, olenemata (projekti)joonistamise või kirjutamise osavusest.

[EH.INS.]

Mõtlemisainest, kas on põrand, vundament või mõlemad korraga: https://digikogu.taltech.ee/et/Item/50b ... b5d8770435
Betooniühing andis tüübile lisaks preemia https://eestielu.goodnews.ee/eesti-beto ... kel-pogga/

Vaatasin diagonaalis läbi (see asi mis oli allalaetav)
Ja seal kirjeldatakse arvutusmudeleid ja nendega seonduvaid probleeme / võimalikke lahendusi
Millele isegi korduvalt vihjanud
Aga siinses kontekstis räägime me ju suuremas osas hoopis millestki muust
Preemia sai põhjusega, minu hinnangul on eriti tähelepanuväärne see:

Tarkvaras ARSA on võimalik väga edukalt kirjeldada plaatvundamendi sisejõudusid, kuid
kindlasti ei tohiks võtta tavalist Winkleri meetodil baseeruvat ühe sängitusmooduliga
arvutust väga reaalsena, seda eriti keeruliste kandeskeemide või plaatide puhul. Mõistlik
on siinkohal proovida Winkleri meetodi puuduseid kõrvaldada ehk vähendada äärealade
vajumeid pinnase lõikumisest tingituna ning samuti kasutada näiteks iteratsiooni meetodit
reaalsema vajumipildi saamiseks. Igal juhul on tähtis Winkleri meetodil baseeruva mudeli
kalibreerimine.

[alarpiirfeld]

Tere. Niikaua kui kõrgete pagunitega Eesti ehituspoliitikat juhtima volitatud ehitushärrad avalikult , otseeetris deklareerivad, et meil on "“ennenägematult hea ehituskvaliteet, mida me täna uute hoonete puhul näeme ja mis on turupõhiselt sündinud” (Märkus: sõna-sõnailne tsiteering), siis pole oodata mingitki muutust selles tegelikult vohavas ehitusanarhias. Karavani liikumist mingid üksikud selg-seljaga koos klähvivad koerad ei peata. Kahjuks pole süsteemi ohvritel selle deklaratsiooniga mitte kuhugi pöörduda. Vabas maailmas ise ostsid või ehitasid Nif-Nif maja, keegi ei sundinud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[EH.INS.]

Eks vastutustundlikul ja kvaliteeti hindaval tellijal ongi raske selles džunglis midagi head leida - ta ju tea ja ei peagi teadma kelle poole pöörduda - võiks nagu eeldada, et kui pöördud erialase tööga tegeleva ettevõtte poole siis asi OK - kahjuks paljus nii pole
Aga siinsetel foorumlastel on võimalus
On vähemalt 1 inimene kelle poole pöörduda nt piirdetarindite teemal - Hr Piirfeld
Muidugi jääb alati küsimuseks kas tal on selleks võimalus / aeg ja kas ta töö ette võtab
Kuna viitasin vastutustundlikule ja kvaliteeti hindavale tellijale siis hind ei ole / ei peaks olema prioriteet

[A23]

Eks vastutustundlikul ja kvaliteeti hindaval tellijal ongi raske selles džunglis midagi head leida - ta ju tea ja ei peagi teadma kelle poole pöörduda - võiks nagu eeldada, et kui pöördud erialase tööga tegeleva ettevõtte poole siis asi OK - kahjuks paljus nii pole
Aga siinsetel foorumlastel on võimalus
On vähemalt 1 inimene kelle poole pöörduda nt piirdetarindite teemal - Hr Piirfeld
Muidugi jääb alati küsimuseks kas tal on selleks võimalus / aeg ja kas ta töö ette võtab
Kuna viitasin vastutustundlikule ja kvaliteeti hindavale tellijale siis hind ei ole / ei peaks olema prioriteet

Ära ole nii tagasihoidlik, ikka vähemalt 2

[A23]

Algatuseks võiks siia postitatada ühe lõike teor "ideaalsest" plaatvundamendist + põrand, kus ka soojustus, hürdro, kiled vms kõik olemas.

Tegelikult põhimõte antud (nüansis täiendatud):

- Plaatvundament vastavalt arvutustele / arvutusskeemile armeeritud ja vastava sarruse kaitsekihiga ning betooni paksusega / tugevusklassiga / keskkonnaklassiga
- Hüdroisolatsioon - valik võib sõltuda konkreetsetest tingimustest
- Soojustus - vastavate parameetritega
- Filterkangas (välistamaks betooni tungimine soojustuse vuukidesse nt)
- Põrandaplaat konstruktiivse armeeringuga (so see armeering pole nö kandev) nt 80mm / soovi korral vesipõrandaküte, selle juhul vastav paksus, et küttetorustiku peale jääks vajaliku paksusega betoonikiht

Välistada tuleb süsteemse lahenduse külmakerked
Alus peab olema vastavate parameetritega
Sõlm- / Detaillahendused on omaette teema ning seda pole adekvaatselt võimalik tekstina edasi anda - selleks on vastavad joonised koos vastavate märkustega

PS
Enam nö lihtsamini selgitada ei oska...
Ja joonist ausalt öeldes ei viitsi tegema hakata - jah, mul on neid jooniseid ka olemas - aga mitte eramutele ja sealt võib ja ilmselt tekibki mitut pidi arusaamist

Tegelikult, mis rohkem huvitaks, oleksidki just detailid. Nt kas L-"styrofoam" vms XPS on üldse plaatvundamendi puhul "koššer" või mitte jne.

Selle teema (ja varasematest) postitustest koorub arusaam, et reeglitele vastav plaatvundament eramu puhul on üldjuhul ebamõistlik. Pigem siis lintvundament (madal või sügav) + valatud põrand.

[kunn24]

Selle teema (ja varasematest) postitustest koorub arusaam, et reeglitele vastav plaatvundament eramu puhul on üldjuhul ebamõistlik. Pigen siis lintvundament (madal või sügav) + valatud põrand.

Mis siin ebamõistlikku on, kui saad kohe maja paigutuspinna koos kütte ja torudega kätte? See, et siin foorumis mõni, kes eramaju praktiliselt pole teinud, selle vastu jaurab, ei tähenda veel, et oleks väikeelamu jaoks ebamõistlik. Ilmselgelt, see, kes ehitab traktoreid, võib hommikul paha tujuga ärgates jaurata, et lennukid ei saa lennata või raketid Kuul käia. Las jutustab, . Fakt on see, et eramu jaoks vorbitakse plaate massiliselt. Kas nimetada neid kandvateks põrandateks, käkkideks või milleks iganes, ei muuda asja olemust.

[EH.INS.]

See mida mainid lintvundamendi kohta on täiesti õige - saab teha ka nö madaldatud vundamendi so ei pea minema allapoole külmumispiiri - jah, vajalikud teatud lisameetmed

Mis puutub soojustusse plaatvundamendi all - nagu Hr Piirfeld mainis - ei soojustata altpoolt
Toon analoogiks lintvundamendi - kas talla alla paned soojustuse?
Vundament on vundament ja kandekonstruktsioon - selle peamine funktsioon on koormused kanda aluspinnasele ja tagada, et ei ületataks aluspinnase kandevõimet (lisaks välistada üleliigsed vajumid - eriti erinevad vajumid)
Soojustuse funktsioon on vähendada soojakadusid ja seda võiks nimetada piirdekonstruktsiooni üheks osaks
Need on erinevad asjad ja nö 2 ühes (nt seesama teema, so põrandat peetakse plaatvundamendiks so kandekonstruktsiooniks, sinna pannakse veel ka küttetorustik jne) on insenertehniliselt valed ja ei toimi

[A23]

Selle teema (ja varasematest) postitustest koorub arusaam, et reeglitele vastav plaatvundament eramu puhul on üldjuhul ebamõistlik. Pigen siis lintvundament (madal või sügav) + valatud põrand.

Mis siin ebamõistlikku on, kui saad kohe maja paigutuspinna koos kütte ja torudega kätte? See, et siin foorumis mõni, kes eramaju praktiliselt pole teinud, selle vastu jaurab, ei tähenda veel, et oleks väikeelamu jaoks ebamõistlik. Ilmselgelt, see, kes ehitab traktoreid, võib hommikul paha tujuga ärgates jaurata, et lennukid ei saa lennata või raketid Kuul käia. Las jutustab, .

Mingi põhjendus ju sellel, et vundamendiplaat ja põrandaplaat (koos küttetorudega) peavad eraldi olema, peaks ju olema? Või siis on puhtalt terminoloogia küsimus. Ribidega "plaatvundamendil" võib-olla siis töötabki vundamendina ainult see "ribiosa" ja tühja sellest, et on koos valatud. Vajadusel murdub ühenduskoht lahti ja elavad oma elu eraldi edasi?

[EH.INS.]

Selle teema (ja varasematest) postitustest koorub arusaam, et reeglitele vastav plaatvundament eramu puhul on üldjuhul ebamõistlik. Pigen siis lintvundament (madal või sügav) + valatud põrand.

Mis siin ebamõistlikku on, kui saad kohe maja paigutuspinna koos kütte ja torudega kätte? See, et siin foorumis mõni, kes eramaju praktiliselt pole teinud, selle vastu jaurab, ei tähenda veel, et oleks väikeelamu jaoks ebamõistlik. Ilmselgelt, see, kes ehitab traktoreid, võib hommikul paha tujuga ärgates jaurata, et lennukid ei saa lennata või raketid Kuul käia. Las jutustab, . Fakt on see, et eramu jaoks vorbitakse plaate massiliselt. Kas nimetada neid kandvateks põrandateks, käkkideks või milleks iganes, ei muuda asja olemust.

Arvamusi on erinevaid
Mõned põhinevad mingitel objetiivsetel alustel ja mõned sünnivad nö lakke vaadates
Kelle ema / kellele tütar

[kunn24]

Ei pea olema plaadil ribisidki. Need muudavad ta uuesti lintvundamendi sarnaseks ja ajavad ehitamise tülikaks, näiteks ei saa enne valamist lund, vihmavett või sodi välja, sarruste peal jagadega ukerdamist ei soovita vaenlaselegi, võib õnnetult jala ära väänata ja sinna see asi jääbki. Väga ehitajavaenulik lahendus jne. Kõige lihtsam on teha eramule tasane plaat ja kogu moos. Mu jutud siia tulevad ka sellise plaadi pealt. Kusjuures ma olin nii laisk, et ei tegelenud ka armeerimisega, läks metallkiududega betoon (Armix).
Omal ajal oli õhukese betoonkooriku heaks näidiseks nn BAM-i plaat (6x2 m, s=16 cm) Kui see pidas KRAZ-idele vastu (muutuv koormus), siis miks ei peaks analoogline asi toimima eramamaja sisuliselt mõne prussi all?

Mingi põhjendus ju sellel, et vundamendiplaat ja põrandaplaat (koos küttetorudega) peavad eraldi olema, peaks ju olema?

Soojuspaisumine. Kivimajal, kus on pragude nõuded kõrged, tuleks teha eraldi. Puitmajal suht "savi".

[EH.INS.]

Selle teema (ja varasematest) postitustest koorub arusaam, et reeglitele vastav plaatvundament eramu puhul on üldjuhul ebamõistlik. Pigen siis lintvundament (madal või sügav) + valatud põrand.

Mis siin ebamõistlikku on, kui saad kohe maja paigutuspinna koos kütte ja torudega kätte? See, et siin foorumis mõni, kes eramaju praktiliselt pole teinud, selle vastu jaurab, ei tähenda veel, et oleks väikeelamu jaoks ebamõistlik. Ilmselgelt, see, kes ehitab traktoreid, võib hommikul paha tujuga ärgates jaurata, et lennukid ei saa lennata või raketid Kuul käia. Las jutustab, .

Mingi põhjendus ju sellel, et vundamendiplaat ja põrandaplaat (koos küttetorudega) peavad eraldi olema, peaks ju olema? Või siis on puhtalt terminoloogia küsimus. Ribidega "plaatvundamendil" võib-olla siis töötabki vundamendina ainult see "ribiosa" ja tühja sellest, et on koos valatud. Vajadusel murdub ühenduskoht lahti ja elavad oma elu eraldi edasi?

Väga raske on selgitada arvutusmudelite tähtsust ja konstruktsioonide toimimist nende arvutusmudelite põhjal
Lisaks selgitada miks üks või teine konstruktsioon teatud tingimustel arvutuslikult ei tööta
Seega jääbki üle siinses kontekstis lihtsalt mainida:
- Plaatvundament on paatvundament ja kandekonstruktsioon ja seda altpoolt ei soojustata- veel vähem pannakse kandvasse plaati (analoog nt monoliitne vahelagi) küttetorustik
- Põrand on põrand ja see on nö piirdekonstruktsioon ja see soojustatakse altpoolt
Kes usub see usub / kes ei usu see ei usu - midagi peale ei suruta

[EH.INS.]

@ kunn

Loen Su juttu ja ausalt öeldes üllatun...
Muidu räägid ikka mõistlikku / objektiivset juttu ja nüüd siis nii...

[kunn24]

Omal ajal käis automaailmas tõsine kisma teemal, et autol peab olema raam ja kandevkere ei lähe mitte. Millega see asi lõppes, peaksid isegi teadma.
Ma räägin täpselt sellist juttu, milles olen veendunud. Ma vahel sinu juttu lugedes imestunun, kuhu kapseldud.

[EH.INS.]

Omal ajal käis automaailmas tõsine kisma teemal, et autol peab olema raam ja kandevkere ei lähe mitte. Millega see asi lõppes, peaksid isegi teadma.
Ma räägin täpselt sellist juttu, milles olen veendunud. Ma vahel sinu juttu lugedes imestunun, kuhu kapseldud.

Selge - eks me siin mõlema oleme imestunud - ja polegi midagi imelikku...

[kunn24]

Ja ma ei pista oma nina suurte hoonete/ asjade maailma, neist ma ei tea midagi ja seal on kindlasti need reeglid, millest sa kirjutad.

[EH.INS.]

Ja ma ei pista oma nina suurte hoonete/ asjade maailma, neist ma ei tea midagi ja seal on kindlasti need reeglid, millest sa kirjutad.

Siin ma Sinuga ei nõustu - pole SISULIST vahet kas hoone on suur või väike...

[EH.INS.]

Ära ole nii tagasihoidlik, ikka vähemalt 2

Minu põhieriala on siiski kõikvõimalikud erinevad kandekonstruktsioonid
Piiretest tean ka üht-teist (seostub ju ka põhierialaga) aga tõenäoliselt mitte nii nagu Hr Piirfeld

Kunagi, kui kutsesüsteem ei olnud nii "peeneks löödud" sai tehtud ka puitsildu (liimpuit) Saudi-Araabiasse
Repliigina: aga saaks ilmselt tänagi teha - kui teen sinna siis kehtivad sealsed reeglid
Nt anti ette, et peab arvestama tuule kiirusega 60m/s aga kuna sealsed nö reeglid on nö suht algelised siis nägin kurja vaeva, et see tuule kiirus kuidagi taandada tuulekoormuseks sillale
Puiduga on neil teadagi kuidas - ja väga hindavad puitu
Nendega oli veel selles suhtes tore, et neid üldse ei huvitanud projekti hind - ja öeldigi selgelt - ärme raha ümber keerutame - lihtsalt öelge hind, meid see ei huvita ja ongi kõik
Aga nendest sildadest - need olid jalakäijate sillad üle autotee, erinevates kohtades 6tk - aga sellist autoteed vähemalt Eestis ei kohta - mõlemas suunas 8 rida
Pikim sille oli 68m (vahetoed olid ka sest silla kogupikkus oli kordi suurem) - ja neile ju meeldivad igasugu vigurid so sildadel olid ka nö päikesevarjud peal ja nende kujundus / visuaal oli ikka midagi erilist, no ei kohta Euroopas selliseid asju
Kõik liimpuit toodeti Eestis (Arcwood) - nemad ka ikka sügasid kukalt nende päikesevarjude detailide kujude üle
Aga kuna tegemist suure tegijaga (minu hinnangul parimaga Eestis) siis neil kõik CNC põhine - piltlikult: anna fail, sisestame, "ENTER" ja tuleb mm pealt see mis vaja / kõik poldiavad, süvised jms olemas ja mm pealt õiges kohas

Jutt läks pikaks ja suures osas OT - vabandan ette keda häirib

[T25]

Kunnil on see õige, et kõige lihtsam on valada siledat plaati. Sile plaat on ka mahukahanemise suhtes andestavam, kui ribidega või ääresüvendusega plaat.