Ehitusfoorum

Lugemisest:

Slab curling (Fig. 1) is primarily
caused by differences in moisture
content or temperature between the
top and bottom of the slab. The slab
edges curl upward when the surface
of a slab is drier or cooler than the
bottom.

Sina väitsid (loo algusest su 2. kiri):

Pigem arvan, et järelhooldus ei ole hetkel põhjuseks.

lkallas kirjutas: 13 Mai 2024, 12:09 ...
Betoonplaati on köetud jaanuarist maikuuni 15-20 kraadiga ja ümbritsevat õhku on pidevalt kuivatatud.
Suhteline õhuniiskus on hoitud vahemikus 40-60% ...

Plaat läheb seda sirgemaks mida võrdsemaks muutub niiskus plaadi ülemise ja alumise pinna vahel.
Niiskuse plaadi alt (läbi betooni) välja tulek võtab aega ja ega väga intensiivne õhu kuivatamine väga hea ei ole, sest suurendab plaadi sisepinget.

lkallas kirjutas: 13 Mai 2024, 12:09 ....
Betoonplaatide kaardumine olevat väga levinud, mida klientidele millegipärast ei tutvustata enne valu.

Mis tast tutvustada, kui keegi ei usu (peavad rääkijat lolliks) ja ehitajale on rahaliselt kasulikum valada üle tasanduskihiga.

Selle teema kohta on kasutusel isegi vana kõnekäänd, et: "Maja peab vajuma", millest nooremad mehed saavad aru (kui saavad) alles siis, kui ise on jamas.

(Ma tegin vahepeal näidisvideo, et kuidas plaadi vetruvust kontrollida ja isegi helist on vahe aru saada kus põrand on õhus, aga telo mikker ei võtnud vist nii madalat sagedust üles.)

Ma ei hakka väitma, et järelhooldus ei ole vajalik, kindlasti on.
Aga väidetavalt kaarduvad plaadid ka järelhooldatud objektidel niiskuse väljakuivamise tagajärjel.

Minu kogemuse põhjal - valu oktoobri keskpaik, kaardumine jaanuari keskpaik-veebruar.
Kui uskuda loetud materjale, siis ilmselgelt ei oleks kaardumist toimunud kui ma 3 kuud oleks plaati kile ja vee all hoidnud.

Ent mingi hetk tuleb ju plaati kuivatada, et saaks põrandakatetega edasi minna.
Kuidas kuivatada siis nii, et niiskustase plaadi üla- ja alaosas samaks jääb? Praktiliselt võimatu.

Nokk kinni, saba lahti, nagu viidatud materjalistki lugeda võib

Ponding water on the slab
surface can reduce curling by equalizing the moisture content in the top
and bottom of the slab. However, this result is reversed when the water is removed and the slab dries

Servad, nurgad massiivsemaks ja rohkem armeeringut tundub efektiivne (jõuga) tagatud kindlustus parema tulemuse nimel. Vähemalt minust kogenumate sõnul. Uut plaati ma valama ei hakka, et teooriat omal nahal testida.


Kui mul kliendina on valida kas loota, oodata ja lihvida põrandat või kulutada paarsada euri täiendava töö ja materjali peale ja saada parem tulemus esimese korraga, siis igal juhul valiks viimase variandi.

lkallas kirjutas: 13 Mai 2024, 18:30 Kui mul kliendina on valida kas loota, oodata ja lihvida põrandat või kulutada paarsada euri täiendava töö ja materjali peale ja saada parem tulemus esimese korraga, siis igal juhul valiks viimase variandi.

Loomulikult, eks rikastel ole omad kombed. Oled kindel, et täiendav töö ei vaja projektimuudatust mõne tähenärijast ametniku poolt kasutusloa väljastamisel. Projektis on minu teada igatsugu kõrgused ja muud parameetrid nagu paika pandud. Jah, ma saan aru oma maja ehitajast, et tahaks nagu kähku sisse kolida, kuid ikkagi ... Oi kui palju probleeme tekib just kiirustamisest ja sinu teema on siinkohal ehe õpikunäide. Miks peab tänapäeval eramu ehitus käima nagu eelmise riigikorra aegne üks reklaam- "6 kuuga trammi-/trollijuhiks"?

Tavalise betooni mahukahanemise lõppdeformatsioon on kuivas keskkonnas (relatiivne niiskus 50%) 0,5…0,6 mm/m.
Niiskes keskkonnas 0,25 ÷ 0,35 mm/m. Raudbetoonkonstruktsioonis võib mahukahanemine olla üle kahe korra väiksem (armatuur tõkestab deformatsiooni arenemist).
Mahukahanemist soodustavad:
− suur tsemendi hulk betoonis;
− suur vesitsementtegur;
− peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal;
− kuiv kasutuskeskkond.
Mahukahanemist saab vältida spetsiaalsete mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. Viimaste
abil on võimalik saada ka mahus paisuvaid betoone (kasutatakse veetiheduse tagamiseks
ja mõningate pingbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks).

Olen kunagi kusagilt lugenud, et mahukahanemine oleneb näiteks ka sellest, kas betoonis kasutatakse portland-tsementi või põlevkivitsementi.