Ehitusfoorum

Kas müra on suur või mitte-Palun otsest vastust!

Otsest vastust ei ole olemas.
"Suur" ei ole ei SI ega ka mingi muu süsteemi mõõtühik. "Suur" on subjektiivne näitaja ehk sõltub ka hindajast.

Uued korralikud pumbad omavad ventilaatoreid, mis vaid kohisevad kergelt.
Muu müra: sõltub, kas kompressor on sise- või välisosas (kui siseosa üldse on).
Kinnitad müriseva asjanduse jäigalt seina külge, kostab terves majas. Valad kandeplaadi vundamendist eraldi - majja müra ei kandu.
jaaniiedasi

kuda see valem on?
Aastakulu jagada maja m2 vä?
Et saada m2 kulu kwh?

Kui tahad saada "kwh/m2/aastas", siis nii jah.

Kuda see valem on? Kuus õuna on vaja jagada kahe lapse vahel?

mul on onn 150m2
aastane kulu koos sooja veega ~10m3 kuu 7500kwh
Kuidas saab kütte osakaalu kätte?

Hiid kirjutas: ↑12 Sept 2018, 07:36 mul on onn 150m2
aastane kulu koos sooja veega ~10m3 kuu 7500kwh
Kuidas saab kütte osakaalu kätte?

...mõõda kulu suvel vs. talvel?

Hiid kirjutas: ↑12 Sept 2018, 07:36 mul on onn 150m2
aastane kulu koos sooja veega ~10m3 kuu 7500kwh
Kuidas saab kütte osakaalu kätte?

Kui nüüd päris täpseks minna....
Siis vanni lastud vesi annab jahtudes oma soojusenergia ruumi.
Dužist tulevad veepiisad soojendavad ümbritsevat õhku ja põrandat kuhu langevad.
Kraanist siristatud vesi soojendab kanalisatsioonitorusid mis samuti soojendavad hoonet.
ping

Hiid kirjutas: mul on onn 150m2
aastane kulu koos sooja veega ~10m3 kuu 7500kwh
Kuidas saab kütte osakaalu kätte?

No midagi siin vist ikka ei klapi. Ma olen omal mõõtnud, et 1 m3 peale kulub reaalselt u. 60 kwh. Seega sul kuus läheks 600 kwh ja aastas 7200 kwh. Küte AASTA peale 300 kwh?

Kui vett soojendab (ka) Päike, siis ehk küll.

vesi on hinnanguline. Vbla on siis vähem.
Arvestasin selle järgi, et naine laseb boileri iga õhtu tühjaks. Lisaks päeval ka kasutatakse sooja vett.
200l

Hiid kirjutas: ↑14 Sept 2018, 07:22 vesi on hinnanguline. Vbla on siis vähem.
Arvestasin selle järgi, et naine laseb boileri iga õhtu tühjaks. Lisaks päeval ka kasutatakse sooja vett.
200l

odavam on siis naist vahetada, kes sellise jaburdusega ei tegeleks iga päev

kõik ei peagi olema odav, mis on hea

Hiid kirjutas: ↑15 Sept 2018, 07:10 kõik ei peagi olema odav, mis on hea

oled proovind hiinlase vastu vahetada , odav ja hea

Kiire teoreetiline küsimus, kas õhk vesi soojuspumba sise osa kütteta garaazi paigaldamine oleks väga halb mõte?
Hetkel garaašis 14 kraadi kuid külmade talvetega langeb ca +5 kraadini, miinusesse pole langenud veel. Kas kasutegur langeb?

Ei ole hea mõte - sa ju võtad sealt soojuse ära ja seega kinnine ruum läheb veel jahedamaks kui õuetemperatuur. Lisaks hakkad sa sinna välisosa alla jäämäge kasvatama või suuremat veekogust, seni kuni seal plusskraadid on. St sul on garaazis piiratud kogus energiat õhus, mida sinna pidevalt juurde ei voola.

Soojuspumba siseosa võib paigaldada nii nagu konkreetse seadme juhendis on öeldud.
Kogemuslikult võib ölda et õhk-vesi soojuspumba siseosa ei pea asuma köetavas ruumis. Külmaaine normaalseks ringluseks on vaja et siseosa soojusvahetit läbiv vesi oleks suurusjärgus vähemalt 20C. Kui siseosa ümbritsev ruum ise on +5C siis see seadet üldjuhul ei sega.

Ma enne lugesin et välisosa asukoha kohta küsiti ja vastus on sellele juhtumile. Sorry

meelis11 kirjutas: ↑09 Okt 2018, 09:19 Ei ole hea mõte - sa ju võtad sealt soojuse ära ja seega kinnine ruum läheb veel jahedamaks kui õuetemperatuur. Lisaks hakkad sa sinna välisosa alla jäämäge kasvatama või suuremat veekogust, seni kuni seal plusskraadid on. St sul on garaazis piiratud kogus energiat õhus, mida sinna pidevalt juurde ei voola.

Sa räägid VÄLISosa paigaldusest. Küsimus oli ikkagi, et kas SISEosa võib garaaži paigaldada...
Mina ei näe selles küll mingit probleemi, kui siseosa on ruumis, mille min. temp senini oli +5C, sest peale siseosa sinna paigaldust hakkab nii siseosa ise, kui ka kogu torumajandus nii palju kütma, et temp kindlasti tõuseb. Kui palju, sõltub sellest milline on garaaži suurus ja soojustus.
Minul on näiteks paigaldatud siseosa eraldiseisvasse katlaruumi, mis on kahe välisseinaga, kolmas sein majaga ühine ja neljas garaažiga ühine. Enne kui siseosa küttetorud olid isoleerimata, oli ka talvel käreda külmaga +15C selles ruumis (~15m2) vähemalt sees. Soojemate ilmadega isegi rohkem. Isoleerisin torud ära ja nüüd muutus vähe inimlikumaks.

meelis11 kirjutas: ↑09 Okt 2018, 09:19 Ei ole hea mõte - sa ju võtad sealt soojuse ära ja seega kinnine ruum läheb veel jahedamaks kui õuetemperatuur. Lisaks hakkad sa sinna välisosa alla jäämäge kasvatama või suuremat veekogust, seni kuni seal plusskraadid on. St sul on garaazis piiratud kogus energiat õhus, mida sinna pidevalt juurde ei voola.

Väike eksitus siseosa ja välisosa mõiste käsitlemisel.

Õhk-vesi soojuspumbad on:
Monoblock soojuspump-kogu seade asub ühes kastis mis on õues. Küttevesi läheb torudega õue.
Split soojuspump- seade on jagatud osadeks. Välisosa on õues, siseosa toas. Välisosa ja siseosa vahel liigub külmaaine. Küttevesi on kütteruumis (toas), vesi õues ei ringle.

Veel on olemas All in One seade mis tähendab et siseosas on ka soojatarbevee paak. Olenevalt mudelist võib All in One olla monoblock (nt Nibe) või split (nt ES mudelid).

Nikalai4 kirjutas: ↑13 Mär 2018, 11:31
siin kulude näidistabel, kus radikate osakaal majas 75%, edaspidi arvutage ise
http://werder.ee/maakyte.htm

Tundub, et selles tabelis on elektriarves vaid elekter, st puudu on elektri edastamine, mis lisab umbes samapalju summale juurde.

10-15 senti ei saa kuidagi ainult elektri hind olla.

pea kolm tonni kütteõli aastas pisukese maja kohta näitab ikka suuri kadusid.... kas siis majas endas või katlas.....
..

ja mis nipiga sealt maakontuurist +17 suvel tuleb? Kas üks ring on maa peal?

Külaline kirjutas: ↑02 Apr 2017, 10:57 "Puhtast võidust" hakkame ikka rääkima heal juhul 10+ aasta pärast, arvestades pumbasüsteemi hinda.

Ja siis selle 10 aasta pärast, kui mitte enne on vaja süsteemi remontida/agregaate välja vahetada, mis lükkab tasuvuse jälle edasi, lisaks kui arvestada pangalaenu intresse jms, kas seda "puhast võitu" üldse kunagi tekib? Uue maja puhul vast veel aga vana maja küttessüsteemi renooveerimisel (eriti siis kui eelnevalt on puhas elektriküte, seega vaja kiskuda üles põrandad, paigaldada veekontuur, vedada torud, paigaldada radikad ja lõpuks seinad/põrandad remontida jms) minu arust plussi pole võimalik saada.