Ehitusfoorum

edevuse laat kirjutas:Tere.
Antud teema juures ei tohiks tähelepanuta jätta ahju siseosa materjali tihedust, soojuse erijuhtivust ning erisoojust.

Kas midagi muutuks kardinaalselt kui mõlemad tehtud vene šamotist või hoopis "donnerwetterist"?

kaminahi kirjutas: ja ka pind jne. oleks sama.

Sa pead ikka eripindala (m2/kg) silmas, mitte absoluutpindala?

Ning 500 kg ja 1500 kg kivimassi lõpptemperatuuri peale 40 kWh "sissepumpamist" tahaks ikkagi teada

40 kWh. mahutamiseks on mõlemal juhul 2000 kg. kive. Lihtsalt kivide "asetsus" erinev.

Tere.

Imelik kirjutas:Tere.

Adlolf kirjutas: Soojuskiirguse neeldumine ei sõltu absorbeeruba keha temperatuurist, ega kiirgava keha temperatuurist. Sama temperatuuriga kehade vahel on soojuskiirguse bilanss null. Niipalju kui neeldus niipalju ka kiirgus.

Neeldumine ei sõltu, küll aga kiirgusvõime. Kui bilanss on null (üks ei andnud ära ja teine ei saanud juurde) siis jääb olukord muutumatuks.

Kehade kiirgusvõimet on võimalik arvutada valemiga W = ε . 5,67 . (T/100)4 W/m2 . ε - kiirgustegur (0-1) ja T- temperatuur kelvinites
Näiteks põletatud savitellise (ε= 0,9) soojuskiirgusvõime toatemperatuuril 22°C W = ε . 5,67 . (T/100)4 = 0,9 . 5,67 . (295/100)4 =
=0,9 . 5,67 . 2,95 . 2,95 . 2,95 . 2,95 = 386 W/m2 .

Temperatuur °C ------- 0--- 100--- 200--- 300 --- 400 --- 500--- 600 --- 700

Kiirgusvõime kW/m2 -- 0,28 - 1,0 - - 2,5 - - 5,5 - - 11,8 - - 18,2 -- 29,6 -- 45,7

rokikas kirjutas:40 kWh. mahutamiseks on mõlemal juhul 2000 kg. kive. Lihtsalt kivide "asetsus" erinev.

Ilmselt on reaalsete lahenduste puhul erinevusi rohkemgi.

Küsime siis nii, et milline on esitatud variantide sise- ja välisosade keskmine temperatuur peale võrdse aja jooksul nendesse summaarselt 40 kWh "sissepumpamist"?

See mu jutu point oligi et ilmselt ei ole "laadimisaeg" võrdne ning kauem läheb "1500 kg. salvestavat massi väljaspool õhuvahet" juhtumil. Eeldusel loomulikult et kütuse kogused on võrdsed. Ja oletan et lausa kordades kauem.

rokikas kirjutas:Ja oletan et lausa kordades kauem.

Sellesuunalise oletusega ühinen minagi, kuid ehk oskavad siin muidu nii sõnaosavad ja kunstilise keelepruugiga pottsepmeistrid need paar numbrit välja rehkendada ja mingi tabeli kujul ka siia teemasse postitada

Millistest numbritest konkreetselt puudust tunned? Nii nagu haritud inimene ei ehita oma onni mere äärde, nii on ka siin. Pottsep ei ole võimeline ehitama omale laborit ja need numbrid mis avalikult saada, need ongi avalikult saada.
Pottsepp ei ehita sisu kordades õhemana väliskestast.

Nii et vahekokkuvõtteks võime tõdeda et pigem ehitada ahi massiivse siseosaga kus salvestus/soojuse liikumine toimub eelkõige kivi soojusjuhtivuse kaudu ja kui õhuvahe siis välis"koorik" ei pruugi mitte kohe massiivne olla.

Õhtut.
Vaatasin seda Robi üles laetud videot ja ..Arvan,et nii saab ka pottahju teha..Aga saab ka teistmoodi. Mõned töövõtted tundusid olevat kummalised ja mõned hoopis mõttetud.No aga samas igal maal omad iseärasused..Pole minu asi surkida))
Kui robi väitel on see Soome üks kõvemaid tegijaid..Juu siis nii ka saama))
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Millist videot?

https://www.youtube.com/watch?v=f9GMWvyUPPY
Mind hämmastas seal eriti just see, et neel valati ei millegi peale. Esimene ots on küll kivi taga aga see võib murduda ja kollet surub ta nagunii laiali. Muus osas ( lõdvad traadid, laiad vuugid jne.) tegemist vast rahvusliku kombega. Siiski jah...sama vend( kolmas põlv pottsepp) on mitmes videos ja teeb väga erinevaid ahjusid http://www.uuniduuni.fi/

Solgin veits teemat veel selle videoga, seoses ahju pealt sulgemise osas. Meie siin ostame või valame plaate peale aga seal lapiti lihtsalt kivid üle ja ok...nagu vanasti ikka tehti. Kui kesklõõrilt tuge võtta, siis saaks iga ahju sedasi sulgeda kividega...aga see kesklõõr mängib muu osa suhtes vähemalt 1 cm...

Tere. Näen et vestlus on igati teemakohaselt arenenud. Tänan postitajaid mõistva suhtumise eest.

rokikas kirjutas: A. 1500 kg. kaaluva siseosaga + õhuvahe + 500 kg. kaaluva välisosaga ahi.
B. 500 kg. kaaluva siseosaga + õhuvahe + 1500 kg. kaaluva välisosaga ahi.
Kui me tahame sinna salvestada 40 kWh soojusenergiat siis kummal juhul meil see tõenäoliselt kiiremini õnnestub?
Mina oletan et A.

Tere.
Võimsus on ikka see mis määrab aega (mitte mass). Kui energiat vabastada kiirusel, mis ei vasta süsteemi võimsusele , lahkub see korstna kaudu (avatud süsteem). Mõlemal juhul on võimalik eksida.
Küsin vastu, et millel arvamus põhineb?

Adlolf kirjutas: Kehade kiirgusvõimet on võimalik arvutada valemiga W = ε . 5,67 . (T/100)4 W/m2 . ε - kiirgustegur (0-1) ja T- temperatuur kelvinites
Näiteks põletatud savitellise (ε= 0,9) soojuskiirgusvõime toatemperatuuril 22°C W = ε . 5,67 . (T/100)4 = 0,9 . 5,67 . (295/100)4 =
=0,9 . 5,67 . 2,95 . 2,95 . 2,95 . 2,95 = 386 W/m2 .

Temperatuur °C ------- 0--- 100--- 200--- 300 --- 400 --- 500--- 600 --- 700

Kiirgusvõime kW/m2 -- 0,28 - 1,0 - - 2,5 - - 5,5 - - 11,8 - - 18,2 -- 29,6 -- 45,7

Tere.
Jah tegu on Stefan-Boltzmanni valemiga w = σT(^4), mis näitab absoluutselt musta keha kiirgusvõimet, arvestamata keskkonda (ehk tegemist on kogu kiirgusega).
Lisades sellele tavalise keha kiirgusteguri -ε saame valemi w = εσT(^4), mis näitab samas olukorras tavalise keha kiirgusvõimet (tegur peegeldab erinevust absoluutselt mustast kehast).
Tahtes aga teada tavalise keha kiirgusvõimet keskkonnas, tuleb valemisse lisada
komponent keskonna temperatuuriga.
Lugupeetava poolt esitatud lihtsustatud valem omandab järgmise kuju -
w = ε*5,67*(Tkeha/100)(^4) - (Tkeskkond/100)(^4).
Siit saame:
a) sama temperatuuri juures w=0
b) positiivse T juures on w>0
c) negatiivse T juures on w<0

Imelik kirjutas: Võimsus on ikka see mis määrab aega (mitte mass).

Antud näidete puhul pigem soojusjuhtivus ja soojusmahtuvus (tellis vs õhk). Õigemini need näitajad ilmselt määravad ka võimsuse.

Läbi homogeensest materjalist tasapinnalise keha avaldub soojusvoog valemiga
q = (λ/δ)(t1 - t2) W/m2
Nagu näha sõltub koguvõimsus pindalast , soojusjuhtivusest ((λ/δ) ja püsivast temperatuuride vahest.
Massil on mõju aga see on kahetine :
a) kui ta suurendab diameetrit (δ) väheneb sellega soojusjuhtivus e. kasvab soojatakistus (δ/λ) - võimsus väheneb
b) kui ta suurendab temperatuuride vahet (t1 - t2) - võimsus kasvab.
Kiirem soojusülekanne koldes eeldab aga suuremat kolde pinnavõimsust.
Seega ühtin kasutaja "edevuse laat" arvamusega, et ...oleneb.

Tere.

Imelik kirjutas:

Adlolf kirjutas: Kehade kiirgusvõimet on võimalik arvutada valemiga W = ε . 5,67 . (T/100)4 W/m2 . ε - kiirgustegur (0-1) ja T- temperatuur kelvinites

Tahtes aga teada tavalise keha kiirgusvõimet keskkonnas, tuleb valemisse lisada
komponent keskonna temperatuuriga.
Lugupeetava poolt esitatud lihtsustatud valem omandab järgmise kuju -
w = ε*5,67*(Tkeha/100)(^4) - (Tkeskkond/100)(^4).

Mõned märgid on ununenud trükkida.
w = ε*5,67*(Tkeha/100)(^4) -ε*5,67*(Tkeskkond/100)(^4).

Imelik kirjutas: Seega ühtin kasutaja "edevuse laat" arvamusega, et ...oleneb.

Kui "udu" jätta siis ... "jämedas joones" on "kaalukas sisu + kergem vooder" mõtekam kui vastupidine!

Adlolf kirjutas:Mõned märgid on ununenud trükkida.
w = ε*5,67*(Tkeha/100)(^4) -ε*5,67*(Tkeskkond/100)(^4).

Tere. Paraku mitte. Abs. musta keha kiirgus keskkonnas avaldub valemiga
w = σ (Tkeha(^4) - Tkeskkond(^4))
Siit tavalise keha oma siis w = ε σ (Tkeha(^4) - Tkeskkond(^4)).
Viimane jäetakse arvestamata ainult juhul kui suurusjärgud on erinevad.

rokikas kirjutas: Kui "udu" jätta siis ... "jämedas joones" on "kaalukas sisu + kergem vooder" mõtekam kui vastupidine!

"Udu" on tõestatav. Kindel veendumus põhineb millel?
Kui soovid (pead mõtekamaks) salvestada ahju sisemusse, siis milleks on hea alguses jutuks tulnud õhuvahe?

Imelik kirjutas: milleks on hea alguses jutuks tulnud õhuvahe?

Võimaldab vähendada kütmisel ahju eri osade erinevast soojuspaisumiskiirusest tingitud väliskesta pragunemisriski (eeskätt tellisahjudel) ning piirab ahju väljundvõimsust tagades ahju välispinna ühtlasema temperatuuri (tõenäoliselt vajalikum madala energiavajadusega uusehitiste puhul)

Imelik kirjutas: Kindel veendumus

Pigem ikka arvamus mitte kindel veendumus.
Noogutan Madisele kaasa.

Madis 64 väites on loomulikult terake tõtt aga ka suur vastuolu.

Võimaldab vähendada kütmisel ahju eri osade erinevast soojuspaisumiskiirusest tingitud väliskesta pragunemisriski (eeskätt tellisahjudel)

Ebaühtlast soojuspaisumist saab õhkvahes toimuva konvektiivse soojusülekandega tõesti vähendada, kuid selleks et tsirkulatsioon toimiks, peab olema erinev temperatuur, mis ongi ebaühtlase paisumise põhjuseks. Seega jutt käib soojusülekandest kahe erineva konstruktsioonikihi vahel (mille vahel on õhkvahe). Sisemise massiivse osa ebaühtlase paisumise vältimine peab olema lahendatud muul viisil.

...ning piirab ahju väljundvõimsust tagades ahju välispinna ühtlasema temperatuuri (tõenäoliselt vajalikum madala energiavajadusega uusehitiste puhul)

Vaieldamatult piirab aga just tänu sellele, et soojusülekanne väheneb temperatuuride ühtlustudes. Välispinna ühtlane temperatuur oleneb tema soojusjuhtivusest ning tsirkulatsioonist siseosa ja välisosa vahel (millele temperatuuride ühtlustumine kasuks ei tule).
Mitte-konvekteeriv õhkvahe või suurema diameetriga müür piiravad samuti väljundvõimsust, küll ei ühtlusta aga temperatuuri.

Siit võib järeldada, et õhkvahe tegelik mõte on koldest pärit soojus võimalikult ühtlaselt väliskesta laiali jaotada, tekitamata seejuures suuri sisepingeid.
Sel juhul on oluline siseosa soojusjuhtivus, mitte niivõrd mass.

Siit võib muidugi äärmusesse minna, ning öelda, et teeme siseosa metallist (hea soojusjuhtivus). Paraku võib sel juhul tõeks osutuda rokika 2 halu jutt (kuna vabade elektronide liikumisele tsirkulatsioon ei suuda konkurentsi pakkuda).