Ehitusfoorum

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:Täna sai laboris pliidil kolde põhi asendatud restiga. Täies ulatuses, nagu seda Heikki Hyytiäisele omistatud lahendust siin foorumis vahepeal kangesti kiideti. Mõõta suurt ei õnnestunud, sest CO oli lubatud piirmäärast kordades üle, säti seda õhku siis kuidas tahad. Mõõteriistade filtrid umbes jne. Mõõtmisel kasutatud seadmed olid seadistatud välja lülituma juhul kui CO ületab 4000 piiri. Ehk siis ligi neljakordselt enam kui pliidile kehtestatud standard ette näeb. Euroopas. Meil ei ole pliidile ainsatki normi. Kütsime siiski ära pliidile sobiliku maksimumi puitu ja tegime süüa. Kütmisjärgne tuhakogus oli nii kümnekordne, võrreldes umbse põhjaga koldega, millesse põlemisõhk siseneb kolde seintest.

Ma tean jah, et sa ütlesid siin Heikki kolde igati Euroopa normidele vastavat. Sakslased on koguni mõõtnud, et on parimate näitajatega, mida maailmas saavutatud.
Mis söömaks oli?

Leevi kirjutas:


Kui nüüd veel rääkida mõne sõnaga Heikki Hyytiäisest, siis tema on tõesti Suurmees, inimene, kes seisab hää selle eest, et meiesugused nii Soomes kui kaudsemalt Eestiski saaksid käsitööna ahjusid ehitada. Tema ehitatud katsekoda ja sealne tegevus teenib kõik seda eesmärki. Hyytiäinen ei ole üheski lõigus vastuolus ei füüsikaseadustega, ega ka nn austria-saksa -koolkonnaga. Kusjuures, üsna hea uudisena on tal katsetamiste tulemusena olemas päris ehtne ja toimiv käsitööna valmistatav puhta põlemise kolle. Sekundaarõhud ja muu säärane kenasti paigas. Võtke vaid härraga ühendust ja uurige asja.

Kaminahi, kas saad aru, et panna umbse kolde põhja asemele rest pliidile, mille kolle ja lõõristik on projekteeritud umbkoldele, kus põlemisõhk siseneb koldesse seina/seinte kaudu, peabki sellise tulemuse tootma? Hyytiäise koldelahendus eeldab absoluutselt erinevaid kolde ja lõõristiku parameetreid. Sa lihtsalt ei adu, et küsimus ei ole üksnes koldes. Kui midagi muudetakse, tuleb muuta ka tervikut. Mittearvutajale arusaamatu, mõistan.

PS Kaminahi, oskad öelda, mitu Pa-d eeldab nn Hyytiäise restkolle ja mitu Pa-d kolle, millesse õhk siseneb kolde seinast/seintest juhul kui kolde mb on 2,9kg? Kui sellest natukenegi aru saaksid, siis ka mõistaksid, et teistsuguseid tulemusi ei oleks võinud taoliselt katsetuselt oodatagi.

Leevi kirjutas:

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:Täna sai laboris pliidil kolde põhi asendatud restiga. Täies ulatuses, nagu seda Heikki Hyytiäisele omistatud lahendust siin foorumis vahepeal kangesti kiideti. Mõõta suurt ei õnnestunud, sest CO oli lubatud piirmäärast kordades üle, säti seda õhku siis kuidas tahad. Mõõteriistade filtrid umbes jne. Mõõtmisel kasutatud seadmed olid seadistatud välja lülituma juhul kui CO ületab 4000 piiri. Ehk siis ligi neljakordselt enam kui pliidile kehtestatud standard ette näeb. Euroopas. Meil ei ole pliidile ainsatki normi. Kütsime siiski ära pliidile sobiliku maksimumi puitu ja tegime süüa. Kütmisjärgne tuhakogus oli nii kümnekordne, võrreldes umbse põhjaga koldega, millesse põlemisõhk siseneb kolde seintest.

Ma tean jah, et sa ütlesid siin Heikki kolde igati Euroopa normidele vastavat. Sakslased on koguni mõõtnud, et on parimate näitajatega, mida maailmas saavutatud.
Mis söömaks oli?

Leevi kirjutas:


Kui nüüd veel rääkida mõne sõnaga Heikki Hyytiäisest, siis tema on tõesti Suurmees, inimene, kes seisab hää selle eest, et meiesugused nii Soomes kui kaudsemalt Eestiski saaksid käsitööna ahjusid ehitada. Tema ehitatud katsekoda ja sealne tegevus teenib kõik seda eesmärki. Hyytiäinen ei ole üheski lõigus vastuolus ei füüsikaseadustega, ega ka nn austria-saksa -koolkonnaga. Kusjuures, üsna hea uudisena on tal katsetamiste tulemusena olemas päris ehtne ja toimiv käsitööna valmistatav puhta põlemise kolle. Sekundaarõhud ja muu säärane kenasti paigas. Võtke vaid härraga ühendust ja uurige asja.

Kaminahi, kas saad aru, et panna umbse kolde põhja asemele rest pliidile, mille kolle ja lõõristik on projekteeritud umbkoldele, kus põlemisõhk siseneb koldesse seina/seinte kaudu, peabki sellise tulemuse tootma? Hyytiäise koldelahendus eeldab absoluutselt erinevaid kolde ja lõõristiku parameetreid. Sa lihtsalt ei adu, et küsimus ei ole üksnes koldes. Kui midagi muudetakse, tuleb muuta ka tervikut. Mittearvutajale arusaamatu, mõistan.

Leevi, proovi natukenegi selgus oma juttu luua. Kui kirjutada ei oska, pane pilt abiks. Mittearvutajad on sul millise haridusega?

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:Täna sai laboris pliidil kolde põhi asendatud restiga. Täies ulatuses, nagu seda Heikki Hyytiäisele omistatud lahendust siin foorumis vahepeal kangesti kiideti. Mõõta suurt ei õnnestunud, sest CO oli lubatud piirmäärast kordades üle, säti seda õhku siis kuidas tahad. Mõõteriistade filtrid umbes jne. Mõõtmisel kasutatud seadmed olid seadistatud välja lülituma juhul kui CO ületab 4000 piiri. Ehk siis ligi neljakordselt enam kui pliidile kehtestatud standard ette näeb. Euroopas. Meil ei ole pliidile ainsatki normi. Kütsime siiski ära pliidile sobiliku maksimumi puitu ja tegime süüa. Kütmisjärgne tuhakogus oli nii kümnekordne, võrreldes umbse põhjaga koldega, millesse põlemisõhk siseneb kolde seintest.

Ma tean jah, et sa ütlesid siin Heikki kolde igati Euroopa normidele vastavat. Sakslased on koguni mõõtnud, et on parimate näitajatega, mida maailmas saavutatud.
Mis söömaks oli?

Leevi kirjutas:
Paljudele on aritmeetika juba sünnist saati vastik ja see tunne vaid süveneb aastatega. Tundud olevat üks säärastest.



Kui nüüd veel rääkida mõne sõnaga Heikki Hyytiäisest, siis tema on tõesti Suurmees, inimene, kes seisab hää selle eest, et meiesugused nii Soomes kui kaudsemalt Eestiski saaksid käsitööna ahjusid ehitada. Tema ehitatud katsekoda ja sealne tegevus teenib kõik seda eesmärki. Hyytiäinen ei ole üheski lõigus vastuolus ei füüsikaseadustega, ega ka nn austria-saksa -koolkonnaga. Kusjuures, üsna hea uudisena on tal katsetamiste tulemusena olemas päris ehtne ja toimiv käsitööna valmistatav puhta põlemise kolle. Sekundaarõhud ja muu säärane kenasti paigas. Võtke vaid härraga ühendust ja uurige asja.

Kaminahi, kas saad aru, et panna umbse kolde põhja asemele rest pliidile, mille kolle ja lõõristik on projekteeritud umbkoldele, kus põlemisõhk siseneb koldesse seina/seinte kaudu, peabki sellise tulemuse tootma? Hyytiäise koldelahendus eeldab absoluutselt erinevaid kolde ja lõõristiku parameetreid. Sa lihtsalt ei adu, et küsimus ei ole üksnes koldes. Kui midagi muudetakse, tuleb muuta ka tervikut. Mittearvutajale arusaamatu, mõistan.

Leevi, proovi natukegi selgus oma juttu luua. Kui kirjutada ei oska, pane pilt abiks. Mittearvutajad on sul millise haridusega?

Paljudele on arvutamine vastik juba sünnist saati ja aastatega see tunne vaid süveneb. Tundud olevat üks sellistest.

Leevi kirjutas:... Kütsime siiski ära pliidile sobiliku maksimumi puitu ja tegime süüa. Kütmisjärgne tuhakogus oli nii kümnekordne, võrreldes umbse põhjaga koldega, millesse põlemisõhk siseneb kolde seintest.

Hmm. Ma ei ole pahatahtlik inime ja ei taha otseselt norida, aga mõnede inimeste postitused otse karjuvad norimise järele...
Mul on kodus restkoldega pliita. No on koonusesse ka tehtud. Täpset arvet pole pidanud, aga umbes kuus korra võtan tuhka ära. Tuli ikke igapäev all ja süüa ka tehakse. Kui ma nüüd teeks selle pliita umbkoldeks, siis peaksin tuhka välja viima aastas korra. Leevi, kas see jutt on ikke reaalne???
Pole ju oluline, kuidas põlemisel tekkinud gaasidest soe välja võetakse. Praegu mõtlesin mina tuha teket, mis on põlemisprotsessi tulem

motamees kirjutas:

Leevi kirjutas:... Kütsime siiski ära pliidile sobiliku maksimumi puitu ja tegime süüa. Kütmisjärgne tuhakogus oli nii kümnekordne, võrreldes umbse põhjaga koldega, millesse põlemisõhk siseneb kolde seintest.

Hmm. Ma ei ole pahatahtlik inime ja ei taha otseselt norida, aga mõnede inimeste postitused otse karjuvad norimise järele...
Mul on kodus restkoldega pliita. No on koonusesse ka tehtud. Täpset arvet pole pidanud, aga umbes kuus korra võtan tuhka ära. Tuli ikke igapäev all ja süüa ka tehakse. Kui ma nüüd teeks selle pliita umbkoldeks, siis peaksin tuhka välja viima aastas korra. Leevi, kas see jutt on ikke reaalne???
Pole ju oluline, kuidas põlemisel tekkinud gaasidest soe välja võetakse. Praegu mõtlesin mina tuha teket, mis on põlemisprotsessi tulem

Motamees, tuhakogus olnuks vast teine niisamuti nagu muudki näitajad, kui pliidi juures ei oleks muudetud katseliselt vaid kolde põhja ja põlemisõhu pealeandmise viisi. Kuigi, täiesti paratamatult oleks tuhakogus restkolde puhul ikkagi suurem. Kordaja oleks aga hoopis teine.

motamees kirjutas:

Leevi kirjutas:... Kütsime siiski ära pliidile sobiliku maksimumi puitu ja tegime süüa. Kütmisjärgne tuhakogus oli nii kümnekordne, võrreldes umbse põhjaga koldega, millesse põlemisõhk siseneb kolde seintest.

Hmm. Ma ei ole pahatahtlik inime ja ei taha otseselt norida, aga mõnede inimeste postitused otse karjuvad norimise järele...
Mul on kodus restkoldega pliita. No on koonusesse ka tehtud. Täpset arvet pole pidanud, aga umbes kuus korra võtan tuhka ära. Tuli ikke igapäev all ja süüa ka tehakse. Kui ma nüüd teeks selle pliita umbkoldeks, siis peaksin tuhka välja viima aastas korra. Leevi, kas see jutt on ikke reaalne???
Pole ju oluline, kuidas põlemisel tekkinud gaasidest soe välja võetakse. Praegu mõtlesin mina tuha teket, mis on põlemisprotsessi tulem

Sina raisk oledki see, kes ei oska tuhkagi arvutada

Mina arvutasin välja, et restkoldega tekib tuhka 33,88 % vähem kui umbkoldega samade parameetritega kolde ja lõõristiku korral.

kaminahi kirjutas:Mina arvutasin välja, et restkoldega tekib tuhka 33,88 % vähem kui umbkoldega samade parameetritega kolde ja lõõristiku korral.

Ja arvutuskäik nägi välja kuidas?

Leevi kirjutas:

kaminahi kirjutas:Mina arvutasin välja, et restkoldega tekib tuhka 33,88 % vähem kui umbkoldega samade parameetritega kolde ja lõõristiku korral.

Ja arvutuskäik nägi välja kuidas?

Täpselt sama nagu sinul

Soe kollegi olemas

viewtopic.php?f=1&t=32687&p=244112#p244112

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:

kaminahi kirjutas:Mina arvutasin välja, et restkoldega tekib tuhka 33,88 % vähem kui umbkoldega samade parameetritega kolde ja lõõristiku korral.

Ja arvutuskäik nägi välja kuidas?

Täpselt sama nagu sinul

Siinkohal tunnistan, et mu kasutada olevad arvutusmetoodikad tuhakogust ei hõlma. Eelpool kirjeldasin vaid katse käigus saadud tulemit. Sõnum siis see, et kasutame erinevat metoodikat. Restkoldega pliidi puhul teostan arvutused lähtudes TR-OL -ist. Umbse põhjaga koldega pliidi puhul Kachelofenberechnungsprogramm Profi -st. Millele tuginevad sinu arvutused?

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:

kaminahi kirjutas:Mina arvutasin välja, et restkoldega tekib tuhka 33,88 % vähem kui umbkoldega samade parameetritega kolde ja lõõristiku korral.

Ja arvutuskäik nägi välja kuidas?

Täpselt sama nagu sinul

Soe kollegi olemas

viewtopic.php?f=1&t=32687&p=244112#p244112

Kus on pliit?

Minul iga sama tuginemine.

Leevi kirjutas:Kaminahi, kas saad aru, et panna umbse kolde põhja asemele rest pliidile, mille kolle ja lõõristik on projekteeritud umbkoldele, kus põlemisõhk siseneb koldesse seina/seinte kaudu, peabki sellise tulemuse tootma? Hyytiäise koldelahendus eeldab absoluutselt erinevaid kolde ja lõõristiku parameetreid. Sa lihtsalt ei adu, et küsimus ei ole üksnes koldes. Kui midagi muudetakse, tuleb muuta ka tervikut. Mittearvutajale arusaamatu, mõistan.

Aga mulle kui täiesti tumedale tumbale pottsepanduses, tekkis seda kommentaari lugedes, kaasa arvatud eelmises kommentaaris mainitu, et panite umbkoldesse resti, mis polegi sinna mõeldud teisi parameetreid arvestades, üks küsimus- mille kuradi pärast te selle resti sinna toppiste ja mõõtma kukkusite, kuigi see pole sinna mõeldud. Igavus? Ja siis veel mainida mõõtetulemusi!!!
See oleks sama kui toppida Hummerile alla tehase poolt ettenähtud rattamõõtude asemel 13" tollised, anda gaasi, aga ikka sõidavad sapakad mööda nagu sittuvast koerast ja seepeale mainida, et sitt auto see Hummer.

Leevi kirjutas:
Kus on pliit?

viewtopic.php?f=1&t=32687&p=244112#p237987

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:

kaminahi kirjutas:Mina arvutasin välja, et restkoldega tekib tuhka 33,88 % vähem kui umbkoldega samade parameetritega kolde ja lõõristiku korral.

Ja arvutuskäik nägi välja kuidas?

Täpselt sama nagu sinul

Soe kollegi olemas

viewtopic.php?f=1&t=32687&p=244112#p244112

Kus on pliit?

viewtopic.php?f=1&t=32687&p=244112#p244112

Hüva, pliidi linki sa panna ei oska, aga leidsin sealt lehelt muu läbu seast üles. Vastuseta jäi veel vaid küsimus, et millist arvutusmetoodikat kasutasid. See, et pliit tõmbab või pika kütmise peale soojaks läheb, ei ole tänasel päeval argument.

Just sinul on kindel argument "toimib" ja nüüd mine palatisse tagasi. Arvuta omale uued argumendid.

Leevi, siin polegi vaja midagi arvutada. Kui aastas korra võetaks pliitast tuhka välja, siis, kas ei köeta, on tuharuum prügikasti suurune, või bluffitakse. Miskine külgmiste õhuavadega HBO+ist tehtav kolle siin ei päästa.
...mulle tuli sõber külla ja oli kaasa ostnud kaks pakki saepurubriketti. Nii hea materjal pidi olema (müügimehe jutu järgi), et ainult paarist alust aitab ja tuhka peaaegu ei tekigi. Tuha koguste kohta anti isegi graafik kaasa. Kenad tulbad ükstese kõrval ja üks tühi koht. Tegelikult päris tühi polnudki. Uurides selgus, et see oli saepurubriketi tuhatekke tulp. Vaidlesin ennem temaga sel teemal ja siis otsustasime paberil uurid, kuipalju siis tekitab tuhka puu ja palju brikett. ...võta või jäta, aga uurimata see jäi. Puidu tuhakogust polnudki antud. Briketi kõrval olid kaks hirmus kõrget tulpa. Üks oli kivisüsi ja teine põlevkivi. Kindlasti olid tulpade kõrgused adekvaatsed, aga võrreldi võrreldamatut. Sellega meid haneks tõmmataksegi. Just liiga targa ja keerulise jutuga.
Leevi, ära räägi arvutamisest vaid vasta, kas külgmise õhutoitega umbkoldest peab tuhka välja võtma vaid aastas korra, igapäevase kütmise juures?

motamees kirjutas: Leevi, ära räägi arvutamisest vaid vasta, kas külgmise õhutoitega umbkoldest peab tuhka välja võtma vaid aastas korra, igapäevase kütmise juures?

Ja seda sa raisk ka ei tea, et nendel arvutatud umbkoldega pliitidele ei olegi arvutatud külgmisi õhutoitjaid ega tuharuumi
Olgu, selgitan. Õhutoitjad on mõlemal pliidil vaid kolde tagaseinas ja tuhk on koldes, kust see ilusasti iga kord enne kütmist eemaldatakse. Küsisin Leevi õpetajalt järgi.

motamees kirjutas:Leevi, siin polegi vaja midagi arvutada. Kui aastas korra võetaks pliitast tuhka välja, siis, kas ei köeta, on tuharuum prügikasti suurune, või bluffitakse. Miskine külgmiste õhuavadega HBO+ist tehtav kolle siin ei päästa.
...mulle tuli sõber külla ja oli kaasa ostnud kaks pakki saepurubriketti. Nii hea materjal pidi olema (müügimehe jutu järgi), et ainult paarist alust aitab ja tuhka peaaegu ei tekigi. Tuha koguste kohta anti isegi graafik kaasa. Kenad tulbad ükstese kõrval ja üks tühi koht. Tegelikult päris tühi polnudki. Uurides selgus, et see oli saepurubriketi tuhatekke tulp. Vaidlesin ennem temaga sel teemal ja siis otsustasime paberil uurid, kuipalju siis tekitab tuhka puu ja palju brikett. ...võta või jäta, aga uurimata see jäi. Puidu tuhakogust polnudki antud. Briketi kõrval olid kaks hirmus kõrget tulpa. Üks oli kivisüsi ja teine põlevkivi. Kindlasti olid tulpade kõrgused adekvaatsed, aga võrreldi võrreldamatut. Sellega meid haneks tõmmataksegi. Just liiga targa ja keerulise jutuga.
Leevi, ära räägi arvutamisest vaid vasta, kas külgmise õhutoitega umbkoldest peab tuhka välja võtma vaid aastas korra, igapäevase kütmise juures?

Kord aastas tuleb tuhka eemaldada vaid siis, kui ei küta. Umbse põhjaga pliidi koldest tuleb tuhka eemaldada siis, kui tuhakihi paksus ületab 3cm. (Umbse koldega ahju puhul 5cm). Pliidi koldes tekib tuhka pisut enam kui ahju koldes. Tuha eemaldamise sagedus sõltub pliidi kasutamise intensiivsusest. Ahju puhul oletatakse tuha eemaldamise sageduseks nii kord 20-30 kütmiskorra järel, pliidil veidi sagedamini. Rõhutatakse, et tuhka tuleb eemalda kindlasti siis kui tuhakihi paksus pliidi koldes 3cm ja ahju koldes 5cm.

Leevi kirjutas:

motamees kirjutas:Leevi, siin polegi vaja midagi arvutada. Kui aastas korra võetaks pliitast tuhka välja, siis, kas ei köeta, on tuharuum prügikasti suurune, või bluffitakse. Miskine külgmiste õhuavadega HBO+ist tehtav kolle siin ei päästa.
...mulle tuli sõber külla ja oli kaasa ostnud kaks pakki saepurubriketti. Nii hea materjal pidi olema (müügimehe jutu järgi), et ainult paarist alust aitab ja tuhka peaaegu ei tekigi. Tuha koguste kohta anti isegi graafik kaasa. Kenad tulbad ükstese kõrval ja üks tühi koht. Tegelikult päris tühi polnudki. Uurides selgus, et see oli saepurubriketi tuhatekke tulp. Vaidlesin ennem temaga sel teemal ja siis otsustasime paberil uurid, kuipalju siis tekitab tuhka puu ja palju brikett. ...võta või jäta, aga uurimata see jäi. Puidu tuhakogust polnudki antud. Briketi kõrval olid kaks hirmus kõrget tulpa. Üks oli kivisüsi ja teine põlevkivi. Kindlasti olid tulpade kõrgused adekvaatsed, aga võrreldi võrreldamatut. Sellega meid haneks tõmmataksegi. Just liiga targa ja keerulise jutuga.
Leevi, ära räägi arvutamisest vaid vasta, kas külgmise õhutoitega umbkoldest peab tuhka välja võtma vaid aastas korra, igapäevase kütmise juures?

Kord aastas tuleb tuhka eemaldada vaid siis, kui ei küta. Umbse põhjaga pliidi koldest tuleb tuhka eemaldada siis, kui tuhakihi paksus ületab 3cm. (Umbse koldega ahju puhul 5cm). Pliidi koldes tekib tuhka pisut enam kui ahju koldes. Tuha eemaldamise sagedus sõltub pliidi kasutamise intensiivsusest. Ahju puhul oletatakse tuha eemaldamise sageduseks nii kord 20-30 kütmiskorra järel, pliidil veidi sagedamini. Rõhutatakse, et tuhka tuleb eemalda kindlasti siis kui tuhakihi paksus pliidi koldes 3cm ja ahju koldes 5cm.

Jah ja seepärast nad siibreid panna ei julgegi, lubagi. Minu õpetaja, minu vanaisa, eemaldas tuha ahjust enne igat kütmist ja pliidist kord kuus vast.

Leevi kirjutas: Rõhutatakse, et tuhka tuleb eemalda kindlasti siis kui tuhakihi paksus pliidi koldes 3cm ja ahju koldes 5cm.

Miks varem ei tohi seda eemaldada

kaminahi kirjutas:

motamees kirjutas: Leevi, ära räägi arvutamisest vaid vasta, kas külgmise õhutoitega umbkoldest peab tuhka välja võtma vaid aastas korra, igapäevase kütmise juures?

Ja seda sa raisk ka ei tea, et nendel arvutatud umbkoldega pliitidele ei olegi arvutatud külgmisi õhutoitjaid ega tuharuumi
Olgu, selgitan. Õhutoitjad on mõlemal pliidil vaid kolde tagaseinas ja tuhk on koldes, kust see ilusasti iga kord enne kütmist eemaldatakse. Küsisin Leevi õpetajalt järgi.

Minu Õpetaja on Jak Esingu. Sina temani ei ulatu ja sinuga ta ei räägiks ka. VHP pliitide puhul on arvestatud põlemisõhuavadega kolde tagaseinas, sest seal need asuvadki. Kui põlemisõhuavad asetseksid kolde igas seinas, siis arvutaks programm sellele vastavalt. Tuha eemaldamine koldest enne iga kütmist on linnalegend. Ja, kogu tuhka ei tohiks koldest kunagi eemaldada nagunii. Lihtsalt, võta aega ja vaata läbi misiganes Euroopa tipptehnoloogilisi ahjusid või kaminaid tootva firma kasutus- ja hooldusjuhend. Sama ütleb sulle ka Austria Kahhelahjuühingu kütmisjuhis, sama ütleb iga kütmisjuhis Austrias, Saksas, Shveitsis.

kaminahi kirjutas:

Leevi kirjutas:

motamees kirjutas:Leevi, siin polegi vaja midagi arvutada. Kui aastas korra võetaks pliitast tuhka välja, siis, kas ei köeta, on tuharuum prügikasti suurune, või bluffitakse. Miskine külgmiste õhuavadega HBO+ist tehtav kolle siin ei päästa.
...mulle tuli sõber külla ja oli kaasa ostnud kaks pakki saepurubriketti. Nii hea materjal pidi olema (müügimehe jutu järgi), et ainult paarist alust aitab ja tuhka peaaegu ei tekigi. Tuha koguste kohta anti isegi graafik kaasa. Kenad tulbad ükstese kõrval ja üks tühi koht. Tegelikult päris tühi polnudki. Uurides selgus, et see oli saepurubriketi tuhatekke tulp. Vaidlesin ennem temaga sel teemal ja siis otsustasime paberil uurid, kuipalju siis tekitab tuhka puu ja palju brikett. ...võta või jäta, aga uurimata see jäi. Puidu tuhakogust polnudki antud. Briketi kõrval olid kaks hirmus kõrget tulpa. Üks oli kivisüsi ja teine põlevkivi. Kindlasti olid tulpade kõrgused adekvaatsed, aga võrreldi võrreldamatut. Sellega meid haneks tõmmataksegi. Just liiga targa ja keerulise jutuga.
Leevi, ära räägi arvutamisest vaid vasta, kas külgmise õhutoitega umbkoldest peab tuhka välja võtma vaid aastas korra, igapäevase kütmise juures?

Kord aastas tuleb tuhka eemaldada vaid siis, kui ei küta. Umbse põhjaga pliidi koldest tuleb tuhka eemaldada siis, kui tuhakihi paksus ületab 3cm. (Umbse koldega ahju puhul 5cm). Pliidi koldes tekib tuhka pisut enam kui ahju koldes. Tuha eemaldamise sagedus sõltub pliidi kasutamise intensiivsusest. Ahju puhul oletatakse tuha eemaldamise sageduseks nii kord 20-30 kütmiskorra järel, pliidil veidi sagedamini. Rõhutatakse, et tuhka tuleb eemalda kindlasti siis kui tuhakihi paksus pliidi koldes 3cm ja ahju koldes 5cm.

Jah ja seepärast nad siibreid panna ei julgegi, lubagi. Minu õpetaja, minu vanaisa, eemaldas tuha ahjust enne igat kütmist ja pliidist kord kuus vast.

Leevi kirjutas: Rõhutatakse, et tuhka tuleb eemalda kindlasti siis kui tuhakihi paksus pliidi koldes 3cm ja ahju koldes 5cm.

Miks varem ei tohi seda eemaldada

Loomulikult tohib tuhka eemaldada ka varem. Kui tuhakihi paksus ületab 3cm pliidi koldes või 5cm ahju koldes, siis PEAB tuhka eemaldama. Õpi eesti keel selgeks, siis saad lausete mõttest aru ka.

Mina olen siis nende valesi juhendeid lugenud Nad on mulle valetanud

Leevi kirjutas:... Ja, kogu tuhka ei tohiks koldest kunagi eemaldada nagunii. Lihtsalt, võta aega ja vaata läbi misiganes Euroopa tipptehnoloogilisi ahjusid või kaminaid tootva firma kasutus- ja hooldusjuhend. Sama ütleb sulle ka Austria Kahhelahjuühingu kütmisjuhis, sama ütleb iga kütmisjuhis Austrias, Saksas, Shveitsis.

Ja kus müüakse tuhka, et seda puistata koldesse enne esimest kütmist?

Leevi kirjutas:
Loomulikult tohib tuhka eemaldada ka varem. Kui tuhakihi paksus ületab 3cm pliidi koldes või 5cm ahju koldes, siis PEAB tuhka eemaldama. Õpi eesti keel selgeks, siis saad lausete mõttest aru ka.

Leevi kirjutas:. Rõhutatakse, et tuhka tuleb eemalda kindlasti siis kui tuhakihi paksus pliidi koldes 3cm ja ahju koldes 5cm.