Ehitusfoorum

AHEL kirjutas:Kui siinsed kasutajad oleks sama aktiivsed ka klientide juures,siis ühe kipsplaadi vahetuseks peaks omanik võtma lisaks 15000 eur-i laenu ,et kasutajate teoreetilisi tõekspidamisi rahuldada.ja loomulikult pool maja ümber ehitama ja ka pool aastat köögis elama.See ju kõigest minu tähelepanek.

Oled jätnud tähelepanemata, et paljud aktiivsed kasutajad ei olegi tegevad ehitusvaldkonnas, lihtsalt üritavad sisustada oma aega ja seda millegi/kellegi arvelt.
Ja nagu näha siis on nii mõnegi naiivse ära duriitanud.

Külaline kirjutas:Oled jätnud tähelepanemata, et paljud aktiivsed kasutajad ei olegi tegevad ehitusvaldkonnas, lihtsalt üritavad sisustada oma aega ja seda millegi/kellegi arvelt.
Ja nagu näha siis on nii mõnegi naiivse ära duriitanud.

Kas kinnismajas juba lubatakse internetti? Oo inimõigused!

Tere. Põrandaaluse talvise tuulutuse/mittetuulutuse kohta toimus mõni aasta tagasi elav diskussioon. Talvise tuuldumise puhul on vaja võrrelda NIISKUS vs SOOJUSTUS. Endiselt olen nõus kodumaiste klassikutega, kes soovitavad talvel avad sulgeda, ehk soojuse hoidmine on talvel primaarsem ja niiskusega võitlemine ebaoluline. (Muidugi juhul kui maja ei ole soo peale ehitatud.) Aga talvine avade lahtihoidmine ei tee halvasti tihendatud põrandasoojustuse puhul midagi halba kui küttearveid mitte arvestada. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas ei peaks vaatama välistemperatuuri? Kui on ikka nulli ringi või stabiilne miinus.

tehke automaatselt avatavad/suletavad põranda tuulutus avad, mis siis vastavalt temperatuurile, automaatselt avanevad või sulgevad ja ise saate rahulikult magada! Vinge!

Külaline kirjutas:Aga talvine avade lahtihoidmine ei tee halvasti tihendatud põrandasoojustuse puhul midagi halba kui küttearveid mitte arvestada.

Aga korralikult soojustatud põranda korral? Kas pigem kahju või kasu?

efekt on sama kui talvel käid ringi sooja jopega, aga hõlmad eest laiali!

Tere. Kod Rokikale, et vastus küsimusele tegelikult sisaldub selles lauses, millest teie kompetentsi arvestades tõenäoliselt ise ka aru saate. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eestis on vist kalduvus absoluutsete parameetrite järele ("hõlmad laiali" versus "nööriga ümber kõri")?
Ajaloolise kogemusega on see "sea ja käo" teema.

Imelik.

Külaline kirjutas: Imelik.

imelik nimi!

Endal plaanis samalaadne lahendus kui algselt välja käidud:
-paepinnal killustikust taldmik, millel betoonplokid;
-plokkidele armeeritud tasanduskiht;
-tasanduskihile toetuma paneelid ning need monolitiseerida ümbertringi armeeritud betoonvööga;
-seejärel kiht hüdrot kogu pinna ulatuses;
-hüdrost edasi palkseinad;
-esimesest palgirivist sissepoole põrand -> hüdro peale soojustus 150 mm, seejärel kile ja uus betoonvalu etc.

Tagasitäiteks vundamendi ümber/sees kasutaks paekivi sõelmeid 0/4 mm, mitte liiva.

Ära pane pae peale killustikku plokkide alla. Milleks kahe monoliitse materjali vahele mingit puru toppida, mis saab ära vajuda?

Tervitus.Mul tekkis siin paar küsimust seoses tuulduva põrandaga.Plaanis oli teha lintvundament(fibost) ja peale valada plaat,kuhu peale tuleb 1,5 korrust puitkarkassmaja.Praegu seda teemat lugedes tundub see mõttetu,kuna põrandakütet ei tule.Siit ka paar küsimust: 1.Kuidas veetakse kanalisatsiooni ja veetorud ?
2.Kuidas teha pesuruum?
3.Kuidas lahendada katlaruum?(puitpõrandale katelt ei pane)


Ootan huviga.

Kristo.

Kristo K. kirjutas:Tervitus.Mul tekkis siin paar küsimust seoses tuulduva põrandaga.

Miks sa küsid põrandaküsimusi vundamendifoorumis, kui on olemas ka põrandafoorum?

Võibolla ikka tuleb täidetud vundament parem...

1.Kuidas veetakse kanalisatsiooni ja veetorud ?

Kuna märksõna on soojustuseta vundament siis vea kuidas tahad. Talvepoole vett ja kanalisatsiooni kasutada ei saa, kuid soojustamata jätmise mõte oligi kasutada ainult suvel.

2.Kuidas teha pesuruum?

Palju variante, igaühel oma hädad. Teed tugeva aluspinna OSB plaadist ja põrandalaudadest (peab olema vägagi tugev), hüdrotõke peale, liimid otse plaadid põrandale. Kui väga tugevat teha ei taha siis valad betoonplaadi armatuuriga, hüdrotõke ja plaadid.

3.Kuidas lahendada katlaruum?(puitpõrandale katelt ei pane)

- valad betoonplaadi armatuuriga või valmispaneelid.

Kui tuulduv põrandaalune mõistusega teha siis seal naljalt ei ole miinus kraade.
Eeldab loomulikult et majas aastaringselt elatakse! Ja torud mis tõusevad maapinnast tuppa tuleb siiski soojustada. Kui vesi ja kanalisatsioon on samas "kastis" siis mõne miinuskraadiga põrandaaluses tuulutusruumis vesi seal ei külmu.
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf

Tere!

Keegi ei keela sul vajalike ruumides osas siiski teha pinnasele toetuvat betoonist põrandat. Sinu puhul siis WC ja pesuruum: tihendatud täide, vahtplast, betoon; sealt saad ka veetorud majja tuua. Katlaruumis saad põranda katta põrandakipsiga ja isetasanduva peale valada ja plaatida vms lahendus.

Mida arvata õõnespaneelide asemel Aeroci omade kasutamisest?
http://www.aeroc.ee/index.php?page=959&lang=est

et siis alt tuulduva põranda variandis. lubavad et kandevõime on sama!? samas paneel ise soojem.
kahjuks ei tea hindadest midagi

rokikas kirjutas:Kui tuulduv põrandaalune mõistusega teha siis seal naljalt ei ole miinus kraade.
Eeldab loomulikult et majas aastaringselt elatakse!

Loogika ütleb et ilma naljata on talvel igas kütmata ruumis miinus, kui ei siis on sooja lekke.

poorbetang kirjutas:Mida arvata õõnespaneelide asemel Aeroci omade kasutamisest?
http://www.aeroc.ee/index.php?page=959&lang=est

et siis alt tuulduva põranda variandis. lubavad et kandevõime on sama!? samas paneel ise soojem.
kahjuks ei tea hindadest midagi

Mina küll ei julgeks Aeroci paneele kasutada maapinna lähedal st esimeseks vahelaeks, võrdsustaks sellist lahendust Aeroci toodet kasutada allpool maapinda. Ma ei tea Su põhjust miks tahad tuulduvat vundamenti, aga ise olen siin 2 kuud arutanud seda teemat. Ja jõudnud koos projekteerijaga siis sokli osa kas monoliidist või täidetud õõnesplokist. Põrandaks õõnespaneel. Minu põhjus on väga kõrge pinnasevesi. Konstruktor ei tahtnud soklisse kergkruusplokki projekteerida kuna kõrge pinnasevee puhul ei soovita ta seda paigaldada, põhjusel et taolistesse toodetesse tungib sisse vesi väga edukalt sisse ja külmumisel võib selle ära lõhkuda vms.

Aeroci paneelid sobivad väga hästi tuulduva põranda korral. Kui klassikaline puittaladel lahendus (õigesti tehtud loomulikult) seal vastu peab miks siis aeroc ei peaks? Ainus küsimärk on hind.
Sooja lekib põrandaalusesse tõesti. Seda nii toast kui ka maapinnast ja seetõttu seal ei langegi temperatuur miinusesse kui ehituslahendused seda soosivad.

rokikas kirjutas:Aeroci paneelid sobivad väga hästi tuulduva põranda korral. Kui klassikaline puittaladel lahendus (õigesti tehtud loomulikult) seal vastu peab miks siis aeroc ei peaks? Ainus küsimärk on hind.
Sooja lekib põrandaalusesse tõesti. Seda nii toast kui ka maapinnast ja seetõttu seal ei langegi temperatuur miinusesse kui ehituslahendused seda soosivad.

Mind hirmutab see, et kui puittala saab niikust või vett suuremal määral siis tal on tagasitee - kuivab ära ja korras. Poorbetooni puhul vist seda mänguruumi niipalju väga ei ole, vähemalt mulle tundus, võib olla ma eksin. Aeroci kahjuks räägib veel see, et see on täpselt 2 korda kallim kui õõnespaneel ning aeroci paneeli silde pikkus on maksimum mõned millimeetrid alla 6 meetri. Aga kui keegi konstruktor on valmis sellist lahendust joonistama ja kinnitab, et see toimib hoone eluea jooksul, siis miks mitte.

Pigem eksid jah. Puit kui "elav asi" (orgaanika) on ikka palju tundlikum niiskuse suhtes võrreldes poorbetooniga.
Hind muidugi iseasi. Aga hinda vaadates tuleb vaadata samaväärsete lahenduste kogumaksumust (paneel+soojustus+pealiskate+töö)! See võib hinnasuhet tiba muuta.