Ehitusfoorum

Käisin täna Kaminakojas, kus lapati kokku messiahju. Sry, aga võrreldes Hein-pottidega on siinsed poitöösturid ikka aastakümnete kaugusel.

Leevi kirjutas:Käisin täna Kaminakojas, kus lapati kokku messiahju. Sry, aga võrreldes Hein-pottidega on siinsed poitöösturid ikka aastakümnete kaugusel.

Vabandust Leevi otsese küsimuse pärast, kuid mitme eesti tootja kahheleid oled ise oma töödes kasutanud. Kui vähegi sobib võiksid konkreetselt nimetada. Mina saan aru, et Hein pottidega sarnasest materjalist kahheleid teevad eestis- 2-3 firmat.

No peaasi, et tööstus olemas, kyll areneb. Pole käes hoidnud, aga pildid, mis yleval, päris
tehtavad. Saaks neile ainult oskajad mehed taha!

teadja kirjutas:No peaasi, et tööstus olemas, kyll areneb. Pole käes hoidnud, aga pildid, mis yleval, päris
tehtavad. Saaks neile ainult oskajad mehed taha!

Oskajad mehed on olemas ja paljud on ka neid suurepäraseid potte käes hoidnud ning ehitanudki.

kaminahi kirjutas:

teadja kirjutas:No peaasi, et tööstus olemas, kyll areneb. Pole käes hoidnud, aga pildid, mis yleval, päris
tehtavad. Saaks neile ainult oskajad mehed taha!

Oskajad mehed on olemas ja paljud on ka neid suurepäraseid potte käes hoidnud ning ehitanudki.

Kindlasti neid on ja vöiks rohkem olla. Kahjuks leidub tegelasi kes lausa telekas propageerivad täiesti valesid töövötteid glasuurpoti ladumisel. Ma kunagi tegin ettepaneku
neist rääkida, aga peale söimu ei tulnud midagi.

teadja kirjutas: Kahjuks leidub tegelasi kes lausa telekas propageerivad täiesti valesid töövötteid glasuurpoti ladumisel.

Ilmselt leidub ka tegelasi kes kasutavad vesilõikurit tellise lõikamisel ja segavad segu kasutades mehhaanilisi abivahendeid.
Kas vale töövõte on see mida meie esivanemad ei kasutanud?
Kui see pott nüüd lihtsamat, odavamat jne viisi mööda õigele kohale ahju tee leiab siis mis selles halba saab olla?
Tähtis on et lõpptulemus hea on!

Et vanasti nii ei tehtud - nojah ja lollid olid. Mõisaehitajad oleks ka kipsplaati pannud aga neil ei olnud akudrelli

kahjur kirjutas: Et vanasti nii ei tehtud - nojah ja lollid olid. Mõisaehitajad oleks ka kipsplaati pannud aga neil ei olnud akudrelli

kahjur kirjutas: Kui see pott nüüd lihtsamat, odavamat jne viisi mööda õigele kohale ahju tee leiab siis mis selles halba saab olla?
Tähtis on et lõpptulemus hea on!

Tulemus saab perfektne. Väga kogenud kolleegid, MTÜ liikmed, on kontrollinud.

Teen ettepaneku austusest potimeistri vastu tema suurepärast üritust ja seda valgustavat teemat rohkem mitte lõrtsida, pehmeltväljendudes. Palvetame

tuhatjatuline kirjutas:Maja nagu ahi. Või vastupidi. Sile koobaltmaalinguga kahhel suure-suure niššiga.
Asub Saksamaal „Ofenstadt” Veltenis.[/url]

Juhuslikult leidsin maja seinale maalitud kahhelahju originaali üles. Ahi asub Velteni Ahju- ja Keraamika muuseumis. http://www.ofenmuseum-velten.de/
Eelmise postituse maja pildist on töötlusprogramm poole ära neelanud.



Uploaded with ImageShack.us
Ahi ehitati 1856 aastal Vierlandi väikelinnas Hamburgi lähedal perekond Witthoefftile. Harm ja Elisabeth on ammu ära, aga alles 1996 aastal ehitas pottsepmeister Bodo Gunkel ahju elektriga köetavaks. Seejärel jõudis ahi muuseumi ja lõpuks linnatänavalegi.



Uploaded with ImageShack.us


Uploaded with ImageShack.us

kahjur kirjutas:

teadja kirjutas: Kahjuks leidub tegelasi kes lausa telekas propageerivad täiesti valesid töövötteid glasuurpoti ladumisel.

Ilmselt leidub ka tegelasi kes kasutavad vesilõikurit tellise lõikamisel ja segavad segu kasutades mehhaanilisi abivahendeid.
Kas vale töövõte on see mida meie esivanemad ei kasutanud?
Kui see pott nüüd lihtsamat, odavamat jne viisi mööda õigele kohale ahju tee leiab siis mis selles halba saab olla?
Tähtis on et lõpptulemus hea on!

Et vanasti nii ei tehtud - nojah ja lollid olid. Mõisaehitajad oleks ka kipsplaati pannud aga neil ei olnud akudrelli

Kahjuks ei tea sinu seotust pottsepandusega, muidu jutt igati loogiline! Aga



glasuurpoti töö ja kogu pott-
sepatöö, on ikka sadu aastaid olnud käsitöö, vaatamatta sellele, mis riistu ja
tehnikaid kasutatakse. Tösikyll,
tehnikaid on meistrid pidevalt täiendanud, et oleks kergem. Kahjuks iga tehnikaga käivad kaasa ka uued
ohud! Nii järgnes sellisele valmisridade tehnikale kohe ka vuugitikkude
kasutuselevött. Nende abil

maandatakse potiridade vahelised pinged. Sellest johtuvalt, on need tikud sellise tehnika juures hädavajalikud! Sinu kaitsealune kasutas eelnevalt pottide kinniliimimise tehnikat aga tikud jättis kasutamatta! Matkides niimoodi nullvuuki.Jah,,pealt ilus, kui jäljed vuugitäitega peitta,aga kui kauaks?

Sa teadja ületad järjekordselt ehk järjepidevalt isennast No kes sa oled, et sa vuugitikud kõigile kohustuslikuks teed Nägid Leevi toodud tikkusi ja kohe kohustuslikud. Ma olen saanud Euroopa koolituse ja teen nagu olen koolitatud ja sina mind ringi ei koolita oma absurdsete valedega. Mis 0 vuugi matmimisest sa siin juba mitu päeva küll jahud

kaminahi kirjutas:Sa teadja ületad järjekordselt ehk järjepidevalt isennast No kes sa oled, et sa vuugitikud kõigile kohustuslikuks teed Nägid Leevi toodud tikkusi ja kohe kohustuslikud. Ma olen saanud Euroopa koolituse ja teen nagu olen koolitatud ja sina mind ringi ei koolita oma absurdsete valedega. Mis 0 vuugi matmimisest sa siin juba mitu päeva küll jahud

Ei ole minul plaanis kedagi ymber öpetada, eriti veel sind! Minu asi rohkem tähelepanu juhtimine esinevatele vigadele pottsepanduses. Ja sa oled minujaoks töeline leid, kes varustab mind pidevalt
näitliku öppematerjaliga. Inimesed näevad pildil, kuidas ei tohi teha. Jäädvustatuna on sellist materjali
öige vähe! Edu!

teadja

Kahjuks ei tea sinu seotust pottsepandusega, muidu jutt igati loogiline! Aga glasuurpoti töö ja kogu pott-
sepatöö, on ikka sadu aastaid olnud käsitöö, vaatamatta sellele, mis riistu ja tehnikaid kasutatakse. Tösikyll,
tehnikaid on meistrid pidevalt täiendanud, et oleks kergem. Kahjuks iga tehnikaga käivad kaasa ka uued
ohud! Nii järgnes sellisele valmisridade tehnikale kohe ka vuugitikkude kasutuselevött. Nende kaudu
maandatakse potiridade vahelised pinged. Sellest johtuvalt, on need tikud sellise tehnika juures hädavajalikud! Sinu kaitsealune kasutas eelnevalt pottide kinniliimimise tehnikat aga tikud jättis kasutamatta! Matkides niimoodi nullvuuki.Jah,,pealt ilus, kui jäljed vuugitäitega peitta,aga kui kauaks?

Tere.
Parandagu kolleegid mind kui eksin, kuid minu nägemuses on nende samade tikkude(tegelikult küll väikeste kiilude) kasutuselevõtt seotud vajadusega ajada vuukidega paigaldamisel potid enamvähem omavahel nii kokku, et see vaataja silma ei häiriks. Neidsamu kiilukesi kasutatakse ju ka plaatimisel ning teatud looduslike ja tehiskivide ladumisel või kleepimisel. Juhul kui tõsta kas terve potiring või siis mingi arv omavahel vertikaalipidi kokku liimitud potte üksteise peale, on neil kiiludel sama otstarve . Taolisel reakaupa pottide paigaldusel määrab kiilude kasutamise vajduse ju teglikult rea loodis olek(kiiludega saab seda korrigeerida). Olles ise 2009. aastal Austrias koolitusel ei maininud sealsetest meistritest küll keegi, et kiilukesed peaksid mingeid pingeid maandama, seda enam, et peale segu kuivamist ning enne vuukimist eemaldatakse nad nagunii. Kui ka mingi pott jääb sellisel rea- või poolrea kaupa paigaldusel õhku, täidetakse ju kahe rumba vaheline horisontaalosa segu ning kivitükkidega, mis kuivades toetavadki omavahel kahheleid . Samuti on oma osa ka vuugitäitel, mis kuivades kannatab suhteliselt suurt survetugevust.

Parimat.
Mati Malm.
http://www.kodusoe.ee
Ps. olen ise ka Raidkivis neid Hein`i potte käes hoidnud, kuid nii suurt kvaliteedivahet, mida aastakümnetega mõõta saaks küll ei täheldanud, eriti Taivo pottidega võrreldes, kus see pigemini puudub.

Väga öige märkus kasutajalt Potikivi. Lugedes minu postitust vöib jah jääda mulje, et kiilud maandavad
pottidevahelisi pingeid. Seda muidugi mitte, kiilud ju vöetakse peale vuukimist ära. Nendae kiilude
abil ja sätitakse potirida, vöi read paigale ja vuugitakse. Vuuk maandab pinged. Vabandan.

teadja kirjutas:kiilud ju vöetakse peale vuukimist ära.

Enne vuukimist

Mina , et kui potiring on kokku pandud, täpselt ja tõstetud ellnevale, täsele potiringile, siis ei ole vajadust kiilumiseks. Küll aga vuugiks, mille paksuse valib pottsepp näiteks vertikaalvuugiks valitud vuugilaiuse järgi. Siit läheks edasi juba tehnilisem arutelu, mida siin foorumis pole võimalik teadja olemasolul alustadagi.

siiber kirjutas:

teadja kirjutas:kiilud ju vöetakse peale vuukimist ära.

Enne vuukimist

Kurat,tundub,et olen väsinud. Aitähh! Vanamees jätab juba vuugile augud sisse.

Idee on leida sama värvi glasuur, mis ülemisel lesopotil. Seekord aitas õige tooni saamisele kaasa juhuslikult valitud rakurss. Õigemat värvi näitab teine pilt. Aga peamine- glasuur on pragudeta!


Uploaded with ImageShack.us


Uploaded with ImageShack.us

Tere.

Tubli, jätka samas vaimus !

Pottsepp-korstnapühkija
Urmas Hiielaan
tel 56 939 798
www.urmasehitus.ee

Antud värviga glasuuri saab, kui kasutada tina sisaldusega glasuure ja lisada ca 6 - 8 % Fe2O3 (kindlasti kollast rauamenningut). Glasuur on väga tundlik temperatuuride gradiendile, erinevustele. Seega kõrgemas ahjus on alumine rida ja ülemine rida teise tooniga. Madalamal temperatuuril jääb tumedaks ja kõrgemal temperatuuril läheb meekollaseks. Praegu on meil sees üks selline tellimus, mis nõuab erilist hoolt.

Annes kirjutas:Antud värviga glasuuri saab, kui kasutada tina sisaldusega glasuure ja lisada ca 6 - 8 % Fe2O3 (kindlasti kollast rauamenningut). Glasuur on väga tundlik temperatuuride gradiendile, erinevustele. Seega kõrgemas ahjus on alumine rida ja ülemine rida teise tooniga. Madalamal temperatuuril jääb tumedaks ja kõrgemal temperatuuril läheb meekollaseks. Praegu on meil sees üks selline tellimus, mis nõuab erilist hoolt.

Mul on alles üks purk Puiestee tänava potivabriku pruuni originaalglasuuri. Sildi peal on kirjas 29. aprill 1989 ja täpne retsept, mida siinkohal äkki pole paslik üles tähendada. Koosneb seitsmest komponendist. Aga teie punakaspruun on tõesti ilus toon. Pean uue purgi puhtaks pesema ja 24 aastat hiljem jälle kaema tulema.
Kunagi ammu teekonna alguses tegin saksa sõprade retsepti järgi, ikka nii, et 100 osa põhifritti, 15 osa rauamennikut (mitte kollast, oli vist musta värvi), 15 osa mangaanoksiidi ja 10 osa glasuurisavi. Edasi 18 tundi kuulveskisse. Tuli normaalne kastanipruun. Punasemaks timmisin punase Farbkörperiga, mis tooaeg hingehinda maksis.

Algavasse kevadpäeva natuke kevadevärvi. Sakslane ütleb – Flaschengrün. Ju neil siis on seal sellist värvi pudelid.


Uploaded with ImageShack.us

Esimene pääsuke uuest kevadkollektsioonist. Karniis nimega „Kevad”. Pikkus 35 cm, kõrgus 13 cm. Sobib kõigi siledast potist ahjude palistamiseks. Pilditöötlusprogramm on karniisi parempoolse osa ära söönud.


Uploaded with ImageShack.us

Kiibitseja arvab. Ilus töö. Muusa ja lummav värvitoon ...aga tooni ühtlus ei ole perfektne.
On see taotluslik?

Selline näeb karniisi toon välja pärast nädalast kuivamist. Peale põletust läheb valgemaks. Ja siis võin ta igaveseks kuhugile riiulile unustada tolmu koguma. Aga nüüd saan selle huvi puudumisel mingi aja pärast üles sulatada ja kasvõi siledaks potiks vormida. Seda ikka küsitakse.


Uploaded with ImageShack.us

Hea on lugeda kui mees valdab nii mõtet kui sõna Kuidas asjad täpselt ja konkreetselt valmis sulavad, tulen esmaspäeval oodatud mõnuga taaskord "kontrollima"

Ehitusmessil oli sinu pottide vastu nii huvi kui austus .

PS Ehitusmessil igatahes ei olnud need Hein kahhelid ka sugugi identse tooniga, aga see on juba keraamika võlu ja valu.