Maasoojuspumba elektrikulu

[aivar00]

tsiteerin:
Just üledimensioneeritud pumbaga sa lasedki "lapats põhjas foorilt foorile". Aladimensioneeritud pump töötab kauem, et saada vajalik soojahulk. Ehk näiteks 30 min töötab ja 15 min seisab. Üledimensioneeritud pump 15 min tööd ja 15 min seisu. Vahe tuleb 2 või 4 käivituskorda tunnis.

Minule selgitas pumba paigaldaja, et üle 20 minuti korraga ei ole soovitatav lasta pumbal järjest töötada. Minu pump töötab max 15 minutit. Ja lapats põhjas lastes tõstab minu pump temperatuuri üles suht ruttu. Käivitusmomendil näitab tavaliselt 17 kW ja paari minuti jooksul see näit "kukub" 5-6 kW peale nende ilmadega. Kuda ta siis täie lapatsiga paneb - kui õieti aru saan, siis lihtsalt töötab "jõudereziimis" kuna ei ole max võimsust vaja.

Tsiteerin:
Põrandakütte puhul ei tohiks olla põrandasse mineva ja tuleva temperatuuride erinevus olla suurem, kui 5 kraadi. See temp, aga mis sul parajast põrandasse läheb, sõltub aga suuresti püranda konstruktsioonist - kas plaat, puitpõrand, parekett vm.
Radiaatorkütte puhul on temperatuuride erinevus 20 kraadi. Ehk väljas miinus 25 kraadi juures oleks küttesse minev temperatuur 70 kraadi. See standardi järgi. Maasoojuspumba efektiivsus sellisel temperatuuril on aga olematu.

Selle loogika järgi peaksin mina olema kodus - 25 kraadiga külmas kuna maasoojuspumba efektiivsus on olematu...
Kas see jutt mitte õhksoojuspumba kohta ei käi
Maa temperatuur on ikka kordades kõrgem ja õige kollektori paigalduse korral seda probleemi ei teki.
Ja see radiaatorkütte temp. erinevus 20 kraadi? Kui sa valid õige suurusega (kiirgepinnaga) radikad, siis on kõik OK. Paljud radikatootjad annavad lisaks tavakeskütte temperatuuridele lisaks ka maasoojuspumpade jaoks võimsustabelid. Selle järgi paigaldad endale radika ja kõik on OK. Mingist külmetamisest küll juttu olla ei saa. Kussjuures plekkradikatel on see vahe üsna väike. Mina enda pidin seetõttu pleki valima, sest malm oleks seinas kole raskeks läinud.

[pitbull]

No soovitage siis yks hea pump ja odav paigaldaja

[Aleks]

tsiteerin:


Tsiteerin:
Põrandakütte puhul ei tohiks olla põrandasse mineva ja tuleva temperatuuride erinevus olla suurem, kui 5 kraadi. See temp, aga mis sul parajast põrandasse läheb, sõltub aga suuresti püranda konstruktsioonist - kas plaat, puitpõrand, parekett vm.
Radiaatorkütte puhul on temperatuuride erinevus 20 kraadi. Ehk väljas miinus 25 kraadi juures oleks küttesse minev temperatuur 70 kraadi. See standardi järgi. Maasoojuspumba efektiivsus sellisel temperatuuril on aga olematu.

Selle loogika järgi peaksin mina olema kodus - 25 kraadiga külmas kuna maasoojuspumba efektiivsus on olematu...
Kas see jutt mitte õhksoojuspumba kohta ei käi
Maa temperatuur on ikka kordades kõrgem ja õige kollektori paigalduse korral seda probleemi ei teki.
Ja see radiaatorkütte temp. erinevus 20 kraadi? Kui sa valid õige suurusega (kiirgepinnaga) radikad, siis on kõik OK. Paljud radikatootjad annavad lisaks tavakeskütte temperatuuridele lisaks ka maasoojuspumpade jaoks võimsustabelid. Selle järgi paigaldad endale radika ja kõik on OK. Mingist külmetamisest küll juttu olla ei saa. Kussjuures plekkradikatel on see vahe üsna väike. Mina enda pidin seetõttu pleki valima, sest malm oleks seinas kole raskeks läinud.

Väljandasin ennast veidi segaselt. sry. Automaatika reguleerib vastavalt välistemperatuuri järgi küttesüsteemi mineva vee temperatuuri. Usun, et Sa said aru, et ma pidasin silmas -25 all maapinna temperatuuri. Oh ei. Kui väljas on õhutemperatuur 0 kraadi, on radiaatorkütte puhul majja mineva vee temperatuur vast 40 kraadi. Kui aga väljas on -25 kraadi külma, siis läheb radikatesse juba 70 kraadine vesi. Seda muidugi juhul, kui sul maja keskküttesüsteem ei ole projekteeritud madalamatele temperatuuridele ntx 50-kraadisele pealevoolutemperatuurile, Sel juhul on radiaatorid aga vähemalt 2-3x suuremad. Ise ei poolda soojuspumpade puhul radiaatorkütet. Pigam ikka põrandaküte, kus on pealevoolu temp märksa madalam.

[Rostfrei]

No soovitage siis yks hea pump ja odav paigaldaja

Arvatavasti on kõik põhjamaade tootjate omad head- NIBE, IVT, JUNKERS, BOSCH grupist BUDERUS, jne jne - vali, millist tahad.
Odav paigaldaja otsi turu juurest, viskavad sulle kontuurid X sügavusele x kaugustega, ära VINGU pärast, et pump ei tööta, maa ei sula üles jne.

[pitbull]

Praegu suur koondamine,turu juurest on ka kõik ära koondatud.Hea oleks,kui leiaks kas või kalli(mitte käed ümber kaela)paigaldaja.Teaks vähemalt suurusjärku.

[aivar00]

Mina olen enda elamisele pumba müünud ja paigaldanud PG ehitusega rahul. Paindliku ja mõistva suhtumisega isegi nn. ehituse tippajal. S.o. variant võtmed kätte- alates projektist lõpetades teostusega. Ise paigaldasin ainult radikad (kuna seda tööd oskan). Muidu oleks olnud võimalik ka ise kõik teha- ka maakontuuri paigaldada, kuid siis garantiiga ja ei ole antud ala "spetsialist".

Tsiteerin: Sel juhul on radiaatorid aga vähemalt 2-3x suuremad. Ise ei poolda soojuspumpade puhul radiaatorkütet. Pigam ikka põrandaküte, kus on pealevoolu temp märksa madalam.

Loomulikult on põr. küte parem, kuid minul oli elamine "valmis" ja ei pidanud mõttekaks hakata ümber tegema alles 5 aastat tagasi valminud II korruse põrandaid. I korrusel aga vahetasin esiku, kabineti, WC ja kõõgi põrandad välja kuna naine ei tahtnud enam plaaditud põrandat. Nüüd linoleum ja all põr. küte- väga hää.
Aga radikad nüüd päris 2-3 x suuremad ei pea olema, eriti plekkradikate puhul, sest nendel kiirgepind suurem kui malmil.

[Aleks]

Aga radikad nüüd päris 2-3 x suuremad ei pea olema, eriti plekkradikate puhul, sest nendel kiirgepind suurem kui malmil.

Kui ei usu, võta lahti Purmo koduleht ning sealt otsi PC või VKO radiaatorite soojusvaäljastuste tabelid, miski exceli fail. Seal saad muuta peale- ja tagastuva vee parameetreid. Katseta ja vaata mis tulemused saad ning anna siis teada.

[Rostfrei]

Praegu suur koondamine,turu juurest on ka kõik ära koondatud.Hea oleks,kui leiaks kas või kalli(mitte käed ümber kaela)paigaldaja.Teaks vähemalt suurusjärku.

Pakkumis vaadates ~53.-/jm koos 18%. Ainult toru meeter vist 10.-/jm, kopamees võib päeva eest 5 k kätte küsida (2008 suvi).

[aivar00]

tsiteerin ennast:
Kussjuures plekkradikatel on see vahe üsna väike. Mina enda pidin seetõttu pleki valima, sest malm oleks seinas kole raskeks läinud.

Enne radikate ostmist kaesin ka seda purmo kodulehte. Endale ostsin Radiaatorikeskusest.

Nende mõõtude suuruse all pidasin silmas asjaolu, et plekkradikaid toodetakse lisaks erinevale pikkusele ka erineva kõrgule ja laiusega. Nende 3 -e mõõtme kombineerimisel enda vajadustega (vastava soojusvõimsuse saamisel W-es) ei teki probleeme ka madalama temperatuuriga küttevee puhul.
Malmil aga panna radikas ühest toa otsast teise ei ole vist eriti normaalne...
Siin kohal on sul Aleks küll õigus.

[Dolby]

Oleneb olukorrast. Praegu üle neljakümne

Siin on aidamehel kuskil kala sees.
Minul läheb praegu kontuuri 32 kraadi. 40 kraadi on läinud mäletamist mööda umbes -20 kraadise pakasega.

Huvitav. Minul on kõige soojem mis põrandasse läinud olnud 32. Üle selle ei ole see talv läinud.

[aidamees]

Ilmselt oleneb asi ära ka põrandast. Kui vesi tuleb pumbast ja läheb kohe valatud põrandasse, siis ilmselt ei ole vaja eriti kõrget temperatuuri. Mul on aga pump ja akupaak keldris, sealt tuleb üles teisele korrusele ja toru ei ole mitte betooni valatud. Mul on puit vahelaed ja aastate eest kui remonti sai tehtud ei pidanud ma eriti otstarbekaks nende peale rasket betoonikamakat valada. Puitpõranda peal on foolium, toru juhtme spellidega põranda küljes kinni, torude vahel kipsplaadi ribad (kaks kihti), vahed täis valatud, peal kipsplaat ja laminaat. Olen kütnud mitu talve ja katla pealt töötas 5+. Ainult vannitoale , mille tegin esimesena, valasin toru betooni ja selle peale plaat. Seal on tõesti palav kuna soojusvahetus on ilmselt parem.

[Rostfrei]

Arvata võib et foolium hajutab / laseb soojal I korruse lae kaudu ära hajuda.

[Reevo]

Mis siis viga et pole nagu tubades soe vä.

[aidamees]

Foolium peaks ju vastupidi soojust tagasi kiirgama. Praegu tubades soe, aga see on ka pumba võimete piir, kuigi uhab kogu aeg. Nüüd tuli välja, et viga pidada olema selles, et toru maa sees on jääkorra ümber tõmmanud. Mul tuleb praegu maast tagasi -3. Ma ei saa aru, kas kõigil teistel, kellel asi normaalselt töötab tuleb siis maa seest pluss kraadidega tagasi või?

[tiit001]

täna lugesin oma buderuse 11K pumba tähtsad raamatud läbi, kuid ma küll ei leidnud kohta, kus seda maaseest tulevat spirdi tempi lugeda.., ega eriti ei julgenud näppida neid seadeid seal ka..

[Rostfrei]

Foolium peaks ju vastupidi soojust tagasi kiirgama. Praegu tubades soe, aga see on ka pumba võimete piir, kuigi uhab kogu aeg. Nüüd tuli välja, et viga pidada olema selles, et toru maa sees on jääkorra ümber tõmmanud. Mul tuleb praegu maast tagasi -3. Ma ei saa aru, kas kõigil teistel, kellel asi normaalselt töötab tuleb siis maa seest pluss kraadidega tagasi või?

Miks sa ei mõtle ometi ajudega - paned metallplaadi põranda alla - ja voila - kiirgab sooja tagasi?
Pane sauna leiliruumi kile - peab seal aurutõkkena vastu?

[Priit Pärn]

Tavaliselt kasutatakse puitpõrandates fooliumit seepärast, et soojus ühtlasemalt laiali jagada. Peegeldada foolium justkui ei saaks. Selleks, et soojus läbi vahelae ära ei kao tuleb kasutada soojustust. Pigem foolium soojustuse peal soodustab soojuskadu??? ...või on kellelgi mõni muu teooria?? Kui paigaldada foolium, siis ta kannab soojuse laiali ning tõuseb füüsikareeglite järgi üles. Betooni valatuna ongi torustiku sügavus ja vahekaugus seepärast tähtis, et põrandapinnale jõudes oleks ta juba ühtlaselt jaotunud.

[ponkskar]

täna lugesin oma buderuse 11K pumba tähtsad raamatud läbi, kuid ma küll ei leidnud kohta, kus seda maaseest tulevat spirdi tempi lugeda.., ega eriti ei julgenud näppida neid seadeid seal ka..

Seda näed lihtsalt. Omal ka Buderus, vist 9K

Mälu järgi kirjutan, seega võivad mõned ebatäpsused olla. Sul on ekraanil ees alumisel real nuppude kohal 3 sõna (vasakult paremale): Heat-Info-Menu. Vajutad siis seda kõige parempoolset ehk Menu ja siis liigud seal kolmanda tasandini, kus kirjas, et " Monitor all temperatures" vms. No ja siis sealt vaatadki neid ,seal kõik need GT-d, temperatuurid kirjas. Manuaalist vaata, mis numbriga GT on see, mis maa seest tuleb. Oli vist GT9
Mul on tavaliselt praegu nii olnud, et välja läheb -2,5-3 ja tagasi tuleb +0,5-+0,8. Praegu on küttes ainult Ik ja maja pole soojustatud (v.a. loomulikult siis põrand). Kui pump seisab st. vajalikud temp. saavutatud, siis muidugi ei saa vaadata, kuna siis väga suured + temp-d.

[aidamees]

Foolium peaks ju vastupidi soojust tagasi kiirgama. Praegu tubades soe, aga see on ka pumba võimete piir, kuigi uhab kogu aeg. Nüüd tuli välja, et viga pidada olema selles, et toru maa sees on jääkorra ümber tõmmanud. Mul tuleb praegu maast tagasi -3. Ma ei saa aru, kas kõigil teistel, kellel asi normaalselt töötab tuleb siis maa seest pluss kraadidega tagasi või?

Miks sa ei mõtle ometi ajudega - paned metallplaadi põranda alla - ja voila - kiirgab sooja tagasi?
Pane sauna leiliruumi kile - peab seal aurutõkkena vastu?

Miks on autoapteegis fooliumist lina? Sellepärast et kannatanu keerata selle sisse ja hoida kehatemperatuuri. Küpseta grilli peal kaks kartulit, jätaüks niisama ning keera teine fooliumisse ja ei ole teab mis vaja ajudega arvata kumb kauem soe seisab ning just tänu sellele, et foolium peegeldab soojust tagasi.Samamoodi ka põrandas ja üldse pole suurt vahet sest alumist korrust kütan ma ka ju niikuinii ja toodetud soojus tuleb nii või teisiti ikkagi tubadesse sisse. All sai veel foolium (pean silmas ehituslikku fooliumit, millel tagapool paber) pandud malmradika ja seina vahele ja igatahes on tulemus täidsa olemas

[Priit Pärn]

Helistasin TTÜ-sse ja küsisin järgi. Läbi massi ei saa foolium peegeldada. Peegeldada saab vaid siis kui on õhuvahe. Foolium on lihtsalt hea soojusjuht.

[Priit Pärn]

Kartul mähitakse fooliumisse seepärast, et see ühtlaselt küpseks.

[Rostfrei]

Foolium peaks ju vastupidi soojust tagasi kiirgama. Praegu tubades soe, aga see on ka pumba võimete piir, kuigi uhab kogu aeg. Nüüd tuli välja, et viga pidada olema selles, et toru maa sees on jääkorra ümber tõmmanud. Mul tuleb praegu maast tagasi -3. Ma ei saa aru, kas kõigil teistel, kellel asi normaalselt töötab tuleb siis maa seest pluss kraadidega tagasi või?

Miks sa ei mõtle ometi ajudega - paned metallplaadi põranda alla - ja voila - kiirgab sooja tagasi?
Pane sauna leiliruumi kile - peab seal aurutõkkena vastu?

Miks on autoapteegis fooliumist lina? Sellepärast et kannatanu keerata selle sisse ja hoida kehatemperatuuri. Küpseta grilli peal kaks kartulit, jätaüks niisama ning keera teine fooliumisse ja ei ole teab mis vaja ajudega arvata kumb kauem soe seisab ning just tänu sellele, et foolium peegeldab soojust tagasi.Samamoodi ka põrandas ja üldse pole suurt vahet sest alumist korrust kütan ma ka ju niikuinii ja toodetud soojus tuleb nii või teisiti ikkagi tubadesse sisse. All sai veel foolium (pean silmas ehituslikku fooliumit, millel tagapool paber) pandud malmradika ja seina vahele ja igatahes on tulemus täidsa olemas

Foolium on oma olemuselt õhukeseks pressitud (valtsitud) alumiinium, metall, lisaks heale soojusjuhile ka hea elektrijuht.
Kuidas konstruktsioonide kihtide vastu paigaldatud alumiinium soojust peegeldab, jäägu sinu seletada, loe ka ülemisi poste.

[kottpeas]

Loen siin ja imestan. Kole odavalt tulete läbi. Mul omal 10 kw Vaillant,520 m kollektorit. Kütan praegu kõigest~ 130 ruutu, 2/3 põrandad, 1/3 radikad. Maja renoveeritud, uued aknad+ välissoojustus. Kuna tekkis huvi masina kasuteguri järele, (ise ta seda välja ei näita), siis panin talle voolumõõtja ette. Kuna pump ise kuvab maaseest saadud energia hulka, siis peaks ju lihtne olema kasutegur välja arvestada. Niisiis detsembris kulus elektrit ainult soojuspumbale1536kwh, (umbes1998eek) maa seest sain 3798kwh, ehk siis cop peaks minu arvutuste järgi olema 2,47. Jaanuar kuni tänaseni elektrit 1491(umbes 2100eek uute hindadega) ja sooja 3179kwh, ehk siis cop 2,13. Mõnel mehel ei kulu kogu elamise pealegi nii palju kui mul ainult küttele. Ja siit ka minu mure! Miks on kasutegur nii madal? Talve pole ju nagu olnudki. Detsembris kõlkus temperatuur minu masina andmetel +6 kuni -3, kuid enamjagu ikka plussis. Jaanuaris+4 kuni -11, kuid enamasti ikkagi nulli ligi. Ometigi on ka lisaküte jaanuaris 14 tundi töötanud, kuigi maasse läheb pidevalt-6 ja tagast tuleb -2 ja maast saadav energia hulk on kogu aeg 6 kw olgu ilm ja pealevoolu temperatuur missugune tahes.Ma ei saa aru, mis müstiline number on see 6kw!Ma ei saa aru, miks 10kw pump ei võiks akupaaki oma kümne kiloga täis lüüa ja siis pikemat aega puhata? See aga käib pea kogu aeg . Ja kuhu ikkagi jääb see üldtuntud maakütte rusikareegel, et kilovati kulutad ja kolm saad maast? Ja mis saab siis saab kui päris pakane tuleb? Äkki ma saan millestki lihtsalt valesti aru. Ehk on veel keegi taolisi arvesrusi teinud, vöi oskab muidu midagi tarka kosta?

[Priit Pärn]

Õigesti dimensioneeritud kollektoriga peaks 2008 detsembris olema tagastuv temp 0 või isegi plusskraadidega. Kui tagastuv temp on 0 kraadi, siis peaks seadme võimsus olema 10kW läheduses. Mida madalam on tagastuv temperatuur, seda väiksem on seadme võimsus. Kui 6kW tuleb maast, siis tuleb sinna juurde liita kompressori elektrivõimsus, nii umbes 2,5kW, siis saame kokku 8,5kW.

[aidamees]

Hea küll. Olgu selle fooliumiga kuidas on. Ma saan eelnevast jutust siis nii aru, et mul kütab maja praegu reaalselt 8,5 kw, mis jääb ilmselt väheks et ka akupaak täis lüüa ja siis välja lülituda. Ja rohkem ma sealt kätte ei saagi enne kui maa seest hakkavad jälle plusskraadid tagasi tulema, ehk siis suvel, millal pole enam kütta vaja? Praegu tuleb tagasi -3 ja kui pump kogu aeg uhab siis pole seal ju tõesti enne suve mingit temperatuuritõusu oodata. Kas on siis reaalne, et tsüklilise töörežiimi korral, kui maakontuur saaks pisut puhata oleks ka elektrikulu väiksem?