Ehitusfoorum

Kes eelmise riigikorra ajal koolis ajalootundides käinud, siis nendele peaks see viites olev artikkel täieliku deja vu tunde tekitama.

Viis aastat kestnud tööl ja põhjalikel analüüsidel tuginev Rohetiigri visioon näeb ette, et aastal 2040 on Eesti elujõuline riik, kus majandusarengu aluseks on inimese heaolu ja keskkonna tasakaal.

Tsitaadi allikas https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... raiskamist
Veel sealt

„Aastal 2040 ei ammuta majandus enam jõudu looduse arvelt, vaid arvestab sellega. Metsad, põllud ja mered on saanud majanduslikeks liitlasteks ning nende tervis määrab meie majanduse vastupidavuse,“ see on näide mitmekülgsest ja lootusrikkast tulevikukirjeldusest, mis on valminud ligi 300 eksperdi töö põhjal.

Kes olid need 300 eksperti, kes sellest üleeestilise/ülemaailmse kommunismi võidust unistavad?

Isikliku auto omamine on tiheasustuses pigem erand.

Kas erandite lubamise jaoks luuakse ka mõni uus ministeerium?

„Ma olen Pärnu bussivõrguga rahul – buss väljub iga 15 minuti tagant ja proovin rohkem jala käia,“ peaks visioonidokumendi järgi arvama näiteks üks 2040. aastal Pärnus elav 75-aastane naine.

Ah, et ühe Pärnus elava 75-aastase penskari järgi hakatakse korraldama hajaasustuses 4-... liikmelise perekonna elu-olu? Täitsa lollakad!

2040. aastaks peaks teekaardi järgi olema renoveeritud pool kehvemas seisus elamufondist ning energiatõhusus on seeläbi hüppeliselt kasvanud. 15 aasta pärast on renoveerimise aastamaht kuuekordistunud ning renoveerimistööd valmivad nädalatega. Uued hooned peavad vastama liginullenergia nõuetele ja tõendama, et nende süsinikujälg on kooskõlas kliimaeesmärkidega.

Oi jeerum-jeerum, millised utopistlikud unistused!

Urmas kirjutas: 28 Nov 2025, 06:20

Aafrika läbirääkijad on nii kindlameelsed, et kohanemisrahastus peab tulema riigilt, eelistatavalt toetuse vormis. Nende sõnul on vastupidine ettekujutus pettekujutelm; praegu moodustab erakapital vaid 5% kohanemisrahast...
Karm tõde on see, et kohanemine ei sobi päris hästi kasumi loogikaga kokku...

On ikka laiskvorstid seal Aafrikas! Ei saanud ainult aru, et milliselt riigilt peab tulema kohanemisrahastus?

See see tõlkeprobleem
Viide on sellele, et rahastus peab tulema riiklikult (siin kontekstis globaalselt) sest erasektor sinna raha ei pane
Miks ei pane on kah selge

PS
Kusjuures on neil ka õigus
Selles mõttes, et täna rikkad riigid on saanud rikkaks tänu fossiiilile
Aga teatud "kiimane" (pole kirjaviga) riikide kontingent on täna leidnud, et teised seda teha ei tohiks ja peaks hoopis keelustama
Riigil teatavasti mingit raha ei ole - seega on oma kodanikele vaja müts silmini tõmmata ja taskud tühjaks teha

PPS
Ma seepärast seda joru siia panengi ja erinevatel teemadel, et viidata kui jabur kõik on
Ja panen tsitaate - sest sotsialistist ametnik sm val räägib pidevalt, et ma ajan jama ja ideoloogiat jms

PM

Kaks vastandliku sisuga artiklit- üks meie meedia lipulaeva, Postimees poolt, kuigi teine on Postimehe allasutuse poolt.
https://www.postimees.ee/8369652/uppsal ... alt-suurem
https://sakala.postimees.ee/8369685/ter ... ku-kusimus

Tartu ülikooli teadlased koostasid alles hiljuti kliimaministeeriumi tellimusel ülevaate 32 teadusartiklist, mis käsitlevad tuuleparkide võimalikke tervisemõjusid (2010–2025). Analüüsi põhijäreldused on, et tuulikute tekitatav infraheli, vibratsioon ja elektromagnetväljad ei kahjusta inimese tervist, kui täidetakse piirnorme. Teiseks, eksperimentuuringud ei ole leidnud tõendeid infraheli otsese kahjuliku mõju kohta organismile. Kolmandaks, tuulikute müra ei ole seostatav südame- ja veresoonkonna haiguste, diabeedi, depressiooni ega unehäiretega.

Kaua läks aega, enne kui seostati taimekaitsevahendi DDT vähki tekitavate omadustega ja lõpuks keelustati? Vähemalt 2x-... rohkem aastaid kui TÜ teadlaste artiklite analüüsitud ajavahemik. Või Austaallaste väited.

Austraalia riiklik terviseuuringute nõukogu (NHMRC) järeldas oma ülevaate põhjal, et praegu ei ole järjekindlaid tõendeid, nagu avaldaks tuulepargid inimestele kahjulikku tervisemõju. Samas tunnistatakse, et müra võib põhjustada ärritust ja häirida und eriti siis, kui inimesed on projekti suhtes negatiivselt meelestatud.

Ah, et praegu ei ole, aga 5-10-15 aasta pärast? Ja siis tulev veel välja, et inimesed on ise süüdi, et ei taha oma tagaaeda tuulikuid, millede mõju tervisele on küsitav ja nüüd närvid krussis.
Nagu keskaeg oleks tagasi, ainult nüüd ei saadeta vale arvamuse eest mitte tuleriidale, ei tehta veekatset jne moodused, vaid tühistatakse kõikvõimalike avalike kanalite kaudu.

REUTERS

Saksamaa rahandusminister Friedrich Merz teatas reedel, et saadab Euroopa Komisjonile kirja, milles kutsub komisjoni üles hoidma autotööstusele tehnoloogilisi võimalusi avatuna ka pärast bloki kavandatud uute sisepõlemismootoriga autode järkjärgulist kaotamist 2035. aastaks.

Friedrich Merzi valitsus tahab elavdada raskustesse sattunud autotööstust ja kantsler ütles reedel, et Saksamaa kutsub Euroopa Liitu üles loobuma 2035. aastaks kavandatud sisepõlemismootoriga autode müügikeelust.

Mitmed autotootjad on EL-i kavandatud keelu üle kurtnud, pidades seda teostamatuks, arvestades Euroopa autojuhtide leiget huvi elektrisõidukite vastu.

https://www.err.ee/1609870836/saksamaa- ... uhistamist

Ehk õnnestub veel normaalne uus auto soetada...

Lihtsalt lugege...

https://www.theguardian.com/commentisfr ... ine-europe

EH.INS. kirjutas: 28 Nov 2025, 16:01 Lihtsalt lugege...

https://www.theguardian.com/commentisfr ... ine-europe

Ei lasta lugeda.

Kui ma üles kasvasin, oli kõige saksapärasem ettekujutatav lause: „Oleme kaotanud kaks maailmasõda ja oleme selle üle uhked.“ Me olime nii sõjaväevastased, et andsime isegi oma politseinikele rohelised vormiriided, et nad näeksid pigem metsnike kui sõdurite moodi välja. Nüüd tahab rahandusminister Friedrich Merz, et meie armee saaks Euroopa tugevaimaks . Ma mõtlen, mis võiks valesti minna?

Pärast Teise maailmasõja kaotust – või nagu me eelistame öelda, pärast seda, kui liitlased meid vabastasid – vandusime „mitte kunagi enam“: mitte kunagi enam sõda ja mitte kunagi enam Auschwitzi. Tuleb tunnistada, et Saksamaa relvastus 1955. aastal uuesti, aga lihtsalt „vormiriietuses kodanikena“, mitte käsku täitvate sõduritena. Pidage meeles, et see ei tähendanud, et käskudele võis „ei“ öelda; see tähendas lihtsalt seda, et enamikul noortel meestel oli ajateenistus kuni 2011. aastani.

Kui see kõlab uskumatult, siis meie jaoks oli uskumatu, et Briti armee ja teised pidasid sõdu üle kogu maailma. Suurema osa minu elust ei julgenud Saksa armee meie piiridest kaugemale minna. Seejärel toimus 1990. aastal taasühinemine ja üle-Saksamaa Liidupäeva esimesel istungil teatas toonane rahandusminister Helmut Kohl, et peame rahvusvaheliselt samme astuma: 1994. aastal muudeti seadust vastavalt, et Bundeswehri saaks taas „väljapoole territooriumi” paigutada .

Sellegipoolest suhtusid sakslased endiselt kõhklevalt mõttesse, et meie sõdurid võiksid tegelikult teha seda, milleks nad on välja õpetatud. Seega veensime end, et nad „kaevavad ainult kaevusid“. Ma ei tee nalja: see oli standardvastus Saksamaa murelikele patsifistidele, kes moodustavad suure osa inimestest, kes on kogenud Saksa haridussüsteemi – ja kuulnud neid „mitte kunagi enam“ sõnumeid ikka ja jälle.

Kõik see muutus 1999. aastal. Püüan alati Saksamaa-välistele inimestele edasi anda seda pöördelist muutust, mis sel aastal toimus, kui meie toonane välisminister Joschka Fischer kuulutas, et me peame loobuma põhimõttest „mitte kunagi enam sõda“, et austada põhimõtet „mitte kunagi enam Auschwitzi“ – sest Serbia plaanis Kosovos seda, mida Fischer nimetas „uue Auschwitzi“ rajamiseks. Holokaustile viitamine oli ainus viis panna Saksa avalikkus taas aktsepteerima meie osalemist rahvusvahelistes sõdades.

Nüüd me toome tagasi ajateenistuse – ainult et me nimetame seda vabatahtlikuks ajateenistuseks. Mis võiks olla veel „uuskeelsem“? Kuidas oleks suure rahupreemia, Vestfaali rahu rahvusvahelise auhinna , andmisega NATO-le? Nagu juhtus, on Saksamaa just seda teinud. Isegi Saksamaa protestantlik kirik on sel kuul oma seisukohta sõja ja aatomipommi suhtes ümber hinnanud, avaldades 149-leheküljelise raporti järgmise järeldusega: nendel rasketel aegadel „ ei ole kristlik patsifism eetiliselt õigustatav “.

Emmanuel Macron räägib poodiumil Prantsuse lipuga, tema taga inimesed sõjaväeriietes.
Prantsusmaa kavatseb Venemaa ohu tõttu kehtestada vabatahtliku sõjaväeteenistuse
Loe edasi
On hirmutav, kui kiiresti see kõik liigub – ja mõned detailid on hämmastavad. Näljamängude imitatsioonina on meie valitsuskabinet teinud ettepaneku lasta loteriil otsustada, kes peab Saksamaa eest võitlema, kui piisavalt noori ei astu vabatahtlikult armeesse. Populaarne telesaade Presseclub väitis, et ajateenistus on teile hea , sest – oodake – kui teid kutsutakse ajateenistusse, kontrollib eksamineerija teie suguelundeid, seega on see nagu tasuta eesnäärmevähi sõeluuring. See läheb kaugemale pelgalt remilitariseerimise toetamisest – see ütleb Saksa rahvale: me peame teid rumalaks ja kohtleme teid ka nii.

Võib-olla oleme me rumalad. Mõni kuu tagasi juhtis üks silmapaistev saksa feminist tähelepanu sellele, et meie poegade armeesse minemine on võrdsete õiguste vastane. Võite kihla vedada, et see on! Aga siis nõudis ta ka meie tütarde ajateenistusse minekut . Feminism ei tähenda sellist võrdset ebaõiglust kõigile, vaid meie poegade vabastamist ka oma riigi eest suremisest.

The Guardiani arvamus ELi armee kohta: juhtimine ja ühtsus on endiselt ebaselged
Loe edasi
Ja nad surevadki, kui me siseneme Ukraina sõtta nii inimjõu kui ka relvaekspordiga. Bundeswehri Reservistide Assotsiatsiooni president Patrick Sensburg hoiatas, et iga päev sureb või saab raskelt vigastada 1000 sõdurit. Kas ta hoiatab siis sellise hulluse eest? Ei. Üks tema peamisi muresid oli see, kuidas iga päev asendada 1000 surnud inimest. Lahendus: ajateenistus. Sensburg pole mitte ainult reservist, vaid ka valitseva CDU endine parlamendiliige. Seega, kui ta räägib 1000 surnud poisi – ja võib-olla ka surnud tüdruku – asendamisest iga päev, justkui oleks see vältimatu, räägib ta võimule lähedalt. Samamoodi teab kantsler Merz, et ta aitab taastada rahvuslikku meeleolu ja seada uut tegevuskava, kui ta ütleb : „Me ei ole sõjas. Aga me ei ole enam rahus.“ Nii teab ka peaaegu iga poliitik ja – mul on häbi tunnistada – peaaegu iga ajakirjanik Saksamaal. Nad osalevad selles, mida propagandauurijad nimetavad kognitiivseks sõjaks .

Patsifismi pooldamine ei tähenda Ukraina hülgamist . Olen nõus, et sõda Ukrainas on kuritegu – miks me siis ei tee kõike, mis meie võimuses, et see lõpetada? Miks meie poliitikud ei räägi ööpäevaringselt pingelõdvestusest? Just sel põhjusel olen ma ajateenistuse taaskehtestamise vastu: riik, mis ei tee kõike sõdade ärahoidmiseks, on kaotanud õiguse paluda oma kodanikel nendes osaleda.

Aga kui me küsime, siis me seda teeme, on vastus ülekaalukas: „Ei“. Enamik alla 30-aastaseid sakslasi on ajateenistuse vastu – ja ainult sakslased, kes on liiga vanad, on selle poolt . Saksa Rahuühing teatas suvel järsult suurenenud huvist südametunnistuse alusel sõjaväeteenistusest keeldumise vastu. Tegelikult on nad just oma strateegiat ajakohastanud: nüüd soovitatakse noortel ennetavalt ajateenistusest keelduda, pärast seda, kui Liidukohus otsustas, et sõja ajal on südametunnistuse alusel sõjaväeteenistusest keeldumine keelatud. Teate, mis veel keelatud on? Sõjad. Keelatud alates 1928. aastast, kui Saksamaa allkirjastas Kelloggi-Briandi pakti , mille eesmärk oli ära hoida uus maailmasõda. Ah.

Mithu Sanyal on Düsseldorfis elav kirjanik, akadeemik ja saatejuht. Tema uusim romaan on „Identitti”.

EH.INS. kirjutas: 28 Nov 2025, 18:04 Kui ma üles kasvasin, oli kõige saksapärasem ettekujutatav lause: „Oleme kaotanud kaks maailmasõda ja oleme selle üle uhked....

Kas tõesti tänapäeva sakslased oleks nagu endale soo määramisel segaduses puberteedid? Kui kaua sakslastel veel võtab aega, et tänapäeva sakslased ei ole süüdi Hitleri tegudes. Enamus Hitleri ideede elluviijaid on juba surnud või hooldekodudes, kus nad ei kujuta ohtu. Olles ka mõned aastad Saksamaal käinud, siis sellist kerjamist tänapäeva arenenud kapitalistlikus riigis ma ei osanud ette kujutada, kuigi koolis räägiti, et kapitalistid orjastavad. Millegipärast need aborigeenidest "orjad" käisid vist tööl, elasid korterites(vahet ei ole, kas isiklikus või üüri või oma majas), aga kerjused olid kes? Willcommenid? No eurooplastele sarnaseseid aborigeenseid tunnuseid ma ei näinud. Äkki oli viga minus, et ma ei olnud mõtlemiselt nii "willcommelik"?
Millal tulevad sakslased tagasi reaalsesse maailma ja hakkavad aru saama, et Lenini, Stalini, Hitleri, Putini, Mao Zedongi, Kim Jong-un jnejne maailmavallutuse ideed ei ole mitte kuhugi kadunud. Isegi Trumpi võib vist mõningate mööndustega eelmainitute hulka arvata.
OT. Ma vist ei jõua oma eluajal ära oodata, mil keegi Mongoolia presidentidest hakkab käituma nii nagu Tšingis khaan. Lihtsalt oleks huvitav lugeda demokraatlike riikide ja igatsugu võrdõiguslikust nõudvate organisatsioonide hukkamõistvaid avaldusi. Kui täna keegi peaks sõjaliste konfliktide hukkamõistu avaldustest maailma demokraatlike riikide poolt kirjutama raamatu, siis oleks see sama igav nagu Cervantese "Don Quijote". Olen viimati nimetatud raamatut kunagi üritanud vähemalt 2x lugeda, kuid kuna don Qujote lollused olid ei erinenud ehk nagu Pearu Pauluse lauldud laulus "Kõik on jälle nii", siis peale 1/3 ei ole suutnud lugeda ja pooleli on selle raamatu lugemine minu poolt jäänud. No ei suutnud ennast paigutada tolleaegseste lihtinimeste mõttemaailma.

Küsimus pole selles kontekstis ainult sakslastes
Kogu Lääne ja Lõuna Euroopa on samasugused
Ja selline Euroopa peaks Venemaale vastu hakkama?
Naljanumber...
Ja täpselt sellisena venelased seda ka võtavad - ja neil ongi õigus... Miks ei peaks...
Teine naljanumber on kaagutamine ja hädaldamine miks Euroopaga keegi midagi ei aruta ja laua taha ei kutsu...
No mida krd-t on arutada...
Lödipuksid...
Kahju, aga nii lihtsalt on...

Veel üks naljanumber Euroopast...

https://majandus.postimees.ee/8370279/s ... ite-tehase

No pange sisuturunduse alla

https://majandus.postimees.ee/8370279/s ... ite-tehase

Mulle meeldis selle arikli all olev üks kommentaar.

Miks ta seda Paunveres poleks võinud teha?

Artikkel oleks igati OK kui oleks midagi sellist, et tubli Eesti ettevõte kes püüab...
Ja kui nüüd kuidagi saaks ka kasumlikult tööle ja ei peaks toetuste pealt elama siis ju hästi...

Aga no mida???

Skeleton Technologies on globaalne liider kõrge võimsusega, kiirelt laetava energiasalvestuse valdkonnas, teenindades tehisintellekti andmekeskuseid, elektrivõrke ja kaitsetööstust.