Päikesepaneelide reaalne tootlikkus

[ping]

Nii hull see asi pole, konkreetse H (6KTL-L1) omatarve pimedate paaneelidega on 20 W kandis.

Ma kirjutasin võrguinverteri omatarbest "hämarate paneelidega" aga mis asi see 20W "pimedate paneelidega" on?

Kui väljas on pime ja paneelide pinge on 0V ja vool 0A, siis ei saa ju ka paneelidest mingit tarbimist olla.

[new1]

Paarsada vatti on päris üksjagu võimsust, see peab siis kõik soojuseks minema seal, seega hommikul kui päike vaikselt paistma hakkab, siis esmalt läheb see inverter soojaks/kuumaks ja alles siis kui see on üles soojenenud, alles siis hakkab võrku tootma midagi? Kusagil nägin päise päeva ajal toimetavat inverterit ja see omajagu andis sooja, samamoodi õhkavad kuuma siis isegi sel juhul, kui ilm on megapilves ja võrgu suunas toodab mõnisada vatti ainult?

[ping]

... seega hommikul kui päike vaikselt paistma hakkab, siis esmalt läheb see inverter soojaks/kuumaks ja alles siis kui see on üles soojenenud, alles siis hakkab võrku tootma midagi? ...

Vähe teises järjekorras ikka.
Kõigepealt hakkavad liikuma elektronid ja tekkib energia ja siis alles tekkib soojus, mitte et soojusest tekitatakse elekter.

Võrku tootmist hakkab inverter sünkroniseerima alles siis, kui paneelidest tulev energia ületab kindlalt inverteri omatarbe.

Hämara, pilves ilmaga päeval võib inverteri logist näha, et võrguga sünkroniseerimist on alustatud mitmeid kümneid kordi ja võrku müüki ei pruugigi toimuda.

[new1]

Kunn väidab et 20W on see omatarve mis tundub ka loogiline, ise väitsid vist et 200W läheb esmalt tühja paneelide poole pealt, enne kui võrku midagi suunama hakatakse, kus see tõde siis on lõpuks?

[kunn24]

Eks võib oleneda ineverterist. Ja hoiatus- hoiatus, mitte ajada segi aktiivvõimsust (W) ja näivvõimust (VA)! On selliseid inverterid, mis võivad võrku toota kuni 1 kVA olukorras, kus aktiivvõimsus on 100 W. Näiteks Goodwe ET seeria. Kusjuures reaktiivi tootmine on neil tavakasutaja jaoks kenasti ära peidetud, näeb ainult otse registreid lugedes või Elektrilevist tarbimise/ tootmise ridu uurides. Ja samas saab äpist muuta selle cos f-d, omamata reaalset kohest tagasidet.

[ping]

Kunn väidab et 20W on see omatarve mis tundub ka loogiline, ise väitsid vist et 200W läheb esmalt tühja paneelide poole pealt, enne kui võrku midagi suunama hakatakse, kus see tõde siis on lõpuks?

Kas Kunn ise on mõõtnud?
Rääkida akust või paneelidest tuleva alalisvoolu juures vahelduvvoolu eripäradest on tühi eksitamine.
Alalisvoolu võimsust inverteri sisendis saab väga täpselt mõõta voltmeetri ja ampermeetriga.

Mina olen mõõtnud ka selliseid "2000W Pure Sine Inverter 12V To 230V Voltage Converter", mida tegelikult võib pidevalt koormata tegelikult ainult 1000W koormusega, tarvitab ilma koormuseta olukorras min ca 1,5A pidevat voolu (12x1,5=18W).


5-10kW Victroni inverterid tarvitavad tühijooksul akust ca 100W ja optimistlik on loota, et Hiina võrreldava võimsusega inverter on konstrueeritud kõrgema kvaliteediga.

[kunn24]

Ok, siis me ei jutusta paneelide inverterist, mis toitub paneelidest ja pimedas pannakse "magama" ning omatarve on vaid juhtelektroonika oma. Nagu öeldakse, räägi TÄPSELT asjast.

[ping]

Ok, siis me ei jutusta paneelide inverterist, mis toitub paneelidest ja pimedas pannakse "magama" ning omatarve on vaid juhtelektroonika oma. Nagu öeldakse, räägi TÄPSELT asjast.

Räägime ikka paneelidest toidetevatest inverteritest aga akult toidetavad inverterid tõin näiteks, et ka nendel on olemas omatarve, kuigi odavamad tootjad seda ei avalda tehnilistes andmetes.

PV inverteri omatarvet on kõige parem mõõta hommikul, kui hakkab valgeks minema.
Ampermeeter ja voltmeeter PV sisendisse ja siis on näha, et kuidas hakkab MPPT jõnksutades paneeli graafikut otsima.
Kui näidud stabiliseeruvad ja inverter hakkab võrkutootmist sünkima, siis energiatarve sisendis tootmise alustamisel, näitab inverteri omatarvet min väljundvõimsusel.

[kunn24]

Su madalpingeinverteri kasuteguri jutt sundis mind viskama pilgu peale oma HW madalpingeakude haldamisele. Kui paneelide ineverter on HW-l tasemel (eriti ei kuumene), siis 52 V akude ineverteriga (eraldi inverter akuploki peal, nimetusega ESU) on lood palju kurvemad. Aku laadimisel sain kasuteguriks 85% ja tõenäoliselt on tühjenemisel sama lugu ehk laadimis-tühjendustsükli kasutegur 0,7 kanti.
Võrdluseks on mul tuttaval Dynessi T17 kõrgepingeaku, mis laadimisel- tühjenemisel toimetab erksalt ja eriliselt ei kuumene. Siit on vähemalt minu jaoks järeldus: vältige madalpingeakusid.

[ping]

Su madalpingeinverteri kasuteguri jutt sundis mind viskama pilgu peale oma HW madalpingeakude haldamisele. ...
... Siit on vähemalt minu jaoks järeldus: vältige madalpingeakusid.

Ega siis "aku keemia tööpõhimõte" ei ole süüdi kasutatava muunduri "arhitektuuri kasuteguris".

Alati ei tasu uskuda ilusat reklaamjuttu, vaid tuleb ikka ise üle kontrollida ja mõõta.

Näiteks osadel akuinverteritel on olemas "säästurežiim", milles lastakse inverteri väljundisse iga ca 3sek tagant kontrollimpulss ja koormuse tekkimisel lülitub inverter pidevtööle ja selline režiim lubab reklaami järgi kuni 70% ooterežiimi energiasäästu.
Aga kui kontrollimpulss tunneb ära koormusi alates 20W, siis ühe LED valgusti või "targa"külmiku toitmiseks peab selline säästlik inverter ikkagi olema pidevtöös.

Enamik hübriidinvertereid on projekteeeritud töötama lõunamaise päiksega piirkonnas, kus kasutegur ei ole eriti tähtis ja katma mõnetunniseid elektrikatkestusi aga mitte põhjamaistes oludes kus ei pruugi päikest nädalaid olla.

[kunn24]

Jutt siis sellest, et 1 muundamine on tänu kõrgepingeakule (HVB) vahelt ära. Dynessil erinevalt HW-st akude peal midagi ei unda, vilista ega soojene. HW-l näitas suvel laadmise lõpus temperatuuri kuni 56 C, Dynessil kuni 30 C, viimasel on laadmisvõimsus kuni 9 kW, HW-l kuni 5 kW (võrgust on nuditud lisaks alla 3 kW peale)
ehk praktikas näitab HVB head tulemust nagu enne kirjutasin. Pessimistid küll väidavad miiinuseks, et kui 1 akuelemendiga midagi juhtub, on terve torn tööst välljas, aga siiani selline kogemus õnneks puudub. Samas on madalpingeakus (LVB) endas elemendid järjestikku- nii, et see argument tundub olema pastakast imetud.
Kui ma veel peaksin mingit akulahendust tegema, siis ainult HVB.

Alati ei tasu uskuda ilusat reklaamjuttu, vaid tuleb ikka ise üle kontrollida ja mõõta.

Nii ongi tehtud ja järeldused panin kirja. Lisaks HW-l aku kirjeldusega eksitatakse, teh brosüürist jääb kiirpilgul mulje, et oleks tegu HVB-ga.

[trebla]

Paneelide kasutegur tõuseb aina edasi...

https://www.pv-magazine.com/2023/11/03/ ... olar-cell/

[trebla]

Paneelitehnoloogia tulevikust üldisemalt:

https://www.pv-magazine.com/2023/10/31/ ... -imminent/

[xil]

..
Näiteks osadel akuinverteritel on olemas "säästurežiim", milles lastakse inverteri väljundisse iga ca 3sek tagant kontrollimpulss ja koormuse tekkimisel lülitub inverter pidevtööle ja selline režiim lubab reklaami järgi kuni 70% ooterežiimi energiasäästu.
..

See on mingi arusaamatu režiim. Kaasaegses korteris ei teki reaalset olukorda, kus pole ühendatud ühtki elektriseadet. Kui vahepeal elekter välja lülida, lähevad köögiseadmete kellaajad valeks, taimerid nullitakse, ruuter resetib jne.
Ilma akuta inverteritel läheb energia ka siis kaotsi, kui inverter pole sees. Akuga inverteritel on mõistlik jälgida elektrihinda, mitte koormust.

[ping]

..
Näiteks osadel akuinverteritel on olemas "säästurežiim", milles lastakse inverteri väljundisse iga ca 3sek tagant kontrollimpulss ja koormuse tekkimisel lülitub inverter pidevtööle ja selline režiim lubab reklaami järgi kuni 70% ooterežiimi energiasäästu.
...

See on mingi arusaamatu režiim. Kaasaegses korteris ei teki reaalset olukorda, kus pole ühendatud ühtki elektriseadet. Kui vahepeal elekter välja lülida, lähevad köögiseadmete kellaajad valeks, taimerid nullitakse, ruuter resetib jne.
...

Invertereid on maailmas paljude erinevate otstarvetega ehitatud.
Senikaua on arusaamatu, kuni ei mõisteta et on elamisi kuhu elektrivõrk ei ulatugi ja kus iga võrku ühendatud üleliigne vidin on elektriraiskaja.
Pikema elektrikatkestuse puhul või une ajal on köögikell ja ruuter küll üks väiksematest muredest.

...
Ilma akuta inverteritel läheb energia ka siis kaotsi, kui inverter pole sees.
Akuga inverteritel on mõistlik jälgida elektrihinda, mitte koormust.

Kuhu siis energia kaob, kui elektriseade (inverter) ei ole sisselülitatud?
Kui elektrit võrgust ei tule, mis kasu siis on selle "olematu elektri hinna" jälgimisest?

[kunn24]

Pistan näite, kui suur on HW akude laadimissõlmede summaarne kadu. Rohelisega märgitud registris 37766 on inverteri väljundist akumoodulisse sisenev võimsus ja paremal on 2 aku andmed. Tasub lisaks tähele panna, et akude sees läheb ka midagi korralikult kaduma ja näidatav võimsus ei vasta eriti korrutisele U*I. Ja see kadu on ainult laadimisel. Registrist 37022 on näha ESU temperatuur, kui väljas on veidi miinuses.

[Kalvis]

See on igivana teadus - ammu kasutusel arvutustes kasutegur 0,6 akude energiasalvestusel.
Aku ees sõnaühend kõrgepinge ei tee akut paremaks. Aku headus on kinni tema materjalides ja valmistajatehase töö kvaliteedis.

[ping]

... Tasub lisaks tähele panna, et akude sees läheb ka midagi korralikult kaduma ja näidatav võimsus ei vasta eriti korrutisele U*I.
Ja see kadu on ainult laadimisel.
.... on ka lisaprobleem, et nad on kütmata hoones. ...

Li-ion akude temperatuur laadimisel peab olema üle +5C ja kui aku ei tea, et kuna plaanitakse teda laadida, siis hoitakse seda pidevalt (küttekeha abil?) soojas (ka siis kui päikselt energiat ei tule, võrgust võetava energiaga), laadimiseks ootevalmis.
Tühjendada võib Li-ion akut ka madalal temperatuuril.

Võrgust võetavat energiat aitab võibolla säästa, kui seadistada ajaliselt laadimise aeg ja lisaks enne seda aku soojendamise aeg "laadimist lubava temperatuurini".

(Ega ilmaasjata ei kasutata "külmuvates kohtades" happeakusid, sest isegi kui aku mahtuvus külmas väheneb on need jätkuvalt kasutatavad.)

[kunn24]

Veidi täpsemalt olukorda uurides (tegin juurde ka akude temperatuuride logimise) sai selgeks, et laadimise alguses kontrollitakse akude temperatuure ja kui on alla 15 C, siis hakatakse 300 W-ga kütma. Kusjuures akumoodulitest mingit otsest infot ei tule, et köetakse, näha on vaid laadimisvõimsuse ja UI vahest. Peab neid vist hakkama tuppa lohistama ja seinast auku läbi puurima jne. Nii et järeldus: LFP akusid ei soovita paigaldada alla 15 C kohta.
Nüüd kasutusjuhendit hoolega lugedes leidsin järgmise info:

The operation and service life of the battery depend on the operating temperature. Install the battery at a temperature equal to the ambient temperature or in a better environment.
The operating temperature of the LUNA2000 ranges from –20°C to +55°C. If the LUNA2000 is installed in a cold environment, the built-in thermal control system starts to heat the battery to achieve better performance. The heating process consumes rechargeable power, which reduces the system energy efficiency in cold weather.
If the LUNA2000 is stored in a cold environment (for example, 0°C) before installation, the LUNA2000 needs some time (< 2 h) to heat up before it can be charged. You are advised to place the LUNA2000 in a warm place before installation to facilitate commissioning.
When the ambient temperature of the LUNA2000 is higher than +45°C or lower than –10°C, the battery charge and discharge power will be derated.

https://support.huawei.com/enterprise/e ... quirements

Pidevalt teda soojas ei hoita (vähemalt siiani pole täheldanud), kütmine lükatakse tööle, kui on tellitud laadimine. Seda on näha temperatuuridest ja laadimise alguses laadimisvõimsuse "varastamisest".

[kunn24]

Elektrihind täna-homme (koos KM-ga):

[rannamees]

Tegin hommikul koertega traditsioonilise ku.etiiru, paneelidest mööda.
Loomulikult võtsin kohe spordi mõttes, spets harja pihku ja lükkasin lahtise lume maha. Saab siis homme näha, kuidas kokkuvõtteks mõjus. All servades oli ca paarkümmend senti lai jäärida, seda kraapima ei hakanud. Sulas ise ära, kui päike välja tuli.
Lõunapaiku kiire poetiir ja silma jäi, et mitu meest, kel 50kw pargid maju toidavad, luuda puutuda pole viitsinud.
Kõik praegugi paksu lume all, maha ei sula, ilmselt põhjuseks üleeilne jäävihm, mis mõnuga lund peal hoiab.

[trebla]

Järelikult su naabrid pole kodus? Sellise elektrihinnaga tasuks küll väike jalutuskäik paneelide juurde ette võtta - saaks ka novembri jooksvad küttekulud negatiivseks.

[Riio12]

Võrku sisenenud elektrienergia, päikese osa aastas/ GWh. Eleringi lehelt https://elering.ee/toodang-ja-prognoos (Võrku antud kütuse liigiti...xls)
2016/2,7 GWh; 2017/5,0; 2018/12,9; 2019/54,0; 2020/118,9; 2021/305,4; 2022/559,5; 2023 (10kuud)/683,3
Sisenenud tuuleenergia samad aastad/ 700 GWh aastas (stabiilselt, uusi parke pole lisandunud)
Mittetaastuvenergia sisenemine 2016/9009 GWh; 2021/3734; 2023/1768 (10 kuud)
1,0 MWh elektri saamiseks vaja 1,5t põlevkivi põletada. Viie aastaga on põlevkivi kasutamine vähenenud 5000 GWh ehk 7,5 mil. Tonni. Või siis 400x400x400 meetrine auk on jäänud kaevamata aastal 2021 võrreldes 2016.
Tuule ja päikese nn. hinnapõrand on 35 eur/MWh , põlevkivil 63 eur/MWh. Tulu saab nende numbrite suurenemise korral.

[trebla]

See põlevkivi vähendamine tehti nö "käsukorras", Enne seda läks u. 2 TWh aastas elektrit eksporti. Nüüd on pidev import.
Esimesed uued tuulikud pärast seda aastatepikkust jagelemist lisandusid alles sel sügisel.
Päikeseenergia libisev aastatoodang jõudis vahepeal tuule omale järgi kasvada ja eelviimasel kolmel kuul sellest isegi mööda minna. Eelmisel kuul tuli siis ilmselt nende uute tuulikute toodang juurde aga ikkagi siiani lisatavad päikesepaneelid veel ei tooda. Nende mõju hakkab alles avalduma märtsist. Saab näha, mis järgmisel aastal saab.
Kust sa selle tuule ja päikese hinnapõranda võtad?

[xxx111]

See põlevkivi vähendamine tehti nö "käsukorras", Enne seda läks u. 2 TWh aastas elektrit eksporti. Nüüd on pidev import.

trebla - siin nõustun täielikult...