Ehitusfoorum

val - kas Sa ise tõesti usud mida räägid?
Tean juba, et töötad avalikus struktuuris - kas seal tehakse tõesti kõigile ajuloputus???

business as usual

WTF

https://www.err.ee/1609711305/briti-leh ... rgia-vastu

Greenpeace-le:
Makske võlad ja siis kobisege või pange oma pood kinni
https://www.chron.com/culture/article/g ... hatgpt.com

Küsimus AI-le:
Võib anda erinevaid tulemusi kuna ilmselt jätab meelde minu erinevaid arutelusid ja kasutan tasulist versiooni...

Küsimus:

EU - struktuurselt ja süsteemselt läbi kukkunud projekt - miks?

ChatGPT ütles:

Tore küsimus! Euroopa Liidu (EL) kui projekt on mitmetahuline ja keerukas ning seda hinnatakse väga erinevalt, aga kui rääkida just “struktuurselt ja süsteemselt läbi kukkumisest,” siis see on pigem terav kriitika, mida võib põhjendada näiteks järgmiste peamiste põhjustega:

1. Liigne bürokraatia ja keerukas institutsiooniline aparaat
ELi institutsioonide süsteem on väga bürokraatlik ja raskesti mõistetav. Paljud otsused tehakse kaugetes komiteedes ja nõukogudes, kus puudub selge vastutus ning otsuste langetamine on aeglane ja segane. See tekitab tunde, et EL ei suuda kiiresti ega efektiivselt reageerida kriisidele (näiteks majanduskriis, migratsioonikriis, COVID-19).

2. Liikmesriikide huvide konflikt ja konsensuse nõue
ELis on 27 liikmesriiki, kelle huvid sageli lahknevad. Poliitika kujundamine nõuab kompromisse, mis tähendab, et tulemused on tihti “madalaim ühine nimetaja” — liiga nõrgad või mittemõjusad otsused. Konsensuse otsimine aeglustab reformide elluviimist ja takistab kiiret reageerimist.

3. Demokraatlik defitsiit ja distants kodanikest
Paljud ELi otsused ja seadused tulevad institutsioonidest, mis on kaugel tavakodanikest (nt Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament võrreldes riiklike parlamentidega). See tekitab tunde, et EL ei esinda rahva tegelikke huve ega ole läbipaistev, mis soodustab euroskeptitsismi ja usalduse kadumist.

4. Majanduslikud lõhed ja ühtse poliitika puudumine
ELi riikide majandused on väga erinevad: Saksamaa ja Skandinaavia on tugevad, Vahemere riigid võlakoormuse ja majandusraskustega. Kuigi ühtne turg ja valuuta (euro) peaksid neid kooskõlastama, on tegelikult tekkinud pingeid ja lõhesid, mida EL pole suutnud lahendada ühtse majanduspoliitikaga, mis tooks stabiilsust.

5. Ühiste väärtuste ja poliitikate hajuvus
ELis on raske kehtestada ühiseid väärtusi ja poliitikaid, eriti migratsiooni, julgeoleku ja välispoliitika valdkonnas, kus riigid tegutsevad pigem oma rahvuslike huvide järgi. See vähendab ELi mõjuvõimu ja usaldusväärsust maailmas.

6. Süsteemsed kriisid ja neile reageerimise ebapiisavus
Näiteks eurokriis, migratsioonikriis ja viimased energiaprobleemid on näidanud, et EL ei ole suutnud piisavalt kiiresti ja ühtselt reageerida. See on loonud pildi ebakompetentsusest ja sisemisest lõhest.

Kokkuvõte
Kui vaadelda EL-i kui “projektina,” siis selle läbikukkumise põhjused peituvad keerulises ja aeglases bürokraatias, vastuolulistes huvides, demokraatliku sidususe puudumises ja raskustes koordineerida ühtset poliitikat ja väärtusi 27 väga erineva liikmesriigi vahel.

Kui huvitab, võin ka detailsemalt vaadata mõnda konkreetset valdkonda või kriisi, miks EL seal läbi kukkus? Näiteks migratsioonipoliitika või majanduskriiside juhtimine?

Teie ütlesite:
migratsioon, majandus, taastuvenergia

ChatGPT ütles:

Hea! Võtame kolm olulist valdkonda – migratsioon, majandus ja taastuvenergia – ning vaatame, miks EL on neis süsteemselt ja struktuurselt raskustes või läbi kukkunud.

1. Migratsioon
Miks on EL siin läbi kukkunud?
Riikide lahknevad huvid ja poliitilised tõkked
Migratsioon on väga tundlik teema, kus põhjalikult erinevad riikide suhtumised. Nt Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Poola, Ungari jt) on migratsioonivastased, lääneriigid (Saksamaa, Rootsi) alguses võtsid vastu suuri pagulashulki. EL pole suutnud jõuda ühisele, selgele ja tõhusale pagulaste jaotamise süsteemile.

Schengeni süsteemi pinged
Piirikontrolli vabastus on ELi suur saavutus, kuid migratsioonikriisid on sundinud taas kehtestama ajutisi piirivalveid. See näitab ELi sisemise ühtsuse nõrkust.

Demokraatliku sidususe ja usalduse puudumine
Paljud kodanikud tunnevad, et migratsiooniküsimusi ei arutata piisavalt demokraatlikult ega läbipaistvalt, mis toob kaasa populismi ja euroskeptitsismi tõusu.

Ebapiisavad vahendid ja koordinatsioon
ELil puudub ühtne tõhus kontroll- ja haldusmehhanism piiriületuste ja pagulaste registreerimiseks ning integreerimiseks. Rahvusriigid tegutsevad omaalgatuslikult.

2. Majandus
Miks on EL siin läbi kukkunud?
Euroala lõhe ja poliitika puudujäägid
Euro kasutuselevõtt ilma ühtse fiskaalpoliitikata lõi süsteemi, kus majanduslikud šokid ei jaotu tasakaalustatult. Rikkamad riigid nagu Saksamaa võitsid, võlakoormusega riigid (Kreeka, Itaalia jt) kannatasid, mis tekitas pingeid.

Konsensuse nõue ja aeglane reageerimine
Majanduspoliitikat kujundatakse raskelt, kompromisside kaudu. Finantskriisile reageerimine oli aeglane ja poolik, mis süvendas majanduslikke lõhesid.

Struktuursed reformid takerdunud
Paljud riigid on jäigad oma tööturupoliitikas, maksusüsteemis ja pensionisüsteemis, ELil pole volitusi neid sundida reforme tegema, mis pidurdab majanduse ühtlustumist.

Majanduskasvu ja innovatsiooni ühtlane toetus puudub
EL suudab toetada teadust ja innovatsiooni, aga need ressursid ja mõju on liiga killustatud ning ei muutu kohe majanduskasvuks ja tööhõiveks.

3. Taastuvenergia
Miks on EL siin läbi kukkunud?
Eri riikide eri huvid ja poliitikad
Mõned riigid panustavad tugevalt tuule- ja päikeseenergiasse (Saksamaa, Hispaania), teised on endiselt suuresti sõltuvad fossiilkütustest (Poola, Ungari). ELil puudub piisavalt jõuline ühtne energiapoliitika ja sundmehhanism.

Taristu ja tehnoloogiline lõhe
Euroopa energiavõrgud on killustunud, elektrikaubandus on piiratud ja puudub piisav varustuskindlus, mis takistab taastuvenergia integreerimist.

Investeeringute ja toetuste ebavõrdsus
EL-i rahastamisskeemid taastuvenergiale on keerulised ja mõnikord riigiti ebaühtlased. See tekitab pinget, sest odavamad fossiilkütused muudavad taastuvenergia investeeringud keeruliseks riikides, kus majandus on nõrgem.

Regulatsioonide ja energiamajanduse ühise strateegia puudumine
Kuigi on ambitsioonikaid eesmärke (nt Rohelise kokkuleppe plaanid), ei ole nende elluviimine ühtlane ega piisavalt jõuline, mistõttu saavutused on killustunud ja aeglased.

Kokkuvõte
ELi läbikukkumine või raskused neis valdkondades tulenevad liikmesriikide lahknevatest huvidest, ühtse poliitika puudumisest või nõrkusest, demokraatliku legitiimsuse puudumisest, ja liigsest bürokraatiast — mis koos teevad EL-i institutsioonid ja otsused aeglaseks, killustatuks ja tihti ebapraktiliseks.

Küsid suunatud küsimuse, millega otsid tõendust oma (eel)arvamusele. Kuna cGPT on loodud kasutajat rõõmustama, siia ta seda ka reeglina teeb. Nt võib ta sulle kinnitada päkapikkude olemasolu, kui ta arvab, et sa usud päkapikke ja tahad seda kuulda.

Kuna Eestil on reaalsuses ainult 2 valikut, siis usuvaba küsimus oleks järgmine: Võrdle Euroopa Liitu ja Sõltumatute Riikide Ühendust. Kumb on edukam ja too välja põhjused. Kumba liitu võiks Eesti kuuluda ja miks?

Ps. väga paljudele cGPT viidatud läbi kukkumise põhjuste rohi on EU föderalisrerumine ja oma armee loomine.

Tegelikult on valikuid rohkem kui 2

Föderaliseerumisega olen pm nõus kuid on mitu aga:
- Majanduskeskkond võidab - aga ainult juhul kui liigub tuntavalt paremale
- EU armee??? Tõsiselt??? Mitme aastakümne perspektiivis??? Nt mis oleks aeg mil saaks Türgile vastu (tuuma jätame välja)???
- EV kaotab täieliku sõnaõiguse

Lõpuks küsimus - miks ei võiks olla lihtsalt majandusliit???

PS
Ainult oma arvamusele???
Väike pisike näide: https://www.err.ee/1609711794/poola-aja ... umpi-efekt

cGPT vastused mittesuunatud (usuvabadele) küsimustele.

Võrdle Euroopa Liitu ja Sõltumatute Riikide Ühendust. Kumb on edukam ja too välja põhjused. Kumba liitu võiks Eesti kuuluda ja miks?

ChatGPT ütles:
Euroopa Liidu (EL) ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) võrdlemine nõuab mitut erinevat vaatenurka: majanduslikku, poliitilist, sotsiaalset ja ajaloolist. Allpool on põhjalik võrdlus nende kahe ühenduse vahel ning hinnang sellele, kumb on edukam ja miks Eesti peaks kuuluma just Euroopa Liitu.
________________________________________
1. Üldine ülevaade
Euroopa Liit (EL)
• Liikmeid: 27 riiki (seisuga 2025)
• Eesmärk: Majanduslik ja poliitiline integratsioon, rahu ja stabiilsus, ühtne turg, demokraatlikud väärtused
Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ)
• Liikmeid: 9 aktiivset liikmesriiki (Venemaa, Valgevene, Kasahstan jne), Ukraina ja Gruusia on lahkunud
• Eesmärk: Koostöö majanduse, julgeoleku ja kultuuri valdkonnas
• Mitteintegreeriv – pigem lahtine koostöö
________________________________________
2. Majanduslik edu
EL:
• Ühtne turg (vaba liikumine tööjõule, kaupadele, teenustele ja kapitalile)
• Euroala (ühine valuuta – euro)
• Maailma üks suurimaid majandusblokke (SKT kokku üle 16 triljoni euro)
• Arenenud sotsiaalsüsteemid, tehnoloogia ja teadusinvesteeringud
SRÜ:
• Ebaühtlane areng; suuresti sõltuv Venemaa majandusest ja energiakandjatest
• Majandustegevus on tugevalt mõjutatud sisepoliitikast ja korruptsioonist
• Kaubavahetus liikmesriikide vahel ei ole märkimisväärne võrreldes EL-iga
→ Võitja: Euroopa Liit
Tänu ühtsele turule, läbipaistvale seadusandlusele ja innovatsioonile.
________________________________________
3. Poliitiline ja institutsionaalne struktuur
EL:
• Demokraatlikud institutsioonid: Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon jne
• Õigusriiklus ja inimõiguste kaitse
• Otsustusmehhanismid on keerukad, kuid läbipaistvad ja liikmesriikide vahel jagatud
SRÜ:
• Pole tugevat keskset valitsust ega ühtset otsustusmehhanismi
• Riikidevaheline koostöö on sageli formaalne
• Venemaa domineerib ja määrab suures osas suuna
→ Võitja: Euroopa Liit
Tänu demokraatlikele põhimõtetele ja tugevatele institutsioonidele.
________________________________________
4. Julgeolek ja stabiilsus
EL:
• Pikaajaline rahu ja stabiilsus Lääne- ja Kesk-Euroopas
• NATO liikmelisus paljude EL riikide puhul tugevdab kaitset
• EL edendab koostööd ka julgeoleku ja välispoliitika vallas
SRÜ:
• Sõjalised konfliktid SRÜ riikides (nt Ukraina, Armeenia-Aserbaidžaani konflikt)
• Julgeolekuühenduse (Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon – KJLO) mõju on piiratud
→ Võitja: Euroopa Liit
Tänu stabiilsusele, rahule ja koostööle NATO ja muude organisatsioonidega.
________________________________________
5. Eesti perspektiiv
Eesti kuulub juba Euroopa Liitu (alates 2004. aastast) ning:
• On üks edukamaid üleminekuriike postsovetlikust süsteemist
• On EL-i liikmena saanud tohutult investeeringuid, ligipääsu siseturule ja poliitilist tuge
• Eesti ühiskond, poliitika ja väärtused on tugevalt seotud Lääne demokraatiatega, mitte Venemaa mõjusfääriga
→ SRÜ-sse kuulumine oleks vastuolus Eesti iseseisvuse, demokraatia ja julgeolekupoliitikaga.
________________________________________
Kokkuvõte: kumb on edukam?

Kriteerium	Võitja
Majandus	Euroopa Liit
Poliitiline süsteem	Euroopa Liit
Julgeolek	Euroopa Liit
Institutsioonid	Euroopa Liit
Sotsiaalne areng	Euroopa Liit

________________________________________
Miks Eesti peaks kuuluma EL-i, mitte SRÜ-sse?
• Jagatud väärtused: demokraatia, inimõigused, õigusriik
• Julgeolek: EL-i ja NATO kaudu paremini kaitstud
• Majanduslik kasu: toetusfondid, kaubandus, arendusvõimalused
• Innovatsioon ja haridus: ligipääs teadusprogrammidele, töövõimalused noortele
________________________________________

Milles on srü edukam või parem?

ChatGPT ütles:
Hea küsimus – kuigi Euroopa Liit on üldiselt edukam ja stabiilsem ühendus, on ka SRÜ-l mõningaid valdkondi, kus ta võib olla mõne vaatenurga alt edukam või sobivam teatud riikide jaoks. Siin on peamised punktid, kus SRÜ võib olla parem või paindlikum:
________________________________________
1. Vähem regulatsioone ja rohkem paindlikkust
• SRÜ ei kehtesta liikmesriikidele rangeid seadusandlikke või poliitilisi nõudeid nagu EL.
• Riigid säilitavad täieliku suveräänsuse – pole kohustust harmoniseerida seadusi ega alluda ühisele kohtusüsteemile.
• Sobib riikidele, kes ei soovi liigselt integreeruda või kellel on autoritaarne poliitiline süsteem.
Eelis autoritaarsetele režiimidele, kes soovivad koostööd, kuid mitte järelevalvet.
________________________________________
2. Kultuuriline ja ajalooline ühisosa
• SRÜ liikmesriike seob ühine nõukogude ajalugu, vene keel, sarnane halduskultuur.
• Paljudes riikides (nt Kesk-Aasia riigid) on venekeelne side ja NSVL-i järjepidevus oluline.
• Sarnased haridussüsteemid ja sõjaväeline väljaõpe võimaldavad kergemat koostööd.
Eelis postnõukogude ruumis, kus ühine ajalugu teeb koostöö lihtsamaks.
________________________________________
3. Sõjaline koostöö (KJLO raames)
• SRÜ raames tegutseb Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsioon (KJLO), mille liikmed võivad toetada üksteist sõjaliselt.
• Eriti oluline väikeriikidele, kellel pole tugevat kaitsevõimet (nt Armeenia).
Eelis riikidele, kellel on pingelised suhted naabritega või sisemised konfliktid.
________________________________________
4. Energia ja ressursid
• Venemaa ja Kasahstan kontrollivad suures mahus loodusvarasid (nafta, gaas, metallid).
• SRÜ riikide vahel võivad olla soodsamad hinnad või varustuskindlus.
• Sõltuvus Lääne energiaturgudest on väiksem.
Eelis riikidele, kes tahavad pääseda ligi odavamale energiale või vältida lääne sanktsioone.
________________________________________
5. Alternatiiv Lääne mõjuvõimule
• SRÜ on atraktiivne riikidele, kes ei soovi olla seotud EL-i, NATO või USA mõjusfääriga.
• Näiteks Valgevene või Türkmenistan eelistavad koostööd Venemaaga, mitte demokraatlikke reforme ja Lääne järelevalvet.
Eelis neile riikidele, kes eelistavad ida suunda poliitikas.
________________________________________
Kokkuvõttes: milles on SRÜ „parem”?
Valdkond SRÜ tugevus
Paindlikkus ja suveräänsus Ei kehtesta rangeid nõudeid liikmesriikidele
Kultuuriline ühisosa Jagatud ajalugu, keel ja haldustraditsioon
Sõjaline koostöö mõnes piirkonnas KJLO liikmesriigid saavad tuge Venemaalt
Energia ja toorained Juurdepääs suurtele loodusvaradele
Alternatiiv Lääne väärtustele Sobib riikidele, kes ei taha demokraatlikku integratsiooni
________________________________________
Oluline märkus: Kuigi need võivad olla SRÜ tugevused teatud kontekstis, ei tähenda see, et need sobiksid Eestile. Eesti väärtustab demokraatiat, õigusriiki ja Lääne-suunalist arengut – kõik need aspektid puuduvad SRÜ struktuuris.


Tegelikult on vaid 2 valikut ja nii lihtne ongi.

Vaidlen vastu...
Valikus on majanduslik koostöö EU-ga (kui sobib) sh kõigiga kes ei kuulu EU-sse omadel tingimustel (mitte EU tingimustel), militaarne koostöö USA-ga (EU on impotent) sh Iisraeli või Türgiga nt, vabad valikud poliitilistes otsustes, vabadus EU regulatsioonidest ja bürokraatiast jne
Jah - vajab vingerdamist - aga parem igas mõttes parem kui praegu...
Aga me oleme sinnapoole teel - EU ma mõtlen...
Lihtsalt protsessi tuleb järsult kiirendada ja tugevalt paremale kallutada...
Mõistan Sinu muret - avalik sektor saab tugeva paugu...

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 20:46... Mõistan Sinu muret - avalik sektor saab tugeva paugu...

See on väga huvitav. Pead täpsemalt seletama, kuidas kõige ise tegemine vajab vähem ametnikke võrreldes tänasega, kus osa tegevusi on EUle ära delegeeritud?

val kirjutas: 02 Juun 2025, 21:20

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 20:46... Mõistan Sinu muret - avalik sektor saab tugeva paugu...

See on väga huvitav. Pead täpsemalt seletama, kuidas kõige ise tegemine vajab vähem ametnikke võrreldes tänasega, kus osa tegevusi on EUle ära delegeeritud?

Tegelikult ega ikka ei pea küll...
Aga mainin - Sinus räägib täiesti pädev ametnik / bürokraat - tunneb "oma asja"...

Tegelikult oleks väga huvitav teada, sest sa pidevalt kuulutad seda ja ka muud väga ebaloogilist juttu, aga selgitada ei oska kunagi. Äkki keegi aitab, Urmas, AI?

val kirjutas: 02 Juun 2025, 19:40 cGPT vastused mittesuunatud (usuvabadele) küsimustele.

Ära lagasta foorumit sellise mõttetu pasaga, mängi omaette oma mänguasjaga kui väga igav on.

Mainin veelkord - Sinus räägib tüüpiline ametnik, demagoog - tunneb "oma asja"...
Kõik on mitmekordselt põhjendatud, viidatud jne...
Aga jälle - ega ametniku vastu ei saa ühegi ratsionaalse jutuga - eriti EU ametniku vastu
Seepärast ongi minu (ja mitte ainult minu) jutt ametnikule ikka väga vastumeelt - aga ega loogilisi põhjendusi va SRÜ või EU (mis pole loogiline) ka ei oska anda - abiks on hea tööriist - demagoogia...
Oleme seda kõik näinud, kuulnud, vaadelnud...(käsi püsti kes pole)

val kirjutas: 02 Juun 2025, 19:40 cGPT vastused mittesuunatud (usuvabadele???) küsimustele.

Võrdle Euroopa Liitu ja Sõltumatute Riikide Ühendust. Kumb on edukam ja too välja põhjused. Kumba liitu võiks Eesti kuuluda ja miks? ....

.... Tegelikult on vaid 2 valikut ja nii lihtne ongi.

Alati on valikuid üle kahe ja kui inimene suudab näha ainult kahte valikut, siis ta ei suudagi mõista neid, kes näevad rohkemaid valikuid ning niivõrd erinevate tasemete vaheline diskussioon tundub mõttetu olevat, sest kui arusaamist ei ole antud, siis tuupimine ei aita.

Madala intellektuaalse tasemega masse on alati hoitud kontrolli all kahe valikuga, et kas oled meie poolt või vastu, nii totalitaarsetes režiimides, ususõdades kui ka spordis.

Sama on ka malemängus, kus võidab see, kes näeb rohkem käike ette.
Kõvemad maletajad suudavad isegi 7 käiku ette mõelda.

Ok, las olla rohkem valikuid, aga ikkagi jääb küsimus, et kuidas kõige ise tegemine vajab vähem ametnikke võrreldes tänasega, kus osa tegevusi on EUle ära delegeeritud? Olen tõepoolest nii loll, et saa aru. Palun selgitada.

Kusjuures ma ei väida, et oled loll...
Olenemata sellest, et olen nii vahel küsinud
Sa oled ametnik / bürokraat / demagoog - Sinu struktuuris varem või hiljem vältimatu
Kaldun arvama, et oled seda tööd teinud pikemat aega
Aga mul on soovitus - lahku päevapealt ja erasektorisse - ja mitte korraks - võta eesmärgiks nt min 3a
Ja siis räägime edasi...

PS
Kõige lihtsam vastus Sinu küsimusele oleks: ei peagi riik / avalik sektor nii palju tegema, täpsemalt ei tohigi teha
See on ebaratsionaalne ja mõttetu

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 23:24...Kõige lihtsam vastus Sinu küsimusele oleks: ei peagi riik / avalik sektor nii palju tegema, täpsemalt ei tohigi teha
See on ebaratsionaalne ja mõttetu

Eesti on üksi kahe liidu vahel nagu üksik lilleke aasal, keda kõik imetlevad, aga ei puutu? Unistaja metsateel ütleb selle kohta Urmas. Täielik utoopia, mis oleks võimalik, kui ei eksisteeriks veremaad, sõdasid jms. Ainult putinist võib sellist soga ajada, et veremaal oleks mugavam üksikut lillekest päästma tulla.

val kirjutas: 03 Juun 2025, 00:17

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 23:24...Kõige lihtsam vastus Sinu küsimusele oleks: ei peagi riik / avalik sektor nii palju tegema, täpsemalt ei tohigi teha
See on ebaratsionaalne ja mõttetu

Eesti on üksi kahe liidu vahel nagu üksik lilleke aasal, keda kõik imetlevad, aga ei puutu? Unistaja metsateel ütleb selle kohta Urmas. Täielik utoopia, mis oleks võimalik, kui ei eksisteeriks veremaad, sõdasid jms. Ainult putinist võib sellist soga ajada, et veremaal oleks mugavam üksikut lillekest päästma tulla.

OK
Lähme siit pisut edasi - mida teeks EU Eesti kaitseks - no midagi reaalset??? Peale deeply concerned...(nagu alati)
Ja oletame, et meil on "otseühendus" USA-ga (vt kaitsekulutusi) ja nt Iisraeli ja Türgiga...
Ja EU on kõigiga "raksus" / Iisraeli mõnitatakse avalikult / sama Türgiga / USA-ga pisut tagasihoidlikumalt (aga vitsad on kätte saadud)
Mis meid nagu rohkem aitaks???
Viitaks veel ka Greta & Co reisile purjekaga Gazasse ja USA kommentaarile: loodame, et nad oskavad ujuda... (allika otsid ise)
Minu teada on maailmas sh Euroopas veel paar riiki kes ei kuulu EU-sse / aga vbl eksin
Viitan veel - ametnik, bürokraat, demagoog...Tüüpiline...
Ka putinist / trumpist / õlipea jms on tüüpiline kui peavooluga kaasa ei lähe

PS
Täiendan eelmist kommentaari: See on ebaratsionaalne ja mõttetu ning isegi KAHJULIK

Ei tasu nii kergeusklik olla ja putinistide juttu uskuda. Nemad räägivad seda vaid ühel eesmärgil.
USA, Türgi ja Iisrael on kaugel, kui ma viimati kaarti vaatasin = suur transpordikulu, mis paljude kaupade korral on väga oluline. Mida see otseühendus aitab, kui tegelikult tahaks kaubad palju lähemal maha müüa, et hinnaga konkurentsis olla.
Miks peaks Bronxi linnaosa suurune Eesti saama hea diili suheldes otse USA, Türgi, Iisraeli ja kõikide teiste riikide ja majandusliitudega? Kõiki neid läbirääkimisi tuleks ise pidada ja hallata, mida ELis olles pole vaja. Kindlamast kindel on see, et ametnikke läheks sellisel üksikul lillekesel vaja palju rohkem võrreldes tänasega ja veremaa tuleks seda lillekest kohe "kaitsma".

Ei tasu olla nii sinisilmne EU suhtes - läbi kukkunud asi...Igas mõttes...
USA-le, Iisraelile ja Türgile viitasin militaarses kontekstis - piisab vaid kui siin oleksid USA baasid
Majandusele viitasin eelpool - koostöö on võimalik kõigiga - sh EU-ga / aga oma tingimustel mitte EU tingimustel
Kindlasti läheb vaja personali haldamaks neid asju
Viitasin enne, et kallutada tugevalt paremale
Seega muudest kohtadest saab ohtralt personali või vähemalt rahastust kärpida, nt Sina esmajärjekorras, esmajärjekorras ka kõik kes praegu istuvad peed laiaks Brüsselis või üldse tegelevad Brüsseli juraga - vabanev raha on märkimisväärne
Lisamaasikas kogu asja juures on see, et EU ei dikteeri sittagi

USA vähendab baase kogu euroopas ja sina tahad mingit eridiili - kas sa selle eest maksta jõuad?
Võrdluseks pakun, et paljud iseehitajad kärbiksid ära projekteerida, järelevalve, ehitusload jms ebavajaliku bürokraatia, sest need on "läbi kukkunud". Ise saab paremini ja "vabanev raha on märkimisväärne". Enamus sellise äärmusliku arvamusega ei nõustu, aga õnneks on meil demokraatia ja sõnavabadus. Igaüks võib vabalt oma arvamust avaldada. Selle üle tasub ka sinul tänulik olla, sest ainult väheke idapoole sellist luksust ei ole.

Tõsi - USA vähendab baase... Miks vähendab?
Iseehitajad - aga palun - milles probleem?
Selle Sinu "enamusega" võid tead küll kuhu minna...
"Enamus" ühes teises kontekstis on juba ümber lükatud
Nõus - demokraatia on halbadest valikutest parim (aga mitte alati) - konks selles, et EU-s olles ei saa seda EV rakendada
Ja ega ma selle vastu vaidle, et EV kodanikud valivad ikka ise - aga minu teada pole valikuid isegi pakutud
Siia alla ei kuulu liitumine EU-ga, kontekst hoopis teine...

Ameerika Ühendriikide kaitseminister Pete Hegseth nimetas Singapuris Shangri-La foorumil Eestit üheks USA näidisliitlaseks. «Ameerika ennekõike ei tähenda kindlasti Ameerikat üksi. Eriti koos nii paljude liitlastega, näidisliitlastega, nagu Poola, Iisrael, Pärsia lahe riigid, Baltimaad. Ja see ei tähenda maailma ignoreerimist,» ütles Hegseth oma kõnes.

Euroopa mure Aasia julgeoleku pärast on õigustatud.
Kuid Euroopal napib võimalusi väljaspool tegutsemiseks.
Tähtsaim küsimus praeguse teema kontekstis on siiski, missugused on üldse Euroopa võimalused sekkuda Aasia julgeoleku kujundamisse.
Arvestades, et Euroopa on niigi hädas Ukraina sõja ja Lähis-Idas möllava kriisiga.
Aasia põhiline julgeolekumure ehk Hiina pole Iisrael, mille suunas saab pidevalt näppu viibutada.
Hiina pole ka Venemaa, millele saaks kehtestada sanktsioone.
Hiina on Venemaast kordades võimsam riik.
Mida kavatseb Euroopa Liit nüüd Aasias ette võtta?

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas kutsus laupäeval Singapuris üles looma tugevamaid sidemeid Aasia-Vaikse ookeani piirkonnaga ning teatas, et saades tunda Trumpi administratsiooni «karmi armastust» suurendab Euroopa oma kaitsekulutusi.

ELi välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase sõnul on ühendus valmis vastama sanktsioonidega Hiina küberrünnakule Tšehhi välisministeeriumi vastu.
Võimalik sanktsioonide kehtestamine Hiinale on aga keeruline, arvestades, et see eeldab kõigi 27 ELi liikmesmaa nõusolekut, mida ilmselt on raske saavutada.

Allikad otsid ise...

EH.INS. kirjutas: 03 Juun 2025, 11:28...Nõus - demokraatia on halbadest valikutest parim (aga mitte alati) - konks selles, et EU-s olles ei saa seda EV rakendada..

Äsja olid nõus, et EU föderaliseerumine lahendaks paljud probleemid, aga nüüd jällegi ei taha seda?
Faktid on järgmised: Trump meeldib kõiges. Trumpile omakorda meeldib veremaa ja pKorea tüüpi autokraatiat.

Seega sa tahaksid EU-d, kus oleks veremaa või pKorea tüüpi autokraatia?

Olin nõus tingimustega...
Trump ei meeldi isiksusena - mis teeb - enamus meeldib
Ei arva, et talle meeldib Venemaa - ta on lihtsalt realist - pikemalt kommenteerima ei hakka
Ka P-Koread ei hakka kommenteerimina
Neid asju võite kolleegidega maksumaksja kulul omaette arutada
Ei taha sellist EU-d, üldse ei taha EU-d...

Vastupidiselt tuuleveskitele ja PV-le liigub tuumaenergia

https://finance.yahoo.com/news/constell ... 14581.html

Nii odav...
Täpselt sama PV...

https://www.err.ee/1609712766/hollandi- ... kordistada

Holland suurendab ambitsioonikalt avamerel tuuleenergia tootmist.
Kuid kui rahastusmudelis muutust ei tule, võib plaan 15 aastaga eratarbijate võrgutasu pea kolmekordistada...
Praegu kantakse võrgukulud fikseeritud tasu kaudu otse Hollandi tarbijatele.
Praegu maksavad eratarbijad ja ettevõtted kõik selle kinni kõrgemate iga-aastaste võrgutasudega, kuid valitsus kaalub teisi alternatiivseid võimalusi – selliseid, mis võiksid hõlmata ka valitsuse eelarve kasutamist...

Ja siis ei maksa tarbijad???
Lollikari...