Soovitage akutrelli

[Bushido]

Ahjaa, veel Bushidole, ära hakka auku mingi pika puuriga seestpoolt väljapoole puurima, sest siis on krohvi lõhkumine garanteeritud ehk kuuli väljumisava nagu suur kraater. Parem otsi enam-vähem otseaugud ja sorgi traadiga, et seestpoolt/väljapoolt antenni ots kätte saada. Kõik on välja mõõdetav!

Urmas

Auku mingi pika puuriga seestpoolt väljapoole ei tohiks ainult läbi krohvi lasta? Krohv on ainult toa sees mul. Väljas on puitsein. Ehk pean siis alustama puurimist väljast ja jääma pidama enna krohvi, et siis toapoolt traadiga jätkata? Kui nii, siis pole kivi/betooni puuri praegu vajagi selle töö jaoks.

Kas 11-osaline Bosch augusaagide komplekt (kuni 68 mm) sobib sellega? Mis näitajate järgi valida augusaagi trellile või on valimisprotsess sama nagu padruni valimisel? Mis vahe on teemantpuuridel ja augupuuridel?

12x600 suurusega saalungipuur sobib sellega ju? Kui 600 mm'st väiksem valida, siis peab tihedamini välja tõmbama puuri. Mida pikem saalungipuur, seda vähem tuleb seda välja tõmmata? Ent, mida väiksema diameetriga puur, seda väiksem tuleb ka auk?

Kui juba vahepeal soovitati korraliku pneumolöögiga kivipuuri soetada, siis kas see toetab penumolööki? Kas kõikidel trellidel on pneumolöök? Pneumolöögi kohta netist uuridest avastasin SDS puuride kategooria. Kas neid kasutatakse samal otstarbel nagu aku(löök)trelle? Näiteks siin on müügil SDS'ga ja ilma selleta puurid. Kas seal kõik puurid sobiksid õige suuruse olemasolul sellega?

Mis on selle ja selle vahe? Mõlemad on samamõõdulised ja 5-osalised.

Huvitav, miks müüakse ühele materjalile mõeldud puure komplektis enam-vähem sama pikkusega? Näiteks siin on 3-10 mm diameetriga puurid üpris väikese pikkusega. Kas näiteks 5-800 mm ühele materjalile mõeldud puuride komplekte ka müüakse?

[A.S.]

Ehk pean siis alustama puurimist väljast ja jääma pidama enna krohvi, et siis toapoolt
traadiga jätkata?

Puurimist alustad sealt poolt, kus krohv asub, siis palksein puurimisel toetab krohvi. Üritad teiselt poolt puurida, lükkad lõpus puuri otsaga veerand seina krohvist lagedaks. Eriti veel siis kui see on sinu elu esimene augu puurimine, nagu momendil igatahes tundub.

Kui 600 mm'st väiksem valida, siis peab tihedamini välja tõmbama puuri.

Varre pikkus pole oluline, osta või 6000mm puur. Oluline on esimese puuriva otsa pikkus, palju sinna keerutatud lõikeosa sisse puidu lõikelaaste mahub.

Kui juba vahepeal soovitati korraliku pneumolöögiga kivipuuri soetada, siis kas see toetab penumolööki?

Loomulikult mitte.

Pneumolöögi kohta netist uuridest avastasin SDS puuride kategooria.

Need trellid, mille padrun on mõeldud SDS otsaga puuride kinnitamiseks, neil on pneumolöök. Tavalisi (ümara või kuuskantotsaga) puure nende padrunitega kasutada ei saa, tuleb kas trelli padrun ära vahetada või vastav vaheadapter osta.
https://www.tooriistamaailm.ee/elektril ... tritrellid
Neil puur liigub padruni sees edasi-tagasi kui käega katsuda.

Mis näitajate järgi valida augusaagi trellile või on valimisprotsess sama nagu padruni valimisel?

Valimine toimub, nagu ka kõigi teiste lisavidinate valimisel ehk kui trelli padrunisse mahub ja sinna kinnitada saab, siis sobib. Järelikult SDS otsaga vidinad ei sobi.

Mis on selle ja selle vahe? Mõlemad on samamõõdulised ja 5-osalised.

Erinev tootja, ilmselt ka veidikene erinev materjal. Pildi järgi ei oleta midagi.
Ei, mina ei tea, kumb on parem. Või kas seal peale firma nime üldse muud erinevust ongi.

Mis vahe on teemantpuuridel ja augupuuridel?

Teemantpuur või kõvasulamotstega augupuur on mõeldud kivile ja betoonile, tavaline augupuur puidule ja kipsplaadile. Teemantpuuriga lihtsalt puurid, kõvasulami korral on võimalik tavaliselt ka löökpuurimist kasutada.

Ent, mida väiksema diameetriga puur, seda väiksem tuleb ka auk?

Üritad nalja teha?

Osta trell ära, mingi puur ka. Peale seda vaata neid ja ürita ära arvata, kuidas puur trelli külge kinnitatakse. Oled sellega hakkama saanud, proovi puurida. Alusta tavalisest puuhalust, sellest pole kahju. Küllap saad pikapeale selgeks, mida sa seal üldse teed. Ehk? Vist? Võib-olla?

Ja puure ei pea ostma komplektis, seal on peenem puur tavaliselt lühem ning see pole mitte alati hea. Ükshaaval ostes on valik (ja sageli ka kvaliteet) parem, hind kipub küll jah kõrgem tulevat.

Ning kui soovid osta suurt augusaagi, osta selline, millele on saadaval ka varre pikendus. Ilma pikenduseta on tegemist suhteliselt kasutu asjaga, palju sa tavalise laua/kipsplaadi sisse ikka neid suuri auke puurid.
https://www.google.ee/search?q=morse+hole+saw&tbm=isch
Näiteks säherdustele on saadaval 30cm pikendus, saad vajadusel suvalise (kuni 152mm) augu otse läbi maja seina, kasvõi köögikubu toru läbiviiguks (sinna läheb küll ja peenem) või milleks iganes. Kivi ja betooni puurimiseks paraku ei sobi.
 

[Bushido]

Varre pikkus pole oluline, osta või 6000mm puur. Oluline on esimese puuriva otsa pikkus, palju sinna keerutatud lõikeosa sisse puidu lõikelaaste mahub.

Esimest puuriva otsa pikkust mõtlesingi, mitte varre pikkust.

Või kas seal peale firma nime üldse muud erinevust ongi.

Hinna erinevus on ka.

Kui krohvi auk teha ø12x200mm betoonipuuriga, kas siis 12x600mm saalongipuuriga puidus edasi jätkates on lõpuks sama diameetriline (12mm) auk? Kui kasutada erinevate diameetritega puure, siis on augu kogudiameeter ebaühtlane?

Sellel augusael pole padruniga sobivuse andmeid välja toodud.

[A.S.]

Esimest puuriva otsa pikkust mõtlesingi, mitte varre pikkust.

Kui jämedus on sama, siis peaks minumeelest ka puuriva osa pikkus sama olema, vaid peenem vars on erinev.

Hinna erinevus on ka.

Seda küll jah. Ja värvuse erinevus. Ja karbi kuju erinevus.
Eks iga firma otsustab ise, palju tema logo väärt on.

Küllaltki head (hind ka vastav) puurid on X5L, kunagi Stokker müüs, paraku on need SDS kinnitusega, seega sinu jaoks sobimatud.

...edasi jätkates on lõpuks sama diameetriline (12mm) auk?

Jah.

Kui kasutada erinevate diameetritega puure, siis on augu kogudiameeter ebaühtlane?

Kui kasutad veidikene jämedamat kivipuuri, et puidupuuri tera vähem rikkuda, siis on tõesti krohvi sees veidikene jämedam auk.

Sellel augusael pole padruniga sobivuse andmeid välja toodud.

See on ju pildi pealt palja silmaga näha, et sobib sinu tutika trelliga.
 

[Bushido]

Ahjaa, veel Bushidole, ära hakka auku mingi pika puuriga seestpoolt väljapoole puurima, sest siis on krohvi lõhkumine garanteeritud ehk kuuli väljumisava nagu suur kraater. Parem otsi enam-vähem otseaugud ja sorgi traadiga, et seestpoolt/väljapoolt antenni ots kätte saada. Kõik on välja mõõdetav!

Urmas

A.S. soovitas minu valitud puuridega (neid võib pikkadeks nimetada?) seestpoolt väljapoole puurida, kuna krohv on maja seespool ja välimine osa on puit. Kas betoonipuur "GLOBUS"ø12x150mm võib krohvi lõhkuda või pean väiksema pikkusega puuri võtma?

[Bushido]

See on ju pildi pealt palja silmaga näha, et sobib sinu tutika trelliga.
 

On jah, ent parem, kui kõik on kirjalikult ka välja toodud.

[A.S.]

Et krohv on seespool, selle sa tegid avalikuks alles peale Urmase kommentaari.

Kas betoonipuur "GLOBUS"ø12x150mm võib krohvi lõhkuda või pean väiksema pikkusega puuri võtma?

Puuri pikkus pole oluline, oluline on, kuidas saa puurid. Kui on ikka väga vilets ja habras krohv, siis tuleks puurida ilma löögita ja väga ettevaatlikult suruda, vähemalt päris alguses. Kuigi sinu trelli löök on piisavalt vilets, ei usu mina, et see mingeid probleeme põhjustab, vähemalt krohvitud poole pealt (sinu puhul seespoolt siis) puurides. Pneumolöögi korral võib oskamatul puurimisel küll jah suure lahmaka krohvi lahti peksta, säherdust trelli sul õnneks pole.

On jah, ent parem, kui kõik on kirjalikult ka välja toodud.

Selliseid elementaarseid asju kirja panna? Kui inimene pole kunagi varem trelli ja puuri käes hoidnud, siis ehk tõesti oleks vajalik. Aga ju siis müüjad eeldavad, et päris rumalad inimesed enne küsivad kui nad tõesti asjast absoluutselt mitte midagi ei taipa.
 

[A.S.]

On jah, ent parem, kui kõik on kirjalikult ka välja toodud.

Nii palju veel lisaks, et kui sul oleks 10mm padruniga trell, siis ehk võiks pärida, et kas ja kas. 13mm padruni korral vaatad vaid, et ega lõikeseade (puur vms.) ei ole SDS (SDS plus, SDS max, misiganes) kinnitusega. Kui seda kirjas ei ole (ja pildi peal SDS saba samuti ei paista), siis kinnitusosa on ümar või kuuskant ning sinu trellile seega SOBIB. Ei olegi mitte midagi keerulist.
 

[Bushido]

Sain vajalikud puurid (saalungipuur, betoonipuur) ostetud. Küsiks, et kas puurimisel tuleks puur august välja võtta siis, kui puuriva osa tagaosa (see pool, mis on trelliga ühendatud) on jõudnud seinani või veidi enne puuriva osa jõudmist seinani?

Kas puur on tugevalt trelli küljes kinni alles siis, kui trellil olev puuri kinnitav osa teeb pööramisel klõpsu? Pärast seda puur enam ei pöörle ise, ent trellil olev puuri kinnitavat osa pöörleb nö vabalt veidi edasi-tagasi. Kas trellil olev puuri kinnitavat osa veidi edasi-tagasi pöörlemine on normaalne või peab veel pöörama, et oleks teist klõpsu kuulda? Küsin igaks juhuks üle, et liiga ei pööraks seda. Muidu läheb trell enne puurimist katki.

Tegin trelliga kinnitatud puuridest pilte. Kas pildi järgi on võimalik öelda, kas need on õigesti kinnitatud? Betoonipuuril jäi kõige peenikese osa ja sellest jämedama osa vahele väike vahe. On see normaalne või on vale suurusega trell?

Betoonipuuriga akulööktrell:
Saalungipuuriga akulööktrell:
Augupuuriga akulööktrell:

[A.S.]

Küsiks, et kas puurimisel tuleks puur august välja võtta siis, kui puuriva osa tagaosa (see pool, mis on trelliga ühendatud) on jõudnud seinani või veidi enne puuriva osa jõudmist seinani?

Ma ei saa aru, mis on "puuriva osa tagaosa". Aga kui puuri keermestatud lõikeosa on juba seina sisse kadunud, siis puur tuleks august regulaarselt välja tõmmata, et tekkinud puru/laastud ilusasti välja tuleks. Ja sügavuses puurid vaid nii kaugele, et trelli padrun vastu kiviseina nühkima ei hakkaks, see pole padrunile hea.

Kas puur on tugevalt trelli küljes kinni alles siis, kui trellil olev puuri kinnitav osa teeb pööramisel klõpsu?

Vahel klõpsub, vahel mitte, vahel isegi kaks korda, kuidas just tuju on. Keerad korralikult kinni, küll ta pidama jääb.

Kas trellil olev puuri kinnitavat osa veidi edasi-tagasi pöörlemine on normaalne või peab veel pöörama, et oleks teist klõpsu kuulda?

Mitte ei saa aru, mida sa seal pöörad. Aga trelli padrun pöörates trelli sees veidikene loksuda ikka võib, reduktor lihtsalt on selline.

Küsin igaks juhuks üle, et liiga ei pööraks seda. Muidu läheb trell enne puurimist katki.

No nii kõva mees sa nüüd küll ei ole, et seal vaid käte jõul midagi katki keerata suudaksid. Päriselt ka.

Tegin trelliga kinnitatud puuridest pilte. Kas pildi järgi on võimalik öelda, kas need on õigesti kinnitatud?

Nende piltide pealt pole ju eriti midagi näha. Aga tundub, et oled vähemalt trelli padruni üles leidnud ning kui oled puurid padrunisse korralikult kinni keeranud, siis ongi õigesti kinnitatud.

Betoonipuuril jäi kõige peenikese osa ja sellest jämedama osa vahele väike vahe. On see normaalne või on vale suurusega trell?

Vahe pole oluline, ära pane tähele. Ja mis on "vale suurusega trell"? Ega pole trussikutega tegemist, et võtad liiga väikesed, ei mahu munad sisse. Kui ots padrunisse mahub ning kinnitub, siis on trell "õige" suurusega.
 

[Bushido]

Ma ei saa aru, mis on "puuriva osa tagaosa". Aga kui puuri keermestatud lõikeosa on juba seina sisse kadunud, siis puur tuleks august regulaarselt välja tõmmata, et tekkinud puru/laastud ilusasti välja tuleks. Ja sügavuses puurid vaid nii kaugele, et trelli padrun vastu kiviseina nühkima ei hakkaks, see pole padrunile hea.

Mõtlesin keermestatud lõikeosa, mis jääb seadme kasutaja poole.

Mitte ei saa aru, mida sa seal pöörad. Aga trelli padrun pöörates trelli sees veidikene loksuda ikka võib, reduktor lihtsalt on selline.

Padrunit mõtlesin.

Nende piltide pealt pole ju eriti midagi näha.

Nädala lõpuks teen paremad pildid.

Kui kasutada trelli ilma külgkäepidemeta, kas siis kõige ohutum viis puurimiseks on trelli ühe käega hoida või kahe käega? Kui kahe käega, siis kus on kõige mugavam teist kätt hoida, et käed ära ei väsiks ning trell püsiks puurimisel kindlalt ühel tasapinnal?

[Külaline]

Teist kätt on sel juhul kõige ohutum hoida püksitaskus.
Ei ripenda jalus ja vigastuste oht väiksem.

[A.S.]

Mõtlesin keermestatud lõikeosa, mis jääb seadme kasutaja poole.

Ja mis selle osaga siis on, mitte ei saa aru? Puuri võid ju täies pikkuses seina sisse lasta, pead vaid vaatama, et tekkiv puru/laastud välja pääseksid.

Padrunit mõtlesin.

Kui puur on padrunisse korralikult kinnitatud, siis jääb padrun tõesti endiselt loksuma.

Kui kasutada trelli ilma külgkäepidemeta, kas siis kõige ohutum viis puurimiseks on trelli ühe käega hoida või kahe käega? Kui kahe käega, siis kus on kõige mugavam teist kätt hoida, et käed ära ei väsiks...

Ja miks ilma külgkäepidemeta? Maksid ju käepideme eest raha, kasuta siis seda.
Aga piisavalt peenikese/lühikese puuriga saab tõesti ka ühe käega puurida. Jämedama/pikema puuriga pole eriti mugav, sest ühe käega sa seda naljalt ei hoia, eriti veel siis kui puur peaks ootamatult seina sisse kinni jääma. Seega kui käepidet ei ole, peaks teise käega vähemalt mootori korpusest kinni hoidma, sest mujalt seda ju kinni hoida võimalik polegi.

...ning trell püsiks puurimisel kindlalt ühel tasapinnal?

Ega ikka ei püsi küll kindlalt. Isegi normaalsed trellid (pikad ja kaabliga) ei seisa mitte alati täiesti kindlalt peos, mis siis veel säherdusest lühikesest rääkida.

Aga hakka puurima, suvalist puunotti, saad asjast mingi ettekujutuse.

Teist kätt on sel juhul kõige ohutum hoida püksitaskus.

Tegelikult on kõige ohutum kui mõlemad käed on taskus. Kontrollitud.
 

[pehmo]

Ok, jätkan, siis teemat ja üritan siit foorumist veelkord asjalikku nõu saada.
Loodan, et seekord siis räägitakse ikka asjast ka, mitte ei vastata küsimustele, mida ma ei küsinud.
Ütlen kohe ära, et mul on akutrelli vahel vaja, ei hakka sellega igapäevaselt profitööd tegema.
keeran vahel mõned kruvid, puurin mõned augud.
Suvel on plaanis natuke katust teha, laudadesse võibolla ka mõnda prussi kruve keerata.
Toon näiteks, et vana Bosch GSR-12 akutrell tegi kõik ära, mis vaja, jõudu jagus jne, lihtsalt aku on läbi ja nüüd vaatan uut trelli. Ma ei tea mitu Nm tal jõudu on.
Olen netist leidnud sarnaseid trelle, millel oli alla 30Nm, aga ma ei tea kas sellel on sama palju.
Keerasin sellega 10cm pikad kruvid trepiastmesse sisse ja sai hakkama küll, vastupidavuse kohta muidugi ei tea, kui seda pidevalt teeks.

Ehk minu näite põhjal oskavad teadjad öelda, mitu Nm ma võiks saada hakkama?
Hansapostis on ka sarnane vist uuem mudel, müügil ja sellel on 27Nm.
https://www.hansapost.ee/et/aed-ja-toor ... owerfunnel

Olen vaadanud, et Skil akutrelle võib saada päris hea hinnaga ja ka Nm-d on neil päris head, kui õige mudel valida.
Mis nende kvaliteedi kohta oskate öelda ja on neil sees plastmassist või ikka metallist hammasrattad ja üleüldse vastupidavus nii trellil, kui akul?

Silma jäi ka üks akutrell Hansapostis, millel on 45Nm, mis peaks justkui piisama?
Aga, mis sellest teate ja selle kvaliteedist?
https://www.hansapost.ee/et/aed-ja-toor ... _5f2ce9e1/
ja selline aku juurde 4Ah
https://www.hansapost.ee/et/aed-ja-toor ... _e63f1db6/

Loomulikult ostan ka laadija.

Samuti küsimus, mida FXA akutrellidest arvate, mida saab osta vist vaid K-Rautast ?
https://www.k-rauta.ee/p/akutrell-fxa-x ... li-ion/jnz
40Nm
Ka sellele võtaksin 4Ah aku.
https://www.k-rauta.ee/p/aku-fxa-xclick ... li-ion/jjm
2Ah, seal vist hetkel polegi müügil.

Ootaksin tõsiseid otseseid vastuseid(põhjendatud), muud teemat ei ole vaja rääkida.

[A.S.]

Hansapostis on ka sarnane vist uuem mudel, müügil ja sellel on 27Nm.
https://www.hansapost.ee/et/aed-ja-toor ... owerfunnel

Sellel on tegelikult 11Nm.
http://www.bosch-professional.com/afric ... 18j00.html
Õigus jah, seda sa ju ei küsinud, sorry.
Ja peale selle tundub justkui NiCd akudega olevat? Kui on, siis säherdust mina küll ei ostaks, koju kõlbab vaid liitiumaku (ei tühjene seismisel).

Aga kui Bosch meeldib, eks siis osta uuesti sama firma oma, sobiliku hinnanumbriga. Ja sellisel juhul ikka komplekte asi, mitte iga vidin eraldi.

Ja need sinu poolt pakutud väändemomendi numbrid pole reaalsed, tegeliku väände (kahest numbrist väikseim) saad teada tootja kodukalt, saastatootja korral ei saa isegi sealt mitte (ongi vaid suurem number kirjas). Oi-oi, seda sa ju jällegi ei küsinud. Paha mina, lähen nüüd nurka häbenema.
 

[pehmo]

Sinu antud lingil on andmed sellised.
Torque, max. (hard/soft) 27 / 11 Nm , miks peab valima kahest numbrist väiksema ?
Akude asja ma tean, mis on Ni-Cd ja mis liitium, seda osa pole vaja mulle kirjutada, aga kui on teada mingil trellil võib öelda üldise akukvaliteedi.
Olgu öeldud ka see, et mulle meeldib, kui laadija on võimalikult aeglane, akule parem.
Mulle kusjuures tundub, et see Bosch GSR 12, mis mul olemas on, on gramm kõvem asi, kui see, mida Hansapostis müüakse, mis on muidugi kruvikeeraja nime all ka.
Leidsin ühed andmed.
https://www.toolstop.co.uk/bosch-gsr12v ... ries-p7151
Kuigi minu oma peal on 25mm puidu kohta öeldud, seal lehel 28 mm, samas Hansaposti GSR 12-2 puhul on pandud puidu puurimise diameetriks 23mm.

On öeldud ka selline huvitav lause, selle vana Boschi kohta, mis või mille sarnane, mul siis ilmselt olemas on.
Extremely robust: fully functional, even after falling from a height of 2m onto concrete thanks to the "Dura Shield" housing.

Paneb mõtlema, et hakka või uut akut nii otsima.
Kuigi ootaksin endiselt siis infot oma küsitud trellide kohta, vähe täpsemat.

Näiteks selline Skil jäi ka silma.
https://osta-ee.postimees.ee/akutrell-k ... src=search

[mkubi]

Ma ostaks kusagilt okidokist makita 5ah aku, laadija ja trelli. Kodukasutuseks on ühest akust piisavalt.

[A.S.]

Kui olemasolev trell endiselt kasutuskõlblik ja oled nõus sellega edasi tegutsema, siis vaatadki äkki ka sinna...
http://renovaar.akuladu.ee/kasitooriist ... aastamine/
Ega see paraku uuest akust oluliselt odavam ei tule, aga suvalise odava "ersatz" aku kvaliteedi kohta ei oska ju üldse midagi oletada.

Mõnikord on olukord selline, et uus komplektne kahe akuga trell tuleb odavam kui kaks uut asendusakut eraldi ostes. Seda sellel lihtsal põhjusel, et komplekte müüakse mõnikord üsna mõnusa allahindlusega. Aga kui ostad vaid ühe aku, siis pole sellest teadmisest abi.

...miks peab valima kahest numbrist väiksema ?

Sest suurem number on ullikeste jaoks, päriselt ka, ei näita sisuliselt mitte midagi. Inimestele paraku meeldivad suured numbrid, seepärast säherdune sinna lisataksegi. Väiksem on tegelik maksimaalne väändemoment ehk siis jõud, mis kruvi seina keerab, kõige aeglasemal kiiruse astmel.

Leidsin ühed andmed.
https://www.toolstop.co.uk/bosch-gsr12v ... ries-p7151

Seal on kirjas 20Nm, selle asemele 11Nm trelli ostes ilmselt kahetsed. Mul vana trell 22Nm, keerab üsna usinasti, lahjemat ausalt öelda ei taha. Uus on 60Nm, mõnus kohe töötada.

Mis aga nendesse teistesse säästutootjate trellidesse puutub, siis mina valiksin nende asemel siiski Boschi oma. Ega see ka muidugi midagi eriti head pole, aga ma kardan, et teised on veel hullemad. Isiklik kogemus paraku puudub. Mina eelistaks samuti Makitat, piisavalt hea kvaliteet, mõistliku hinna juures.
 

[pehmo]

Aga mis olukorras see kõva kõrgem pöördemoment avaldub? Ta peab ju kuidagi olema mõõdetud?
Muideks, ma olen akut ammu vaadanud ja mõelnud ja enne, kui kui lugesin su postitust tellisingi uue aku ära.
https://patareid.ee/est/bosch-bat043-ba ... aaku-ni-mh

Ma ei teadnudki ,et Renovaar enam töötab, lahe.
Mul praegu on nende poolt taastatud aku sellel, ma ei tea kaua temaga tööd enne teha sai selle taastatud akuga, sest mina sain selle trelli üsna lõpus endale.
Kuid vaatan, et originaalis oli akutootja CS ja nüüd sain ka tellida CS oma sealt patareid.ee-st.
Selles osas loodan, et probleem on lahendatud.

Kuid julgelt võib keegi teadja siia oma kommentaare veel jagada, eriti selle näidatud Skil teemal.
Huvitaks endiselt ja eks kunagi ostan ikka uue akutrelli ka.
Jah seda olen märganud, et uus trell koos aku või akudega on mõistlikum, kuna saad ikkagi kõik uue ja tänapäeval juba pigem liitiumi.

Kahte akut mul vaja pole, piisab täiesti ühest, enamus aega trell nagunii seisab, aga oskan seda Ni-Mh akut ka elus hoida, seda osa jagan hästi.

[A.S.]

Aga mis olukorras see kõva kõrgem pöördemoment avaldub? Ta peab ju kuidagi olema mõõdetud?

Makita on vist ainus, kes on julgenud selle avalikult kodulehel välja tuua.
Ehk siis kõige kiiremal käigul pannakse trellile maksimaalsed pöörded peale, siis padrunit järsult pidurdatakse (momentaalselt seisma, justkui peaga vastu seina), inertsimoment tekitabki korraks sellise suure väändemomendi. Ehk siis pöörlevate detailide (padrun, hammasrattad, võllid, mootori rootor, ...) kineetiline energia muudetakse väändeks. Mida suurem pöörlevate kehade mass ja mida kiiremini pöörlevad, seda suurem number saadakse. Iseenesest väga lühiajaline moment, mõõteriist aga suudab fikseerida, inimesel sellest vähimatki kasu pole.

Kuid vaatan, et originaalis oli akutootja CS ja nüüd sain ka tellida CS oma sealt patareid.ee-st.
Selles osas loodan, et probleem on lahendatud.

Jääb üle vaid loota, et probleem ongi lahendatud. Ja kahe akuga pole kodus tõesti midagi teha.
 

[Voltamper]

Metabo liigub ka väga hea hinnaga.
Ostsin imehea hinnaga ühe 2Ah NiMh akudega isendi, kaks akut, laadija ja trell kohvris oli ca 100 euri.
Olen puurinud ka 10-seid auke betooni ja tellisesse, olgugi et see pole lööktrell. Jõu taha pole küll siiani midagi jäänud. Loomulikult tuleb ka mõistusega puurida.

[pehmo]

Igal juhul peab ütlema A.S. -le tänud, rääkis ikkagi asjast ja sain targemaks.

[Külaline]

Kellegi A.S.-i jutt väändemomendist on täielik jama. Järsu (kui järsu) pidurdamisega ei ole võimalik mõõta mitte mingisugust väänet sest selliselt toimides sõltub tulemus liikuvate osade kineetilisest energiast ja seismajäämise kiirusest, väändega pole sel midagi pistmist. Kaks väänet on akutrellidel sellepärast, et neil on kaks ülekandesuhet (kiire/aeglane) ja mõlemad on sama tõesed. Kui akutrell panna näiteks pöördeid veel 10 korda vähendava ülekande otsa, siis on väljundvõlli vääne veel kümme korda suurem (jätame ülekande kasuteguri lihtsuse mõttes välja)

[A.S.]

Kaks väänet on akutrellidel sellepärast, et neil on kaks ülekandesuhet (kiire/aeglane) ja mõlemad on sama tõesed.

Pole sina mitte ainus, paljud inimesed millegipärast arvavad nii. Hea on see, et keegi ei keela sul seda uskuda, usuvabadus on asjal nimeks.
 

[mkubi]

Ikkagi on tunnustatud tootjad testinud sarnastes tingimustes, seetõttu on nende numbritega akutrellide omavahelist võimsust tõene võrrelda.