Ehitusfoorum

Viidatud säte ei võimalda töösuhet lõpetada Sinu viidatud tingimusel...

kunn24 kirjutas: 27 Juul 2025, 12:13 Jutt selline, et töötaja on tööandjale tüütu putukas. Kui ta sel kombel jätkab, siis võib tõenäoliselt ise oma kola tõsta.

Vastav määrus ja selle lõpus riskihindamise juhend https://www.riigiteataja.ee/akt/117072018002

Riski hindamise juhend:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... 6_lisa.pdf#
Andmed:
Raskus 70kg - 10
Kehaasendi hinnang - 8
Töökeskkonna hinnang - 1
Aja hinnang - 1 kord nädalas - 1
See teeb kokku 19 punkti ja all oleva arvutuse tulemusena on sellise punktisummaga mõõduka koormusega töökoht.
Mul on see isiklikult läbi käidud, töökaitse juristidega arutatud ja kui vanasti oli konkreetne number 50kg meestel (tööandja pidi leidma vajaliku arvu töölisi), siis pärast piirava kaalunumbri kaotamist ongi teema suurelt subjektiivne.
Selle pärast on ka Eestis ja Soomes müüdavad segukotid erineva kaaluga, sest seal hoolitakse töötaja tervisest.
Täpselt sammuti võib käskida naisterahval 9 tk 40kg kaaluvat veoauto akut päevas riiulile tõsta ja see on tabeli järgi "mõõdukas koormus".

Kusjuures raskuste teisaldamine redelil on absoluutselt keelatud tegevus ja sellise teo tõttu saab tööandja töötaja vallandada ohutustehnika eeskirjade raske rikkumise tõttu.

ping kirjutas: 27 Juul 2025, 15:35 Kusjuures raskuste teisaldamine redelil on absoluutselt keelatud tegevus ja sellise teo tõttu saab tööandja töötaja vallandada ohutustehnika eeskirjade raske rikkumise tõttu.

Ei saa "vallandada" (töölepngut lõpetada) kui tööandja töökorraldus on selliseks seatud.

Kuid redelitel tööd peab objektil reguleerima konkreetne ohutusjuhend ja seal peab olema kirjas, mis lubatud, mis keelatud.
Selle juhendiga tutvumise kohta peab töötaja andma allkirja.

Näitena:

https://www.vkok.ee/sites/vkok.ee/files ... ootaja.pdf

"Üksikredelitel ei tohi kanda esemeid, kui need esemed pole kergekaalulised ning
kergestikäsitsetavad."

ping kirjutas: 27 Juul 2025, 11:50 Päiksepaneele puudutab see teema niimoodi, et kui elektrik ütleb, et "tema üksinda 70kg kaaluvat inverterit seinale ei riputa", siis tööandja ütleb: "siis panevad noored mehed, mis sest et nad ei tea elektritööst midagi aga peaasi ei hädalda".

Sedasi võib öelda mingi projektijuhtijast tolbajoob. Kelle business objekti valmimisega ka lõpeb.
Siis lennatakse uutele jahimaadele tarkuseteri puistama.
Kui tööandja soovib oma ettevõtmist jätkusuutlikuna (mis tore sõna, ah?) edendada, hoiab ta oma kogemustega töötajaid kui pilpa peal ja noored pannakse kõrvale musta tööd tegema ja ametit õppima.

tcumen kirjutas: 27 Juul 2025, 17:30 Sedasi võib öelda mingi projektijuhtijast tolbajoob.

Paraku ilmselgelt leidub nii selliseid, kui "tegijaid", kes neid käske täidavad, hetkel suuremat pappi kokku kühveldavad ja kümnete aastate pärast ära tõstetud selgadega hädas on.

Kuid kuna tegemist on vabatahtliku tegevusega, siis ainuke isik, kellele oma muret hiljem kurta, vaatab vastu hommikul tualettruumi peeglist.

Elektrilevi hakkab uuest aastast uut maksu küsima kõikide elektritootjate – ka mikrotootjate – käest, kes ei ole võrku andnud nii palju elektrit, kui nad omal ajal Elektrilevile lubasid.

Tsitaadi allikas https://majandus.postimees.ee/8295221/7 ... le-vaatama

Urmas - sul pole põhjust muretsemiseks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12039 ... v-jaab-ara
võid minna rahulikult täna õhtul keevitama - 49,6 senti /kWh
selle hinnaga me sulle selle elektri ikka toodame (paneme päevasest pisut varuks ) ..

trebla kirjutas: 20 Aug 2025, 11:50 Urmas - sul pole põhjust muretsemiseks.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12039 ... v-jaab-ara

Kui kauaks?

trebla kirjutas: 20 Aug 2025, 11:50 võid minna rahulikult täna õhtul keevitama - 49,6 senti /kWh
selle hinnaga me sulle selle elektri ikka toodame (paneme päevasest pisut varuks ) ..

Meid börsihind ei koti ja keevitan siis kui tuju või vajadus tuleb.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12041 ... mkampaania

Professor Ernst lisab, et see on kogu Euroopat hõlmav probleem. „Paigaldatakse tohutul hulgal päikesepaneele, palju kiiremini, kui võrk suudab vastu võtta.“

Kas Eesti kuulub Euroopasse? Kas roheenergia puhul kehtib uusvanasõna- üheksa korda lõika ja mõõta pole vajagi?

Ja rahaline toetus inimestele, kes müüvad oma ülejäävat päikeseenergiat võrku, vähendatakse peaaegu olematuks. Mõnel juhul tuleb inimestel lausa maksta selle eest, et nad saaksid oma päikeseenergiat võrku anda.

Mis aastaks meie "tarkade juhtide targal juhtimisel" see PV paneelide kiire tasuvuse probleem ära lahendatakse? No ei saa ju olla nii, et osad inimesed rikastuvad kõigi arvelt.
Saabusin öösel Tuneesiast ja mind hämmastas sealsete just eramajade katustel olevate PV paneelide hulk vs kasvõi Egiptuses nähtuga. Giidi jutu järgi pidi sealkandis päikest olema 12 tundi ööpäevas x 300 päeva aastas. Vaat sealkandis ma saan aru PV paneelidesse raha paigutusest. Kohalik elekter toodetakse gaasist.

See jaotusvõrkude läbilaske probleem on maailma ülene. Hollandi eripäraks tundub võimas bürokraatia. Uusarendustes poleks probleemi kuna ehitatakse uus võrk - pole raske võrku dimensioneerida uute tootmisallikate valguses. Vanas võrgus, mis oletavasti rajati viimati 50 aastat tagasi, ei tea keegi võrgu läbilaskest midagi...

Juba sõlmitud lepingud täidetakse lõpuni - loogiline.
See, et seal (Holland, Saksamaa) on sõlmitud lepingud, mis võimaldavad elektrihinnal kukkuda rämedalt miinusesse (-10 senti ja rohkemgi) , näitab küll ühe lepingupoole lollust aga teisalt ka lepigukindlust. Meie selle aasta suvi näitas, et hind eriti alla - 0,1 sendi ei langenud. Pigem püsis +0,0xx senti. Alla selle lülitatakse tootmised lihtsalt välja...
Aga eks nad seal läänes tegidki need lepingud varem ja ei osanud ette kujutada, et toodang nii palju kasvada võib..

Akutehnoloogia areneb ja akude hinnad langevad. Ma siin kunagi lambist pakkusin, et see võtab 10 aastat rohkem aega. Paneelide hinnad kukkusid taskukohaseks 2020, viis aastat on sellest möödas, teine viis seega veel ees?

Seda prognooside pidevat möödapanekut on saanud pidevalt jälgida
https://www.pv-magazine.com/2025/11/11/ ... -catch-up/
Kas ka IEA viimane raport läheb samasse ämbrisse?
https://www.pv-magazine.com/2025/11/12/ ... y-to-2035/

Fikseerime hetkeolukorra ära ja vaatame viie aasta pärast.

2024 lõpu seisuga:
Elektrit toodeti 30,856 PWh
sellest PV 2,131 PWh + see eeldab, et kogu globaalne paigaldatud maht oli u. 2 TW.

Nüüd IEA nad ennustab et 2030 lõpuks on kokku paigaldatud 4,8 TW ja 2035 lõpuks 7,6 TW ?

Ma ei vali enam sõnu selle jama peale...
Pistke see sisuturundus endale p...

Ropendada ei tasu, see lõbu tasustatakse järgmisest aastast varustukindluse tasuga. Täpsemalt on Maa päästmise teemas viewtopic.php?p=469676#p469676

https://www.ohtuleht.ee/1144293/uus-rid ... i-punktina

trebla kirjutas: 14 Nov 2025, 08:32 ....
Fikseerime hetkeolukorra ära ja vaatame viie aasta pärast.

2024 lõpu seisuga:
Elektrit toodeti 30,856 PWh
sellest PV 2,131 PWh + see eeldab, et kogu globaalne paigaldatud maht oli u. 2 TW.

Nüüd IEA nad ennustab et 2030 lõpuks on kokku paigaldatud 4,8 TW ja 2035 lõpuks 7,6 TW ?

Äkki viitsid kuidagi selgitada, et kuidas ja millise valemiga on seotud kogu maailma PV toodang meil saada olevate päiksepaneelide hinnaga, kui valdavalt toodetakse päiksest energia ekvaatori pool?

See pidev maailmatoodangu esitlemine oleks seletatav sportliku huvina nagu, et "kuidas edeneb Mumbai jalakameeskonnal" aga meie "põhjamaise väikeriigi" situatsiooni maailma PV toodangu kogunumber praktiliselt ei muuda.

kunn24 kirjutas: 14 Nov 2025, 11:21 Ropendada ei tasu...

Kas Sinu jutu peale ropendan?
trebla aga ei väsi seda sousti esitlemast vaat et igiliikurina

EH.INS. kirjutas: 14 Nov 2025, 15:52 trebla aga ei väsi seda sousti esitlemast vaat et igiliikurina

EH.INS., ära võta treblat ära seda rõõmu, ta on lihtsalt asjas sees! Mõne jaoks on minu, sinu ja veel mõne jutt planeedi päästmise teemas samasugune soust nagu sinu jaoks trebla oma.

Urmas kirjutas: 14 Nov 2025, 17:28

EH.INS. kirjutas: 14 Nov 2025, 15:52 trebla aga ei väsi seda sousti esitlemast vaat et igiliikurina

EH.INS., ära võta treblat ära seda rõõmu, ta on lihtsalt asjas sees! Mõne jaoks on minu, sinu ja veel mõne jutt planeedi päästmise teemas samasugune soust nagu sinu jaoks trebla oma.

Objektiivne reaalsus ehk?

EH.INS. kirjutas: 14 Nov 2025, 17:45 Objektiivne reaalsus ehk?

Nii jutumärkides, siis omades kahte kõrva, lasen loetu ühest kõrvast sisse, lasen korraks hallrakkudel seedida ja kui viimased tituleerivad selle jamaks, siis lendab see info teisest kõrvast välja kiiremini kui piiritaja lennu kiirus.

Mastaabiefekt. Suurema toodangumahu puhul hind langeb.
Ja tehnoloogia areneb. Kasutegur kasvab.

Ja hiinlased ei ole kõigest hoolimata monopoolses seisundis.
India on neist umbes 5 - 7 aastat maas. Aga areneb kiiresti.
https://www.pv-magazine.com/2025/11/07/ ... um-player/

trebla kirjutas: 14 Nov 2025, 21:08 Mastaabiefekt. Suurema toodangumahu puhul hind langeb.
Ja tehnoloogia areneb. Kasutegur kasvab.

Jäta juba see loll jutt...
See hind millest Sina räägid võib olla ka 0
Tarbijale on see kalleim variant

trebla kirjutas: 14 Nov 2025, 21:08 Mastaabiefekt. Suurema toodangumahu puhul hind langeb.
Ja tehnoloogia areneb. Kasutegur kasvab.

Igatahes mitte Eestis, mitte Hollandis jne. Nimetatud riikide taastuvenergia tootjad on lihtsalt avaldanud, et nad panevad oma tuugenid seisma ja PV kraanid kinni vastupidi siiani propatule, et pange aga PV paneele, paneme püsti tuugenid, elektri hind langeb ja teenige meeletuid summasid. Aga tegelikkus/reaalsus? Nagu eelmise riigikorra ajal- kuulen, näen, loen ühte, aga tegelikkuses on kõik vastupidi.

No omast kogemusest võin öelda, et omaaegsest supermadalast covidiaegsest hinnast 2020 sügisel on tänane paneelivati hind ikka üksjagu madalam.
Raha aga odavneb ja muu juurdekuuluva kola hind kasvab. Nagu ka bürokraatia ja tööjõu hind.
Aga siinse teema pealkiri on paneelide hind.
Kuidas valge laevärvi hind 5 aastaga muutunud on?

Aga siinse teema pealkiri on paneelide hind.

No aga jaura siis sellest...
Miks Sa sinna juurde lollusi ajad?

trebla kirjutas: 14 Nov 2025, 22:11 Kuidas valge laevärvi hind 5 aastaga muutunud on?

Ausalt öeldes ma ei tea ega huvitagi, sest oma teenuseid osutades ja hinnapakkumist tehes lähtun ma hetkehindadest. Isegi kui keegi aastal 2025 mu teenuste tellija meiliarhiivist avastas aastal 2020 tehtud hinnapakkumise ja arvab, et nüüd mu tolleaegne hinnapakumine talle sobib, siis ta võib unistama jäädagi või oodaku edasi.