Ehitusfoorum

Täiesti nõus.Ei lõppe see nämmutamine vist kunagi.Lõputute ja korduvate küsimustega teema.. Sama ka fassaadi soojustamisega. Loe ja imesta.

Eks nende spetsialistidega on nii, et kõik räägivad eri juttu.
Kui lähed näiteks spets hüdroisolatsiooniga tegelevasse firmasse ja küsid, et kuidas fibo plokke peaks hüdroga katma, siis öeldakse, et piisab täiesti kui katad vundamendi väljast hüdroga ära ja korras. Uurisin, et kas peaks ka taldmiku peale hüdro tegema siis öeldi, et pole vaja. Siis hiljem tuli üks spetsialist ja ütles, et võid ju teha kui soovid. Kui lugeda jälle Piirfeldi kommentaare, siis ta ütleb, et peaks tegema hüdro ka sissepoole ja taldmiku peale kui. Kes siis on spetsialist?

Siis on asi kurb nende õigete spetsialistidega. Milleks siis üldse seda hüdrot ka välisseina määrida võiks ju kohe mummukile lahti rullida ja sama efekt. Tundub, et üleüldine mälu kadumine, kui massiliselt nii lihtsalt, kui võimalik ehitatakse.
Selle uskumise kohapealt on tõesti asi teinekord imelik, näiteks eilne Nurgakivi.
Jutt oli tapeediliimidest ja saatejuht küsis, et kas seina peaks ka selle liimiga üle kruntima ennem paani seina kleepimist? Spetsialist, siis rääkis, et ikka ainult sellega, et seinapoore ei tohi mingil juhul sulgeda ntx hüdroisolatsiooniga, siis ei saa sein enam hingata ja sein läheb hallitama! Kasutage liimi siis ei lähe! Kuramuse hea müügitöö

Täna käisin vaatamas uue ehitise vundamenti ja konstruktsioon oli selline täiesti tavaline . Vundament fibo plokkidest, väljas mummukile ja seespool peno soojustuseks. Väga lihtne ja öeldi, et nii peabki olema ja pole vaja mingit hüdrot plokkidele määrida ning mummukile vastu vundamenti ongi hüdro ja muidugi taldmiku peale pole vaja hüdrot vaid ainult vundamendi ja seina vahele ja kõik on projekti järgi.

Tere. Ehitusfilosoofilisse klassikasse kuuluvas teoses "Kolm põrsakest" olid kõigil - Niff-Niffil, Nuff-Nuffil ja ka Naff-Naffil projekt oma onnikese tarbeks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

eml kirjutas:Täna käisin vaatamas uue ehitise vundamenti ja konstruktsioon oli selline täiesti tavaline . Vundament fibo plokkidest, väljas mummukile ja seespool peno soojustuseks. Väga lihtne ja öeldi, et nii peabki olema ja pole vaja mingit hüdrot plokkidele määrida ning mummukile vastu vundamenti ongi hüdro ja muidugi taldmiku peale pole vaja hüdrot vaid ainult vundamendi ja seina vahele ja kõik on projekti järgi.

Sellepärast tulebki ise uurida/puurida/ehitada nii palju kui võimalik (kõike loomulikult ei oska ega jõua), et siis vähemalt kui hiljem teada saad, et midagi nässu läks, oled ise süüdi Räägitakse küll, et mine projketeerija juurde, aga tead sa siis, kui pole asjatundija, et kas projekteeriti sulle nüüd õige asi või mitte.IMHO.

Kahju, et pole näinud ühtegi fibo vundamendi hüdroisolatsiooni lahendust sellisena nagu kirjutab Hr.Piirfeld. Ei ole neid ei EPS, Aeroc,Fibo tootja lehel ega pole näinud ka kuskil piltidel ning isegi kuulnud (peale foorumi), et nii tehakse ning seetõttu on neid küsimusi palju kuna kõik tuleb foorumi põhjal kokku sobitada. Olen mingisuguse vundamendi lõike valmis teinud ning ootaks arvamusi, mis sellest arvate.

Vundamendi sügavus 1,5 meetrit
Taldmiku all 200 mm killustikku.
Taldmiku peale hüdroisolatsioon
Peale tuleb 8 kihti Fibo5 300 mm plokke, mis kataks mõlemalt poolt hüdroisolatsiooniga .
Fibo peale uuesti hüdroisolatsioon
Väljast paneks 50 mm EPS Routa soojustust mille kinnitaks bituumenliimiga.
Pärast kataks mingi plaadiga nt. minerit

Hüdroisolatsiooniks kasutaks kodumaist toodangut Esmol

Tere. Firma nimega EPS on tundmatu (või väga uus), aga mis puutub Aerocisse ja Fibosse, siis kumbki ei ole sobiv materjal vundamendiks. Fibo veel kuidagi, aga sellega peaks kaasnema absoluutselt korralik hydro (vähemalt 1 cm paksune elastne bituumenvõõp) mõlemalt küljelt ja alt. Mingi lihtsalt musta olluse pealemäärimine on enesepettus.
Muide , neid minu poolt kirjeldatud lahendused pole mitte minu välja mõeldud vaid fikseeritud normides. DIN 18195 on see norm, mille järgi isoleeritakse vundamente Euroopas, meil on sinna väga pikk tee käia. Soovitaks lugeda, sealsed lahendid kattuvad minu soovitustega. Sinnamaani kuni meil norme ei eksisteeri toimubki meie ehituses vundamentidele mõttetute asjade tegemine, mida millegipärast silditatakse hydroks ja soojustuseks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma mõtlesin EPS tootjaid nagu Reideni plaat, Thermisol, Estplast jne.

Kuidas muidu kommenteerida Maxit firma kodulehte, kus on kirjas, et taldmiku ja vundamendi vahele bituumenrullmaterjali panna ei tohi.
Kas muudmoodi peale kantavat bituumenmaterjali siis tohib või ei tohi sinna üldse bituumenmaterjali vahele panna?
http://maxit.ee/1869

Tere. Insenerid Maxitist pole viitsinud lugeda DIN 18195. Maxiti poolt ostetud firma Deitermann GmbH (kes on pädev hydro teemal) tunneb seda normi, soovitan vaadata õigeid lahendeid nende kodulehelt, mitte Maxiti omalt. Kahju, et Deitermann pole teinud koolitust oma kõrgemalseisvale kollektiivile ja nende pisitütardele Eestis. P.S. No nüüd on nad kogu täiega hoopis Saint-Gobaini oma.
Betooni , mis on vundamendi jaoks kindlasti sobiv materjal, võib küll bituumenile valada. Fibo sobivuses kohta vundamendiks on mul eriarvamus. Ka EPS-tootjad ei ole kursuis hydro normidest mujal Euroopas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas: Betooni , mis on vundamendi jaoks kindlasti sobiv materjal, võib küll bituumenile valada. . Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma siin üritan juba pikemat aega eml-le rääkida,et müügu FIBO maha ja valagu betoonist vundament. Aga sellest lausejupist ei saanud küll vist aru,et mis ja kuidas...Kas mõeldud oli, et kui näiteks vundamendi valamisega jõuad maapinna kõrguseni ja siis sinna vundamendi peale panna bituumen,siis võib sinna bituumeni pinna peale edasi valada betooni (näiteks kui tahta sokkel betoonist teha)...
Mul paar tuttavat on teinud nii, et valavad vundamendi kuni 0,3-0,5m maapinnast kõrgemale (ca 1,3-1,4m sügavusele maa sisse ilma saalungita, kuna kaevati paraja laiusega kraav), sinna peale sulatasid paksu kihi nn.pigi (bituumen ) ja sealt edasi hakkasid laduma plokist seina. Vundamendile ei pandud mingit soojustust ega vertikaalset hüdrot.

Minu mäletamist mööda on vähemalt 35 aastat meil nii sokli hüdrot tehtud. Sulapigile sai ikka ruberoid ka peale pandud. Praegu on mugavamaid materjale saadaval ja viimasele majale lõikasin hüdrobutüüli kangast vastava laiusega ribad nii sokli alla, kui selle peale. Kaitseks siis peale ikka ruberoid.

Ei hakkaks enam fibo müügiga tegelema ning üritan siiski teha fibost ja nii nagu eelnevalt kirjeldasin. Eks siis aeg näitab, kas oli õige otsus või mitte.