Ehitusfoorum

Kui vaadata olukorda selle pilguga, missugune see oli enne ja saab olema pärast villaga soojustamist, siis tänu põranda soojapidamise tõusuga saab selle betoonist aluspõranda temperatuur kindlasti olema madalam kui enne. See eeldaks rohkem selliste tingimuste tekkmist, kus ilma aurutõkketa põrandalaudade all võiks veeaur kondenseeruda. Seda ma aga küll ei usu. Koht kus kondensaat võib tekkida on palju tõenäolisemalt vundamendi sellel osal, mis jääb ülespoole maapinda ja mis on külmem. Arvata võib, et sinna kogunes suurem osa niiskust ka varem ja et betoon imab kergesti niiskust siis kondensaati ka vundamendi pinnale ei tekkinud ja suvel kui vundament soojenes liikus see niiskus maapinda, mis talvel vundamenti oli kogunenud. See on muidugi puhtalt teoreetiline arutlus. Siiski puidust talasid ma vundamendile ega betoonist aluspõrandale otse küll ei toetaks, olgu muuga kuidas on.

Loogiline ja mõistlik arutelu, tänan Samas aspektis pakun, et niiskustõke betooni ja puitlaakide vahel on igati õigustatud? eeldusel, et IGAKS JUHUKS tõmban laagid ka veel puidukaitsevahendiga üle? Otsekontakt betooniga puudub, aga kyll kyllale pole kunagi liiga teinud?

mis aastal see värk tehtud on, laseb betooni sisse ka siis mõne prooviaugu veel ja topib paar andurit sinna sisse korraks?

Puuri auk läbi näed mis all on. Hüdroiso, peno niipalju, kui mahub ja kiht betooni peale

iroonilisel kombel võib selle isegi täpselt betooni keskele lasta ja sealt saaks siis hiljem kondentsvesi ka juba välja voolata

tabarabarap kirjutas: ↑07 Dets 2023, 16:06 Puuri auk läbi näed mis all on. Hüdroiso, peno niipalju, kui mahub ja kiht betooni peale

Kui ma ei eksi, siis teemaalgatajal on puitmaja. Ilmselt puitsein hakkab juba betoonpõranda juurest tulema. Kui nüüd paugutada penot sinna põrandale niipalju kui mahub ja uus kiht betooni peale, siis seina alumine ots jääb külma tsooni, ilmselt võib tekkida kondents sinna ja see imendub puitu. Mina ei riskiks. Puit peab hingama, betoon ja peno seda takistavad.

Teemaalgataja on mõttetult hakanud vana maja renoveerima. Ei tasu endast ära. Pigem hoida raha küttekehade korrashoiuks ja nagu Maris Lauri ütles, siis vaadata üle ka ukse ja aknatihendid. Vanemad mammid ajavad teinekord päris tarka juttu.

Teemaalgataja maja sobib ikka soojustamiseks ja mida kallimad on energiahinnad, seda rohkem tasub soojustada. Samuti on õige - mitte iga soojustuslahendus kuidagi suvaliselt ei sobi.
Põranda juures just puitlahendusega tuleb väga ettevaatlik olla. Othtlikud on just juhus kus niiskus ei saa kuhugi minna ja sel juhul hakkab puit mädanema.

Üldiselt jääb arusaamatuks milleks neid puitlaage (vt esimene postitus) üldse vaja on...

T25 kirjutas: ↑08 Dets 2023, 02:40

tabarabarap kirjutas: ↑07 Dets 2023, 16:06 Puuri auk läbi näed mis all on. Hüdroiso, peno niipalju, kui mahub ja kiht betooni peale

Kui ma ei eksi, siis teemaalgatajal on puitmaja. Ilmselt puitsein hakkab juba betoonpõranda juurest tulema. Kui nüüd paugutada penot sinna põrandale niipalju kui mahub ja uus kiht betooni peale, siis seina alumine ots jääb külma tsooni, ilmselt võib tekkida kondents sinna ja see imendub puitu. Mina ei riskiks. Puit peab hingama, betoon ja peno seda takistavad.

Teemaalgataja on mõttetult hakanud vana maja renoveerima. Ei tasu endast ära. Pigem hoida raha küttekehade korrashoiuks ja nagu Maris Lauri ütles, siis vaadata üle ka ukse ja aknatihendid. Vanemad mammid ajavad teinekord päris tarka juttu.

Tuleb 5cm penoga seina peri eetris servast ülesse, maja soojustatakse väljast ja ei juhtu seal midagi.

Raha kogumine ja finantseerimine ongi neile kes ise midagi teha ei oska ja peavad selle väärtuse endale ostma.

xxx111 kirjutas: ↑08 Dets 2023, 09:43 Üldiselt jääb arusaamatuks milleks neid puitlaage (vt esimene postitus) üldse vaja on...

Arvan, et äkki jäävad ukseavad liiga kõrgeks? Ei pea isegi vist purjus olema, et nende taha koperdada. Praeguse(pildil oleva) betooni all on vist lihtsalt pinnas ilma soojustuseta. Täpselt ei tea. Mälu värskendamiseks loe veekord esimest postitust!

betoonikihile tuleks siis kile ka alla toppida, aga sel juhul saab juba vähem soojustust kasutada ja kuna jutt käis üldse puidust ja laagidest, siis ainuke variant on see betooni risu sealt üles kaevata ja õige kiht asemele teha - eriti kui ei tea ka veel, kuhu ja mida selle pooliku lahenduse puhul tuulutama peab, et probleeme ei tekiks (väljastpoolt peab nagunii külmasilla ka ära likvideerma vähemalt 10cm penoga)

Kuidas on ukseavad jms so põranda tasapinna tõstmine seotud puitlaagidega?

Panebki , laagide asemel, 200 põrandapeno sinna ja saab väga hea, see betoon on seal selleks hea alus.

tabarabarap kirjutas: ↑09 Dets 2023, 17:13 Panebki , laagide asemel, 200 põrandapeno sinna ja saab väga hea, see betoon on seal selleks hea alus.

Puitseina alumine ots jääb kahtlasesse tsooni, tõenäoliselt hakkab mädanema. Kiviseintele julgeks niimoodi põranda seinte vahele tõsta, aga puit peaks algama ikka betoonist ülevalpool.

T25 kirjutas: ↑09 Dets 2023, 22:39

tabarabarap kirjutas: ↑09 Dets 2023, 17:13 Panebki , laagide asemel, 200 põrandapeno sinna ja saab väga hea, see betoon on seal selleks hea alus.

Puitseina alumine ots jääb kahtlasesse tsooni, tõenäoliselt hakkab mädanema. Kiviseintele julgeks niimoodi põranda seinte vahele tõsta, aga puit peaks algama ikka betoonist ülevalpool.

Sa vist ei taipa, et ükskõik kuidas seal midagi tõsta juhtub sama asi. Ja see ei ole ohtlik, kui väljast ära soojustatakse hiljem

tabarabarap kirjutas: ↑09 Dets 2023, 23:09

T25 kirjutas: ↑09 Dets 2023, 22:39

tabarabarap kirjutas: ↑09 Dets 2023, 17:13 Panebki , laagide asemel, 200 põrandapeno sinna ja saab väga hea, see betoon on seal selleks hea alus.

Puitseina alumine ots jääb kahtlasesse tsooni, tõenäoliselt hakkab mädanema. Kiviseintele julgeks niimoodi põranda seinte vahele tõsta, aga puit peaks algama ikka betoonist ülevalpool.

Sa vist ei taipa, et ükskõik kuidas seal midagi tõsta juhtub sama asi. Ja see ei ole ohtlik, kui väljast ära soojustatakse hiljem

Eks igaüks teab , mis teeb. Talupoja tarkus ütleb, et ei ole mõistlik tõsta betoonpõrandat puitseinte vahele ja jätta seinte alumine ots kuhugi sügavale kahtlasesse umbsesse tsooni.

Üldiselt nende vanade majadega tasub jännata nii vähe kui võimalik . Nagu Maris Lauri ütles, siis ukse ja aknatihendid üle vaadata ja ega seal muud eriti midagi mõtet teha ei ole soojapidavuse mõttes. Ei tasu lihtsalt ära. Küttekehad hoida korras , muud midagi.

Tänapäeval keegi muidugi puidust vundamenti ei ehitaks aga küsijal on ju erijuhus.
Ise teeks nii - seestpoolt hoolitseks, et vastu puitu oleks selles vundamndiosas vahtplast.
Väljapoolt (kuna on palkmaja) teeks vundamendi puitosast alates vill+tuuletõke+õhuvahe+fassaadikatte lahenduse.
See tagab ka puitpalgile- niiskuse mittekondenseerumise.
Loodetavasti on küsijal vundamendi puitpalgi all hüdrotõke.
Teoorias võiks isegi lubada väljatpoolt vahtplasti lausa otse palgile aga siis peaks seestpoolt olema lollikindel aurutõke.

Tänapäeval keegi muidugi puidust vundamenti ei ehitaks aga küsijal on ju erijuhus.

Puidust üldiselt ei ehitatagi vundamente , aga probleem on hoopis selles, et praegusel juhul on teemaalgataja betoonpõrand umbes samas tasapinnas sellega, kust algab puitsein. Soovitatakse olemasolevale betoonpõrandale laduda peale penot niipalju kui mahub ja siis valada teine kiht betooni peale. Seega tõstetakse betoonpõranda puitseinte vahele. Puitsente alumine ots jääb kahtlasesse tsooni.

Ja see pole ainult teemaalgataja probleem. Kui võtta näiteks karkass-maja, mille soojustatud betoonpõranda tasapind on karkassi alusvööga samas tasapinnas, siis seal on mõnus külmasild betoonpõrandast ja karkassseintest vundamenti. Leevendatakse seda vundamendi välispidise soojustamisega, mis tähendab 1,5 m maa alla minemist. Töömahukas ja ebameeldiv.
Mõni kavalpea mõtleb , et tõstab soojustatud betoonpõranda puitseinte vahele ja saab niimoodi külmasilda vähendada, kuid sellel on omad miinused, mida mainisin varasemalt. Puitseina alumine ots jääb kahtlasesse tsooni, ei saa hingata enam nii hästi , seal võib tekkida kondents jne jne. Puitseinad mädanevad niisamagi alumisest otsast, kuhugi umbse betoonpõranda ja peno vahele valatuna ma kahtlustan, see protsess kiireneb veelgi.

Väljapoolt (kuna on palkmaja) teeks vundamendi puitosast alates vill+tuuletõke+õhuvahe+fassaadikatte lahenduse.

Mina villaga ei jändaks. Villatolmu nõelteravad mikroskoopilised klaaskiud lendlevad õhus ja hingad seda omale sisse. Olen lugenud lugusid, kuidas mõni vend on omale muusika nurga ehitanud majja ja seinad villaga müra tõkestamiseks isoleerinud ja siis kaebavad, et tümmi lastes on isegi silmaga näha, kuidas gaziljonid villatolmu kübemed õhus lendlevad. Silmad sügelevad ja kurk kriibib jne jne. Milleks omale sellist jama koju vedada?

Kust tuleb soovitus põrandapinna tõstmisel ja soojustamisel sinna peale betooni valamine?
Betooni pole vaja
Saab ehitusplaatidega