Ehitusfoorum

Täna kell 9.14 oli siis suvine pöörihetk.
Tähendasin esimese poolaasta toodangu üles - see on 16 % rohkem kui mullu samal hetkel..
Eelmisel aastal oli see ilusti 50% hilisemast aasta kogutoodangust. Mingit otsest põhjust sellele iseenesest ei ole - poolaastad võivad olla vägagi erineva kliimaga.
Aga loodame parimat..

trebla kirjutas: ↑21 Juun 2022, 13:59 Täna kell 9.14 oli siis suvine pöörihetk.
Tähendasin esimese poolaasta toodangu üles - see on 16 % rohkem kui mullu samal hetkel..
Eelmisel aastal oli see ilusti 50% hilisemast aasta kogutoodangust. Mingit otsest põhjust sellele iseenesest ei ole - poolaastad võivad olla vägagi erineva kliimaga.
Aga loodame parimat..

Tegin spordi mõttes sama kalkulli- toodang lausa 23% see aasta suurem aga jah, 50% aastakogusest sai enamvähem pööripäeval toodetud.
Toodangust hoopis rõõmsam on teenitud rahanumber aga seda ei näe enne uue kuu keskpaika.
Tasuvusaja prognoos, mida sai kuskil eespool pakutud, läheb igaljuhul ülevaatamisele olulise lühenemise suunas.

trebla kirjutas: ↑20 Juun 2022, 07:42
Olen mõelnud, et selle tiivad oleks liigutatavad keskpunkti suhtes - tiibade ühe otsa alla rattad, kaabliühendused keskpunktist (kus on ka miski tugevam post maasse pandud) ja talveks keerad __ __ kujuliseks.
Vahepeal võib siis ka V-kuju omada.

Kui ratastele mootorid kah panna, siis võiks need tiivad iga päev ennast keerutada, aga tuulekindluse huvides peaks värk olema ikka püsiasendis maa külge mitmest punktist fikseeritud...


EL-lt sai omal ajal selle asukoha maksimaalne liitumisvõimsus ära nuusatud ja ühiskonna hüvanguks võrkuantava elektri koguse suurendamiseks nüüd ei jää muud üle, kui selle raames võrkuandmise aega pikendada...

Olen sama mõelnud aga piirajaks jääb esialgu sobiva betoonplatsi puudumine,
Maastikul oleks see kõik ilmselt mõttetu peavalu.

Isepööraja puuduseks jääb kerge kaal. Mootorist hoopis innukamalt kipub seda tuul pöörama.
Käsitsi korrigeerimine ja kohene ankurdamine kasvõi 1..2x kuus oleks täiesti piisav.

23 % kasv teeb kadedaks, võtsid metsa eest maha või? (1 kWh/Wp tuli minul eelmiselgi aastal juba täis).
omatarbe rehkendamise võimalus sul puudus... äkki tuleb räme kasv selle arvelt, et üürnik on kõrgest elektrihinnast ära ehmatatud ja säästab?

Selle kuu hind liigub 17 sendi graafikus (aga eks alanud puhkepäevad tõmbavad seda maha)...

Ära tasunud on asi siis kui raha on ilusti käes..vahepeal võib igasugu asju juhtuda.
Kuigi.. igasugu analüütikud ennustavad vaid elektrihinna kasvu, mis paneelide tootlikkuse koha pealt on täitsa kreisi ette kujutada...
Ja paar päeva tagasi kuskil seltskonnas paneelide mainimise peale teatas keegi, et jah..tema poeg kah on rääkinud...soojavee kollektori paigaldamisest..

3,6kW 1F inverteri päevatootlus 43kWh, kuna pilvisus segas.

Mitu kw ja mis suunas paneele on?

ping kirjutas: ↑23 Juun 2022, 18:50 Screenshot_2022-06-21-22-10-59-157_au.com.oxleyws.solar.jpg
3,6kW 1F inverteri päevatootlus 43kWh, kuna pilvisus segas.

Pilvisus segas kõvasti eriti põhjaosariiklasi

trebla kirjutas: ↑23 Juun 2022, 08:26 23 % kasv teeb kadedaks, võtsid metsa eest maha või? (1 kWh/Wp tuli minul eelmiselgi aastal juba täis).
omatarbe rehkendamise võimalus sul puudus... äkki tuleb räme kasv selle arvelt, et üürnik on kõrgest elektrihinnast ära ehmatatud ja säästab?

Kahtlustasin ka ise seda säästuvärki aga numbrid näitavad muud.
Poole aasta üürniku tarbimise erinevus on 200kwh, samas ainult selle aasta märts tegi 500kwh puhast müüki rohkem, kui eelmisel aastal märts

bjorn kirjutas: ↑23 Juun 2022, 19:22 Mitu kw ja mis suunas paneele on?

Lõunasse ca 4kW ja itta/läände 2x2,8kW seinal.

hm.. 9,6 kWp siis.
17,3 kWp kagu ja lääne vahel ära jaotatuna andis samal päeval 116,7 kWh.
Samas veel suhteliselt metsa sees augus.
Sul jääb suht palju tipuajast kasutamata... või kogud selle elektriautosse ja see siin ei kajastu ?

trebla kirjutas: ↑23 Juun 2022, 22:44 hm.. 9,6 kWp siis.
17,3 kWp kagu ja lääne vahel ära jaotatuna andis samal päeval 116,7 kWh.
Samas veel suhteliselt metsa sees augus.
Sul jääb suht palju tipuajast kasutamata... või kogud selle elektriautosse ja see siin ei kajastu ?

See on ühe inverteri väljundgraafik, mis toodab faasile, millel on majapidamise põhitarbimine.
Mul on teine 1F inverter veel, teisel faasil.
Selline jaotus annab omatarbimist paremini sättida, kui üks 3F inverter.
Talvekuudel, kui päike on väga madalal ja tootlus väike, panen kõik paneelid ühe inverteri taha, et vähendada inverteri kadusid.
Kusjuures, täispilvise ilmaga toodavad kõik paneelid olenemata suunast ca 10% võimsusega, nii et umbes 1kW jookseb koguaeg.

Kusjuures, täispilvise ilmaga toodavad kõik paneelid olenemata suunast ca 10% võimsusega, nii et umbes 1kW jookseb koguaeg.

Nii see on.
Seega trackerit on põhjust meil siin kasutada eeskätt siis, kui on tegemist ruumipuudusega...

Kui palju pööripäevaks kogutoodang kõigi muundurite peale kokku oli?
Kas vastab ootusele poolest aastatoodangust?

trebla kirjutas: ↑24 Juun 2022, 07:26

Kusjuures, täispilvise ilmaga toodavad kõik paneelid olenemata suunast ca 10% võimsusega, nii et umbes 1kW jookseb koguaeg.

Nii see on.
Seega trackerit on põhjust meil siin kasutada eeskätt siis, kui on tegemist ruumipuudusega...

Kui palju pööripäevaks kogutoodang kõigi muundurite peale kokku oli?
Kas vastab ootusele poolest aastatoodangust?

Keset suve pole mul mõtet muutuvates oludes aastatoodangut planeerida, sest minu eesmärk on et "paneelidega maja" aasta elektri kogutoodang peaks ületama aasta elamise koguenergiakulu ka rahalises arvestuses.

Just "normaalse peakaitsega paneelidega maja" mitte "eraldiseisev paneelipõld".

Aasta toodang ületab mul aasta tarbimist kWh´des nagunii.
Sellel aastal olen võrgust tarbinud ca 2300kWh ja võrku müünud üle 4100kWh.

trebla kirjutas: ↑24 Juun 2022, 07:26 Seega trackerit on põhjust meil siin kasutada eeskätt siis, kui on tegemist ruumipuudusega...

trackerit tasub alati kasutada kui trakerile tehtud kulutused on väiksemad kui lisandunud toodangust saadud tulu. Seejuures maksimeerib tracker just kallid hommiku ja õhtutunnid.
Täna kahjuks on poest saadavate trackerite hind sedavõrd kallis, et lisatulu ei kompenseeri trackeri kulutusi või on sama. Kui keegi suudab ise aretatud soodsamalt üles panna on teine lugu.
Tracker on siiske põllupargi lahendus.

Eestlase aed.. 1500 kuni mõnituhat ruutmeetrit.. kvalifitseerubki eurooplasel põlluks.
Lääneeurooplane rehkendab, kas katusele mahub 8 paneeli, või teistpidi paigutades saab äkki ka üheksanda ära mahutada?

Maksimaalset pinnakasutust saab ilma raamita paneelidega, väga kerged, ei ole lisakoormuseks katusele - näiteks sellistega https://www.akromex.com/eshop/product.p ... roduct=341

Tracker

Kui ruumipuudust ei oleks, siis saaks jaguar täna paigutada 2,5 kWp itta, 2,5 kWp lõunasse ja 2,5 kWp läände.
Päikselise ilmaga oleks tulemus sama, pilves ilmaga aga toodaks 3 x rohkem kui täna.
See oli minu kommentaari mõte...

Tänavu jõuti aegade algusest kõikide maailmas paigaldatud paneelide koguvõimsusega 1 TWp summani.
Siin aga kirjutatakse/ennustatakse, et 2030 paigaldatakse 1 TWp aastas.
https://www.pv-magazine.com/2022/05/17/ ... w-by-2030/

?
seega igal aastal peale 2030 pannakse aastas samapalju paneele kui täna juba on, ehk siis ka meie kõik , kel midagi juba praegu on, paneme siis igal aastal sama portsu juurde?

Kas teil kõigil selleks ikka ruumi on?

Kuna kõigil ei ole, siis saab ka teisiti - igal aastal paneb üks naabrimees sinuga sarnase paigaldise..?


Maha monteerida pole esialgu veel midagi vaja, sest alles esimesed paneelid saavad 30 aastaseks, meie omad max 10-12 aastaseks.

Kui tahta asendada täna aastas pumbatav nafta päikeseelektriga, peaks maailmas olema 14 TWp päikesepaneele, ja ka see rehkendus on tehtud optimistliku kordajaga 4 - st, et naftapõletamisest saadav kogu soojusenergia on asendatud 4 x väiksema koguse elektrienergiaga.


jaguar,
miks stringide muundurite toodetud energia on väiksem kui stringi paneelide toodetud energiate summa?
Ja mis paneelide nimivõimsused on?

Nii, eilsest siis võrgujamad ka minu õuel.
Inverter kerib ennast kenasti 10kW-ni ja mingi hetk lööb alarmiga välja- gridOVP, 254V võrgu pool.
Ilmselt on naaberküla megajaam tööle saadud või väikse liini küljes keegi teeb pätti?
Elektrilevi sai teadvustatud mitmel moel, eks näis, tööpäevad tulekul.

trebla kirjutas: ↑25 Juun 2022, 15:21 Kui ruumipuudust ei oleks, siis saaks jaguar täna paigutada 2,5 kWp itta, 2,5 kWp lõunasse ja 2,5 kWp läände.
Päikselise ilmaga oleks tulemus sama, pilves ilmaga aga toodaks 3 x rohkem kui täna.
See oli minu kommentaari mõte...

jaguar,
miks stringide muundurite toodetud energia on väiksem kui stringi paneelide toodetud energiate summa?
Ja mis paneelide nimivõimsused on?

Täpselt nii, ruumipuudus aga paraku on. See 2,5kWp lõunasse pole isegi vajalik (v.a. pilves ilmaga annaks juurde), sest ida+lääs toodavad lõuna paiku veel jätkuvalt energiat, ja summaarselt teeb suht sama mis üksainus 2,5kWp lõuna suunaga. Milleks ületootmist lõuna ajal kui enamus ajast lõuna elekter niigi odav.
(mul muide 3,5 mitte 2,5. Ei saa ju 3,5 toota kui nii kuum väljas)

Summad ei klapi sest:
Paralleeli võib tõmmata Narva el.jaamaga, sealt väljub üks kogus, tarbijani aga jõuab teine, palju väiksem, läheb tee peal lihtsalt kaduma.
Teiseks, jaam on hetkel töös. Inverter suhtleb paneelidega (õigemini optimeerijatega) kord u.4 minuti tagant, seega info jõuab hilinemisega, ehk mõnelt paneelilt on info just äsja tulnud, mõnelt aga mitu minutit tagasi. Õhtul kui töö läbi vaja vaadata. Kolmandaks, inverter mõõdab oma energiat eraldi optimeerijatest ja mõõtetulemused võivadki erineda. Ja kolmandana veel mõõdab voolumõõtja, sealt võib tulla hoopis kolmas arv. Ei ole ilmselt tegemist labori täpsusega seadmetega. Aga jah, osa läheb ju juhtmetesse kaduma, inverter ise ka tarbib jne. Erinevus ju marginaalne.

String 1: kõik paneelid 295W (tracker, working range 270° x 20°- 55°, õhtul peale 19:00 puud ees)
String 2: kõik paneelid 250W (kagu + edel, 25°, õhtul puud ees)
String 3: kõik paneelid 295W, v.a. 3.2.1 ja 3.2.8, nemad 370W (kagu, 42°)

Muide, käisin siin üks päev teisi trackereid vaatamas. Kõi tuksis, mitte ükski ei tööta. Kallid ja "kvaliteetsed" Degerid kõik. Kõik nad on umbes minuga samal ajal paigaldatud, ehk 6-7 aastat vanad. Kahel neist ajamid läbi, ühel neist ammu juba, öeldi. Teistel ei tea mis viga. Igatahes päike paistab, nemad aga horisontaalis.
Rootsis ühe kiirtee ääres on terve park trackereid. Ja juba ammu, mitu aastat tagasi oli u. iga viies rivist väljas ma täheldasin. Ei tea mis seisus nad tänapäeval on.

rannamees kirjutas: ↑25 Juun 2022, 17:21 Nii, eilsest siis võrgujamad ka minu õuel.
Inverter kerib ennast kenasti 10kW-ni ja mingi hetk lööb alarmiga välja- gridOVP, 254V võrgu pool.
Ilmselt on naaberküla megajaam tööle saadud või väikse liini küljes keegi teeb pätti?
Elektrilevi sai teadvustatud mitmel moel, eks näis, tööpäevad tulekul.

sul netiühendust vist polnud, et saaks graafikuid vaadata?

Oma kogemuse põhjal võin öelda, et EL jõuab pingeid mõõtma sinu juurde paremal juhul talvel...
Loodetavasti on see vaid nädalavahetuse probleem.

Isand Hiid võiks siit õppust võtta, et kasulik on jämedam kaabel..

rannamees kirjutas: ↑25 Juun 2022, 17:21 Nii, eilsest siis võrgujamad ka minu õuel.
Inverter kerib ennast kenasti 10kW-ni ja mingi hetk lööb alarmiga välja- gridOVP, 254V võrgu pool.
Ilmselt on naaberküla megajaam tööle saadud või väikse liini küljes keegi teeb pätti?
Elektrilevi sai teadvustatud mitmel moel, eks näis, tööpäevad tulekul.

Seadepunktiks saab vist ka 260V määrata?
Aga seda vist ainult esmaseadistusel ja hiljem lihtsalt muuta ei saa?

trebla kirjutas: ↑25 Juun 2022, 19:36

rannamees kirjutas: ↑25 Juun 2022, 17:21 Nii, eilsest siis võrgujamad ka minu õuel.
Inverter kerib ennast kenasti 10kW-ni ja mingi hetk lööb alarmiga välja- gridOVP, 254V võrgu pool.
Ilmselt on naaberküla megajaam tööle saadud või väikse liini küljes keegi teeb pätti?
Elektrilevi sai teadvustatud mitmel moel, eks näis, tööpäevad tulekul.

sul netiühendust vist polnud, et saaks graafikuid vaadata?

Oma kogemuse põhjal võin öelda, et EL jõuab pingeid mõõtma sinu juurde paremal juhul talvel...
Loodetavasti on see vaid nädalavahetuse probleem.

Isand Hiid võiks siit õppust võtta, et kasulik on jämedam kaabel..

Kui on pikemalt kestev (et selle ajaga õnnestub eemalt näit fikseerida) pingeerinevus ja kaugloetav arvesti, siis saab ka klienditeenindaja, arvestisse eemalt sisselogides näha pingeid ja voolusid.
Olen korduvalt seda viisi rikke fikseerimiseks kasutanud, kui mõni faas on kadunud.

Ma pakun, et need ülepinged ei ole väga pikaajalised...

ja 260 V ei ole enam kooskõlas näiteks piksevoolupiirikute 255V kestva taluvuspingega...

Huvitav, et ka minul soovitas miski EL tädi peale mõõtmistulemuste peale kaebamist telefonis muunduri pingesätteid tõsta....? Kas see lindistatud telefonikõne oleks hiljem piisavaks aluseks tekkinud kahju sissenõudmiseks?

Ma siiski kasvõi huvi pärast katsetan ära oma pingereleel põhineva pingealanduslahenduse...

st. kui mõne faasi pinge kasvab liiga kõrgeks, siis lülitan aegreleega mõneks ajaks miski kasuliku tarbija sellesse faasi järele.
Boileri? põrandakütte?

Võimalik, et hetkelise rakendumise tagamiseks tuleb sel juhul nende seadmete oma termostaatidest mööda minna, juhul kui nende tekitatav ajaviide liiga pikk on.

Õnneks on mul sauna pesuruumi põrand niikuinii aegrelee peal... taat, kes selle omal ajal ehitas, et saanud termostaadi olemusest mõhkugi aru ja jättis selle paigaldamata.

Kopeeritud siia teisest teemast.:
.

kunn24 kirjutas: ↑23 Juun 2022, 15:02 Kas üritad alla Ohm-i maandustakistusega maandurit teha? Proovi hakatuseks EL-ile kaebus kärutada, las teevad korda. .....kuid loogline on, et EL lahendab probleemi, sest ei taga su paigaldises pingekvaliteeti.
Sm Hiiule ka siit hea näide, et kui tahab mingit tootjat ehitada, siis peente kaablitega pole mõtet mängida.

?

Mida oleks vaja alla oomise maandustakistuse tekitamiseks veel lisada? Mitu maandurit, kui sügavale?
Pinnas savikas rähk.
Paarkümmend meetrit haljast vaskjuhet kraavis mul juba on ja puurkaevu manteltoruga samuti ühendatud...

EL-ga on mullu juunikuust saadik juba suheldud, logeri tõid nad kohale novembri (!) lõpuks, midagi nad oma alajaamas on ka muutnud, aga probleem esineb hetkel peamiselt puhkepäevadel ja sedagi mitte alati.
Näiteks üleeile oli 5 liigpingest põhjustatud väljalülitumist.. päevase toodangu kadu ehk u 15٪, samas täna ja eile mitte ühtegi.