Ehitusfoorum

aero kirjutas: ↑02 Sept 2020, 14:44

xxx111 kirjutas: ↑02 Sept 2020, 14:12

Tahaks jahedamat tuba aga lihtsate vahenditega ei õnnestu

???
Võta kütet vähemaks?
Või tahad suuremat temperatuuride erinevust ruumides?
Isolatsioon piiretele. Koos niiskusrežiimi kontrolliga.
Või neid ei pea siis lihtsateks vahenditeks ilmselt

Jah, seda konkreetset tuba tahaks jahedamaks (talvel) aga lihtsasti ei saa. Viisakat viimistlust ei taha rikkuda.

Arusaadav

Teemavälisus vohab
Uued targa kodu süsteemiga majad pidavat pidevalt ruumide temperatuuriga manipuleerides küttelt säästu pigistama, täpselt samamoodi, kus neis ruumides, kus tegevust ei tuvastata temperatuuri langetatakse, samuti pole vaja 25 kraadi igas ruumis hoida, kui inimesed on päeval pikki tunde tööl või öösel magavad.
Samuti minu ajaloost kogemusi, kus kõiki ruume ei köetud, näiteks vanaema küttis ainult seda korrust kus ta elas, ja teise korruse ahju köeti ainult siis, kui seal inimesi oli, nt mina koolivaheajal. Maja küll müüdud aga endiselt seisab püsti - oleks vanaema elus, saaks talle moraali lugeda, kuidas ta oleks pidanud ikka kõiki ahje täiega huugama, ka neid ruume, kus kedagi ei elanud, aga tema oli talus ja oma talutütre teadmiste pinnalt tegutses.
Meenub veel, kuidas ühes ahiküttega kortermajas naabrimutt heitis hinge ja tema korter pikalt kütmata seisis - maja ikka püsti veel, pole ka suurtest kahjustustest kuulda olnud.
Vanemad majad vist talusid sellist kohtlemist paremini, aga tean rohkem kui ühte uuema aja maja, kus eluruumid ja garaaž on kõrvuti ning nende vaheline sein soojustuseta ja garaažis hoitakse küte nö plussis 10-15C, pakasega kisub madalamaks - pole samuti suurtest probleemidest kuulda olnud.
Kas ei ole võimalik, et see temperatuuri erinevuse probleem ei ole siiski nii kriitiline põhjusel, kus see temperatuurivahe on suhteliselt lühiajaline, aastas on 365 päeva ja kui see ruumide temperatuurierinevus, kus kahjulikud protsessid aset leiavad on näiteks 20-60 päeval - ei suudeta ka paari-kolme põlvkonna jooksul maja selle meetodiga ära mädandada.
Umbes nagu me kõik teame, et puit ja niiskus ei käi kokku aga paljud saunad ja majade välisfassaadid tehakse ikka puidust - puitu hävitab pidev märgumine, kui puit märgub ja saab ära kuivada võib puit siiski kesta, mitte igavesti aga talutavalt kaua.

Vanemad majad vist talusid sellist kohtlemist paremini

Ja sellele on lihtne selgitus - piirdeid ei ehitatud sellisteks nagu kaasajal...

Umbes nagu me kõik teame, et puit ja niiskus ei käi kokku aga paljud saunad ja majade välisfassaadid tehakse ikka puidust - puitu hävitab pidev märgumine, kui puit märgub ja saab ära kuivada võib puit siiski kesta, mitte igavesti aga talutavalt kaua.

Lisaks liigniiskusele on puitu "hävitav" ka UV
Ja "kestmise" all mõtleme me tänapäeval ka ilmselt (lisaks) ka muid asju kui varem
Nt kaotab puit väga kiiresti välimuse just UV toimel

Teemast muidugi veelkord mööda...
Kuid selle energiatõhususega on üldse kummalised lood
Olen seda siin muudes teemades juba pisut puudutanud - nt küsimuses "kas 200 villa on OK" - küsimusega, et oleneb mis on eesmärk
Mulle nagu näib, et energiatõhususe projekteerimise juures saab lähtuda küllaltki erinevatest asjadest:
- parim ETA (energiaklass)
- vähim energiakulu kWh
- vähim jooksev energiakulu EUR
- vähim kogukulu EUR perioodil (nt 10a)
- väikseim "ökoloogiline jälg"
Need kõik annavad erineva tulemuse
Ja minu hinnangul neist ebaobjektiivseim on ETA

xxx111 kirjutas: ↑02 Sept 2020, 19:42 Teemast muidugi veelkord mööda...
Kuid selle energiatõhususega on üldse kummalised lood
Olen seda siin muudes teemades juba pisut puudutanud - nt küsimuses "kas 200 villa on OK" - küsimusega, et oleneb mis on eesmärk
Mulle nagu näib, et energiatõhususe projekteerimise juures saab lähtuda küllaltki erinevatest asjadest:
- parim ETA (energiaklass)
- vähim energiakulu kWh
- vähim jooksev energiakulu EUR
- vähim kogukulu EUR perioodil (nt 10a)
- väikseim "ökoloogiline jälg"
Need kõik annavad erineva tulemuse
Ja minu hinnangul neist ebaobjektiivseim on ETA

Ausaltöeldes oleks päris huvitav lugeda teemat, kus sa enda isiklikest eelistustest majaehitusel kirjutaks. Eriti huvitaks järgmised valikud: plaat- vs lintvundament, bauroc vs fibo vs õõnesplokk, plekk-katus vs kivikatus. Et milliseid materjale endale ehitades eelistaks.

Isiklik eelistus (ja täpselt nii seda võttagi):

Sokkel / Välisseinad - 3 kihiline soojustatud tehases toodetud raudbetoonpaneel
Vaheseinad - betoonplokk
Laed / katuslaed - tehases toodetud raudbetoonpaneel / lamekatus (viilkatus ei meeldi välimuselt, pole kunagi meeldinud)
Vundament - võimalusel lint

xxx111 kirjutas: ↑02 Sept 2020, 21:24 lamekatus (viilkatus ei meeldi välimuselt, pole kunagi meeldinud)

Mul täpselt vastupidi - ilmselt kasvukohas asi, mina maalt pärit kus viilkatused valdavalt, karbid metsaserva minu arust ei sobi. Nõmme mändide alla ilmselt sobivad.

Mina ka maalt pärit ning ümberringi valdavalt viilkatused...

Nojah - maitse üle ei vaielda...

Huvitab see, et kas tänapäevase viilkatuse eluiga on plekk-katusega võrreldes lühem? Et olen päris mitmel korterelamul näinud, et ehitatakse viilkatus peale lamekatusele. Miks nad ei renoveeri seda?

mkubi kirjutas: ↑02 Sept 2020, 23:19 Huvitab see, et kas tänapäevase viilkatuse eluiga on plekk-katusega võrreldes lühem? Et olen päris mitmel korterelamul näinud, et ehitatakse viilkatus peale lamekatusele. Miks nad ei renoveeri seda?

Üsna segane ja vastuoluline jutt. Viilkatus on reeglina vastupidavam - kuna vesi jookseb kindlasti minema. Lamekatuste jumaldajad muidugi vaidlevad vastu, et piisava kaldega jookseb ka sealt ära. Aga kui keegi teeb vea siis viilkatus siiski kindlam.

Korralikult so vigadeta tuleb ehitada iga katus.
Nõus, et lamekatus "andestab" vähem
Ja näib, et viilkatus lihtsalt meeldib rohkematele inimestele

See ongi see, et lamekatuse annab jube edukalt p-e keerata ilma, et tellija sellest enne aru saaks, kui vb kahe-kolme-nelja aasta pärast lekkima hakkab. Samuti ei jaga iga kulibin korrektset läbiviiku ning isegi ääreplekiga on "oskajatel" palju probleeme. Sellest tulevadki linnalegendid lamekatuste kohta, eriti bituumen.

See lamekatuse ümberehitamine viilkatuseks on muidugi absurd, aga ei saa ka pahaks panna. Kui eelnevalt on korraliku käkiga hakkama saadud, on inimestel usk lamekatusesse kadunud ja leiutataksegi mingeid imekonstruisid, selmet leida korralik, mitte kõige odavam, tegija.

Üldiselt on see lame vs viilkatus pigem mitte-teema, harva on kellelgi sellist valikut, ikkagi täiesti erinevatele majatüüpidele sobivad. Ise eelistaks samuti lamekatust, aga noh, on minugi maja viilkatus p-e keeratud oskajate poolt aga oskus lekkevaba lamekatust teha omast käest võtta..

Prill kirjutas: ↑02 Sept 2020, 15:06 Teemavälisus vohab
Uued targa kodu süsteemiga majad pidavat pidevalt ruumide temperatuuriga manipuleerides küttelt säästu pigistama, täpselt samamoodi, kus neis ruumides, kus tegevust ei tuvastata temperatuuri langetatakse, samuti pole vaja 25 kraadi igas ruumis hoida, kui inimesed on päeval pikki tunde tööl või öösel magavad.
...

Oleme näinud ilusaid reklaame, et ka diivanist saab naftat puurida.

Need andmed peaks numbritesse panema, et mis maksab selline lahendus mis suudab hoones mõnes ruumis temperatuuri alandada -7C välistemperatuuri juures 5C võrra: vaheseinte-, lagedesoojustus ja juhtnutilahendus (ning selle nutilahenduse maksumus ajas, mis võib üllatavalt suur olla).
Kui palju tekkib säästu ühe kütteperioodi jooksul ja mitme aasta jooksul sääst ületab tehtud kulutusi.
Usun, et sääst tekkib kui automaatika suudab 15 aastat remondita toimida aga seda vaevalt, sest juba 10 aasta vanused vidinad vahetatakse kõik välja kui moraalselt vananenud.

(Tänapäeval ei vahetata isegi katla juhtautomaatka toiteplokis kuivanud toitekondekatki välja, vaid öeldakse et see katel koos automaatikaga on vana ja uus katel tuleb panna.)

Pingiga jälle nõus.
Ühes teises teemas tegi ta samuti väga hea kommentaari.
Ja eriti selles võtmes, et käib pidev teema keskkonnasäästust / kliimast jms.
Tegelikult toimub totaalne ressursside raiskamine igasugu "vigurite, nutinduse jms" peale millest tolku pole või on väga vähe (suhteliselt võrreldes) ning mille kasutusiga on selline, et vajab pidevat ümbervahetust uuema vastu

ping kirjutas: ↑03 Sept 2020, 19:19 Oleme näinud ilusaid reklaame, et ka diivanist saab naftat puurida. ...

Sinu järgnevast jutust tekkis mul üks mõtteuit. Mida teevad tänapäeva autovargad kui avastavad, et viimase mudeli Ferrari uksed avanevad ja auto läheb käima hoopis erilise muugiga sneppervõtmest, mitte arvuti kaudu sisse häkkides? Ferrari jääb vist selleks korraks ärandamata.

Pingi kommentaar meeldis mulle nii väga, et tõstan selle ka siia:

Ping:

Tehnika areng on imeline.
50 aastat vana triikraud töötab ikka veel aga nutitelefon kus on 1000 000 pooljuhti ei tööta enam paari aasta pärast.
Ostsin 15 aastat tagasi vanainimesele telefoni Motorola F3 ja see täidab põhifunktsiooni ikka veel hästi (kord olen uue aku pannud).

xxx111 kirjutas: ↑03 Sept 2020, 19:37 Pingi kommentaar meeldis mulle nii väga, et tõstan selle ka siia:

Ping:

Tehnika areng on imeline.
50 aastat vana triikraud töötab ikka veel aga nutitelefon kus on 1000 000 pooljuhti ei tööta enam paari aasta pärast.
Ostsin 15 aastat tagasi vanainimesele telefoni Motorola F3 ja see täidab põhifunktsiooni ikka veel hästi (kord olen uue aku pannud).

Iphone 4 pidas 5-6 aastat vastu moraalselt. Iphone se praegu 4 aastat jookseb ilusti, aku ok.

Küsimus pole üldse Iphones
Minu jaoks on küsimus vales ja silmakirjalikkuses ja seda just seoses "seakisaga" ümber kliima jms

Ma toon mõtteaineks sellise näite seoses ehitusega
Üks "teavitustöö" toimub riigi tasemel selle üle, et hooned tuleb teha enerigatõhusaks ja siis oleme väga "rohelised"
Energiatõhusust pidavat väga hästi iseloomustama üks kindel "täht" ja selle tähe juurde kuuluv lisa "liginull"
Eramute jaoks on sellise "tähe" kriteeriumiks üks number 50 (kWh/m2)
Ehitise püstitamise jaoks võiks arvestada kuluks ca 400...2000 kWh/m2
Alumises otsas võiks piltlikult ette kujutada palkmaja ahiküttega ning ülemises otsas "nutikat", erisugu seadmeid täis ning kindlasti "roheliste" PV paneelidega maja
Enne kui "nutikas ja roheline" maja üleüldse midagi "tõhustama" hakkab on ta juba kulutanud 2000/50=40 aasta jagu energiat
So ta on enamuse oma eluea "tähe" määratud energiatarbest juba ette ära kulutanud.
Kas pole energiatõhus ja roheline?

xxx111 kirjutas: ↑03 Sept 2020, 20:18 Küsimus pole üldse Iphones
Minu jaoks on küsimus vales ja silmakirjalikkuses ja seda just seoses "seakisaga" ümber kliima jms

Ma toon mõtteaineks sellise näite seoses ehitusega
Üks "teavitustöö" toimub riigi tasemel selle üle, et hooned tuleb teha enerigatõhusaks ja siis oleme väga "rohelised"
Energiatõhusust pidavat väga hästi iseloomustama üks kindel "täht" ja selle tähe juurde kuuluv lisa "liginull"
Eramute jaoks on sellise "tähe" kriteeriumiks üks number 50 (kWh/m2)
Ehitise püstitamise jaoks võiks arvestada kuluks ca 400...2000 kWh/m2
Alumises otsas võiks piltlikult ette kujutada palkmaja ahiküttega ning ülemises otsas "nutikat", erisugu seadmeid täis ning kindlasti "roheliste" PV paneelidega maja
Enne kui "nutikas ja roheline" maja üleüldse midagi "tõhustama" hakkab on ta juba kulutanud 2000/50=40 aasta jagu energiat
So ta on enamuse oma eluea "tähe" määratud energiatarbest juba ette ära kulutanud.
Kas pole energiatõhus ja roheline?

Biolisandiga kütesel pidi sama teema olema, et põletatakse sama palju diislit, et toota seda eetrit. Saunajutud muidugi.

xxx111 kirjutas: ↑03 Sept 2020, 20:18 Küsimus pole üldse Iphones
Minu jaoks on küsimus vales ja silmakirjalikkuses ja seda just seoses "seakisaga" ümber kliima jms

Ma toon mõtteaineks sellise näite seoses ehitusega
Üks "teavitustöö" toimub riigi tasemel selle üle, et hooned tuleb teha enerigatõhusaks ja siis oleme väga "rohelised"
Energiatõhusust pidavat väga hästi iseloomustama üks kindel "täht" ja selle tähe juurde kuuluv lisa "liginull"
Eramute jaoks on sellise "tähe" kriteeriumiks üks number 50 (kWh/m2)
Ehitise püstitamise jaoks võiks arvestada kuluks ca 400...2000 kWh/m2
Alumises otsas võiks piltlikult ette kujutada palkmaja ahiküttega ning ülemises otsas "nutikat", erisugu seadmeid täis ning kindlasti "roheliste" PV paneelidega maja
Enne kui "nutikas ja roheline" maja üleüldse midagi "tõhustama" hakkab on ta juba kulutanud 2000/50=40 aasta jagu energiat
So ta on enamuse oma eluea "tähe" määratud energiatarbest juba ette ära kulutanud.
Kas pole energiatõhus ja roheline?

See on kõik paganama õige. Paneme siia juurde veel asjaolu, et see tehnikat täis topitud "liginull" energia maja on kallim, mis tähendab, et selle ostmiseks tuleb rohkem raha teenida. Rohkem raha teenimiseks tuleb jälle rohkem toota ehk saastata. Mul ei ole midagi tehnoloogia ja energiasäästmise vastu aga kõike tuleb teha vastutustundlikult.
Sama lõhkise küna ees on ka elektriautod.

Paar mõtet: 1) kuna sul on ristkülik maja plaanis siis oleks efektriivem kui sissepääs oleks maja pikemal küljel, praegu on sul palju koridori pinda. 2) liiga vähe pinda asjade hoidmiseks. Inimesd koguvad meeletus koguses asju oma elu jooksul. Võib olla tulevikus sinu perel on palju erinevaid hobisid mis võtavad kõik ruumi mida sul planeeritud pole.3) tahad teha youtube videosid aga sul puudub ruum kus neid monteerida. Näen et magamistoas on laud kuid pole kindel et see on parim idee.

Ma arvan et sul saab päris karm olema kui hakkad maja ehitama ja soovid seda salvestada ning youtubesse ülesse panna. Lihtsalt maja ehitamine on nii intensiivne tegevevus, et samal ajal kaamerate sättimine ja videote monteerimiseks pole väga aega. Lisaks pead maja ehitamisel kogu aeg tegema väikseid ja suuri otsuseid. kui ka ehitajad on platsis tuleb teha kvaliteetsedi otsuseid kiiresti või saad hiljem asju ringi teha.

mõte kirjutas: ↑03 Sept 2020, 23:31 Paar mõtet: 1) kuna sul on ristkülik maja plaanis siis oleks efektriivem kui sissepääs oleks maja pikemal küljel, praegu on sul palju koridori pinda. 2) liiga vähe pinda asjade hoidmiseks. Inimesd koguvad meeletus koguses asju oma elu jooksul. Võib olla tulevikus sinu perel on palju erinevaid hobisid mis võtavad kõik ruumi mida sul planeeritud pole.3) tahad teha youtube videosid aga sul puudub ruum kus neid monteerida. Näen et magamistoas on laud kuid pole kindel et see on parim idee.

Ma arvan et sul saab päris karm olema kui hakkad maja ehitama ja soovid seda salvestada ning youtubesse ülesse panna. Lihtsalt maja ehitamine on nii intensiivne tegevevus, et samal ajal kaamerate sättimine ja videote monteerimiseks pole väga aega. Lisaks pead maja ehitamisel kogu aeg tegema väikseid ja suuri otsuseid. kui ka ehitajad on platsis tuleb teha kvaliteetsedi otsuseid kiiresti või saad hiljem asju ringi teha.

Tänan mõtete eest! Hetkel olen tõesti mõelnud, et peaks sauna ära jätma ja selle arvelt suurema katlaruumi. Maja sissekäik on veel lahtine tõesti, eks see sõltub ka krundist, kuidas ilmakaartega mängib seal. Hea idee küll. Tõenäoliselt tulevikus tuleb lihtsalt roheline kangas tõmmata selja taha ja saab filmida küll, seega saaks seda kasvõi elutoas teha. Pole nii kaugele mõelnud, kuid tore oli kuulda soovitust, nagu olekski päris juutuuber juba

On jah karm töö ja filmimine ja monteerimine ja kõik kokku. Mingid tööd, mida olen filminud, on ikka palju pikemaks veninud just seetõttu. Eriti kui peaks rohkem inglise keelt kasutama, siis kirjutan kõigepealt mustandi valmis, siis lasen naisel üle vaadata lauseehitused ja siis trükin grammarlysse ja siis kirjutan puhtandi, mida kasutan siis pealelugemiseks ja filmimiseks. See puhtand on siis nagu maja projekt, võtab palju aega, kuid kui on valmis kirjutatud, siis läheb edaspidine töö ladusalt.

Juba annab tunda, et oleks vaja mikrofoni, lisakaamerat, jõudsamat arvutit jne I-movies ka enam ei kannata teha, niiet õpin uut töötlemisprogrammi nüüd, kus saab mõned lisad videosse monteerida.

Aga ikkagi on kogu see protsess meeldiv. Eks mul lööb ka sportlase kasvatus välja, kus soov on saada konkurentsivõimeliseks uuel alal ja järjepidevusel on see rõhk hetkel. Midagi liiga keerulist hetkel ei näe, et peaks pooleli jätma selle ettevõtmise.

Millises kohas on näha Sinu enda maja?

xxx111 kirjutas: ↑04 Sept 2020, 00:18 Millises kohas on näha Sinu enda maja?

Hetkel on tubade planeerimisega veel pooleli mõtted. Loksutan neid vaikselt paika.