Re: Lumekoormus
Postitatud: 22 Jaan 2020, 09:25
Kui palju kõigub puukuuris oleva puuhalu veesisaldus aasta lõikes?
Kui palju kõigub puukuuris oleva puuhalu veesisaldus aasta lõikes?
Selles suhtes on T25 õigel teel, et puitkoonstruktsioonide tugevusarvutus võtab arvesse ka ümbritseva keskkonna niiskust. Seda siis läbi konstruktsiooni kasutusklasside, mida on kolm:T25 kirjutas: ↑22 Jaan 2020, 08:30 Märg oks paindub hästi jah, aga saematerjal ei ole märg. Saematerjal on ikkagi juba korra ära kuivanud ja edaspidine niiskus sõltub välisõhust, sest puit on hügroskoopne ja imab ennas täis vastavalt välisõhus olevale niiskusele. Kuival ajal kuivem, märjal ajal märjem. Ja vot siin tekib nüüd see efekt, et mida kõrgem niiskustase, seda madalamad mehhaanilised omadused. Võta kirves või saag ja ürita kuiva toigast lõigata või tahuda ja nüüd võta sama toigas, mis on väljas ilmastiku käes olnud ja vahe on kohe tuntav. Üks on kõva kui kivi, teine pehme nagu puder.
Ja siis imestataksegi, et me ju lükkasime poolelt katuselt lume maha, lumekoormus pidanuks kaks korda väiksemaks jääma, aga näe, kokku vajus.
Ehk isegi tol ajal osati optimeerida ja millegi arvelt kokkuhoida? Pilt ka teisest küljest https://parnu.postimees.ee/366437/eluma ... -all-sissekunn24 kirjutas: ↑22 Jaan 2020, 11:40PM-i varemviidatud artikli pilt https://f7.pmo.ee/sOIqyOKL4O_v_MiThunJ6 ... 1h7d47.jpg, näha pole, et sarikate alune palk olnuks mäda. Vähemalt sellest küljest, kust pilt tehtud. Pigem ikkagi probleem selles, et sarikad polnud piisavalt tugevalt vööpalgile kinnitatud vastavalt lumekoormusele ja polnud nende alumist otsa ühendavat tõmmitsat. Laetala puhul töötab see tõmmitsana, kuid eelduseks on, et sarika alumine ots, vööpalk ja laetalad on piisavalt ühendatud.
Oot-oot, ise räägid et puit on hügroskoopne ja edasine sõltub välisõhust. Kas oled lugenud VÄGa suurt niiskust sisaldavast külmast välisõhust? Härmatis puudel ei näita veel väga suurt niiskuse sisaldust.T25 kirjutas: ↑22 Jaan 2020, 08:30 Märg oks paindub hästi jah, aga saematerjal ei ole märg. Saematerjal on ikkagi juba korra ära kuivanud ja edaspidine niiskus sõltub välisõhust, sest puit on hügroskoopne ja imab ennas täis vastavalt välisõhus olevale niiskusele. Kuival ajal kuivem, märjal ajal märjem.
Jah, Rein Sa-l on minu arvates õigus ja seda teooriat toetavad ka Soome metereoloogid, vastupidiselt T25-le. On ikka vaks vahet, kas katusele on kogunenud nädal aega -5* sadanud kerget lund või sama ajavahemiku jooksul päeval sadanud 0* juures olevat lörtsi, mis öö jooksul -2* juures ära külmub. Isegi mu eelmise riigikorra aegne keskkooliharidus(+ midagi veel peale) keeldub T25 poolt väidetut uskumast.
Urmas, kui lund tuleb, siis tee katse ,võta ämbritäis lund ja vii tuppa ja vaata, kas läheb sulades raskemaks. Nagu sa ise ütlesid, siis külma õhk ei sisalda eriti palju niiskust. 0 kraadi juures olev õhk pidavat sisaldama 4 grammi veeauru. Kujuta nüüd ette, kui palju õhku peaks lumi niiskust absorbeerides ära kuivatama, et saada 4 kg ruutmeetrile juurde. Vastan ise, 1000 m3 õhku peaks kuivaks tõmbama ehk siis kilomeetrise õhusamba lume kohalt peaks lumi ära kuivatama , et saada 4 kg juurde. Ja veel, kuna õhk ju kuivaks ei lähe, siis, kustkohast see lisaniiskus peaks tulema lume ja jää korral? Minu arvestuste kohaselt saaks see niiskus tulla ainult lume sulamisest. Tundub nagu olevat olukord, kus tõstame raha ühest taskust teise, rikkamaks aga kokkuvõttes sellest ei saa.Urmas kirjutas: ↑24 Jaan 2020, 19:25Jah, Rein Sa-l on minu arvates õigus ja seda teooriat toetavad ka Soome metereoloogid, vastupidiselt T25-le. On ikka vaks vahet, kas katusele on kogunenud nädal aega -5* sadanud kerget lund või sama ajavahemiku jooksul päeval sadanud 0* juures olevat lörtsi, mis öö jooksul -2* juures ära külmub. Isegi mu eelmise riigikorra aegne keskkooliharidus(+ midagi veel peale) keeldub T25 poolt väidetut uskumast.
"«Kui niiskust lisandub aastaringselt, muutub lumi raskemaks,» sõnas Yle meteoroloog Kerttu Kotakorpi."
Allikas https://maailm.postimees.ee/6881107/soo ... 1494473310
Seal on ka teisigi senini kehtivaid ja ehituses seni kasutatud ümberhindamiseks panevaid mõtteterasid. Ja need mõtted on inseneride(?) poolt.
Rääkisingi ruutmeetrise põhjapindalaga sambast. Nii on hea arvestada, kuna 4g/m3 kohta teada õhuniiskus. 10m sammas annaks 40g, 100m sammas annaks 400g ja kilomeetrine sammas annaks 4000grammi= 4 kg . 40 kg lisakilogrammi jaoks oleks vaja juba 10 km kõrgune sammas ära kuivatada. Mõte oli aga hoopis selles, et kuskilt peaks see niiskus juurde tulema, kuna õhk absoluutselt kuivaks ei lähe ju ja ainuke koht , kus ta tulla saaks, on sellest samast jääst ja lumest. Ehk siis sama lugu, nagu raha ühest taskust teise tõstmisega. Kogus sellest ei suurene.kunn24 kirjutas: ↑25 Jaan 2020, 13:23Lisa ikka juurde, et 1 m3 kohta. Kusjuures number peaks olema 4,8 maksimaalse võimaliku absoluutse niiskuse puhul 0 C juures. Nii, et kui jahud, jahu õigesti.0 kraadi juures olev õhk pidavat sisaldama 4 grammi veeauru.
https://et.wikipedia.org/wiki/Absoluutne_niiskus
https://et.wikipedia.org/wiki/Õhuniiskus
Jep, jäi lisamata 1m3 kohta.
See jutt on ka joga, sammas on sinu kirjelduses risttahukas, sel juhul samba kõrgus sõltub tema põhja pindalast.Vastan ise, 1000 m3 õhku peaks kuivaks tõmbama ehk siis kilomeetrise õhusamba lume kohalt peaks lumi ära kuivatama , et saada 4 kg juurde.
Tüütu on käia su elementaarvigu analüüsimas.