Lumekoormus

[rokikas]

Saematerjal on ikkagi juba korra ära kuivanud ja edaspidine niiskus sõltub välisõhust, sest puit on hügroskoopne ja imab ennas täis vastavalt välisõhus olevale niiskusele. Kuival ajal kuivem, märjal ajal märjem.

Kui palju kõigub puukuuris oleva puuhalu veesisaldus aasta lõikes?

[Äärenurk]

Märg oks paindub hästi jah, aga saematerjal ei ole märg. Saematerjal on ikkagi juba korra ära kuivanud ja edaspidine niiskus sõltub välisõhust, sest puit on hügroskoopne ja imab ennas täis vastavalt välisõhus olevale niiskusele. Kuival ajal kuivem, märjal ajal märjem. Ja vot siin tekib nüüd see efekt, et mida kõrgem niiskustase, seda madalamad mehhaanilised omadused. Võta kirves või saag ja ürita kuiva toigast lõigata või tahuda ja nüüd võta sama toigas, mis on väljas ilmastiku käes olnud ja vahe on kohe tuntav. Üks on kõva kui kivi, teine pehme nagu puder.

Selles suhtes on T25 õigel teel, et puitkoonstruktsioonide tugevusarvutus võtab arvesse ka ümbritseva keskkonna niiskust. Seda siis läbi konstruktsiooni kasutusklasside, mida on kolm:

1. Õhuniiskus kuni 65%, okaspuidul kuni 12%
2. Õhuniiskus kuni 85%, ületatakse mõneks nädalaks aastas. Okaspuidul kuni 20%.
3. Kõrgem kui kasutusklass 2

Saepuidul on üldiselt klassist sõltuva teguri väärtused klassides 1 ja 2 võrdsed, klassis 3 veidi madalamad (erinevus 1 ja 3 vahel ~30%), mis tähendab seda, et sellistes tingimustes peaks ristlõige olema veidi suurem (kui palju, oleneb juba koormustest ja konstruktsiooniskeemist).
Klasside 1 ja 2 väärtused erinevad näiteks puitlaastpladi puhul.

Oluliselt suuremat mõju omab konstruktsiooni kasutusklass aga läbipainete arvutamisel. Seal erinevad klassist sõltuvate tegurite väärtused palju (näiteks saepuidu puhul klasside 1 ja 3 vahel ~230%) ning see tähendab seda, et kui suure õhuniiskusega keskkonnas on lisaks vastupidavusele soov hoida konstruktsiooni läbi paindumast, siis tuleks ristlõiget vastavalt suurendada.

Igaks juhuks rõhutan, et neid suurusjärke ei saa üksüheselt ristlõike suurusesse üle kanda, ent mõju nad omavad.

[Rein Sa]

Mis raskusesse puutub, siis võrrelge, võtke lumelabidale külmaga lund ja sulaga lund ning võrrelge. On maju, kus ei kontrollita katust, katus hakkab kuskilt läbi laskma ja talad riknevad. Eks need kokku kukkunud on erandid ja mitmete negatiivsete asjade koosmõju. Ise elanud pika elu ja ümberringi palju maju, pole oma silmaga näinud neid kokkukukkunuid. Jne.

[Äärenurk]

Saematerjal on ikkagi juba korra ära kuivanud ja edaspidine niiskus sõltub välisõhust, sest puit on hügroskoopne ja imab ennas täis vastavalt välisõhus olevale niiskusele. Kuival ajal kuivem, märjal ajal märjem.

Kui palju kõigub puukuuris oleva puuhalu veesisaldus aasta lõikes?

Dick Björkholtz. "Lämpö ja kosteus. Rakennusfysiikka." Helsinki 1987

[Äärenurk]

Niiskus2.png (25.49 KiB) Vaadatud 3150 korda

[Äärenurk]

Selliste fermide puhul on üldjuhul eelduseks ühtane lumekoormus, kuid olukord muutub kardinaalselt, kui DC või CF-i osas asuv lumi paikneb ümber ossa AD või FB.
Või 2. var, kus tuisuvaal tekib ainult ossa DC või CF. See on isegi hullem.

Ja siis imestataksegi, et me ju lükkasime poolelt katuselt lume maha, lumekoormus pidanuks kaks korda väiksemaks jääma, aga näe, kokku vajus.

[Urmas]

PM-i varemviidatud artikli pilt https://f7.pmo.ee/sOIqyOKL4O_v_MiThunJ6 ... 1h7d47.jpg, näha pole, et sarikate alune palk olnuks mäda. Vähemalt sellest küljest, kust pilt tehtud. Pigem ikkagi probleem selles, et sarikad polnud piisavalt tugevalt vööpalgile kinnitatud vastavalt lumekoormusele ja polnud nende alumist otsa ühendavat tõmmitsat. Laetala puhul töötab see tõmmitsana, kuid eelduseks on, et sarika alumine ots, vööpalk ja laetalad on piisavalt ühendatud.

Ehk isegi tol ajal osati optimeerida ja millegi arvelt kokkuhoida? Pilt ka teisest küljest https://parnu.postimees.ee/366437/eluma ... -all-sisse
Meil on maamaja, mille ehitusaasta jääb eelmise sajandi algusesse, sarikad originaalid ja pole mitte keegi mitte kunagi käinud katuselt lund maha tõmbamas. Või on see fakt nüüdseks surnud vanade poolt maha salatud. Mine tea, võib olla häbenesid tunnistada, et on katuselt lund maha tõmmanud. Viimase 20 aasta jooksul pole seda kohe kindlasti tehtud.

[Urmas]

Märg oks paindub hästi jah, aga saematerjal ei ole märg. Saematerjal on ikkagi juba korra ära kuivanud ja edaspidine niiskus sõltub välisõhust, sest puit on hügroskoopne ja imab ennas täis vastavalt välisõhus olevale niiskusele. Kuival ajal kuivem, märjal ajal märjem.

Oot-oot, ise räägid et puit on hügroskoopne ja edasine sõltub välisõhust. Kas oled lugenud VÄGa suurt niiskust sisaldavast külmast välisõhust? Härmatis puudel ei näita veel väga suurt niiskuse sisaldust.

[Urmas]

Mis raskusesse puutub, siis võrrelge, võtke lumelabidale külmaga lund ja sulaga lund ning võrrelge.

Jah, Rein Sa-l on minu arvates õigus ja seda teooriat toetavad ka Soome metereoloogid, vastupidiselt T25-le. On ikka vaks vahet, kas katusele on kogunenud nädal aega -5* sadanud kerget lund või sama ajavahemiku jooksul päeval sadanud 0* juures olevat lörtsi, mis öö jooksul -2* juures ära külmub. Isegi mu eelmise riigikorra aegne keskkooliharidus(+ midagi veel peale) keeldub T25 poolt väidetut uskumast.
"«Kui niiskust lisandub aastaringselt, muutub lumi raskemaks,» sõnas Yle meteoroloog Kerttu Kotakorpi."
Allikas https://maailm.postimees.ee/6881107/soo ... 1494473310
Seal on ka teisigi senini kehtivaid ja ehituses seni kasutatud ümberhindamiseks panevaid mõtteterasid. Ja need mõtted on inseneride(?) poolt.

[T25]

Mis raskusesse puutub, siis võrrelge, võtke lumelabidale külmaga lund ja sulaga lund ning võrrelge.

Jah, Rein Sa-l on minu arvates õigus ja seda teooriat toetavad ka Soome metereoloogid, vastupidiselt T25-le. On ikka vaks vahet, kas katusele on kogunenud nädal aega -5* sadanud kerget lund või sama ajavahemiku jooksul päeval sadanud 0* juures olevat lörtsi, mis öö jooksul -2* juures ära külmub. Isegi mu eelmise riigikorra aegne keskkooliharidus(+ midagi veel peale) keeldub T25 poolt väidetut uskumast.
"«Kui niiskust lisandub aastaringselt, muutub lumi raskemaks,» sõnas Yle meteoroloog Kerttu Kotakorpi."
Allikas https://maailm.postimees.ee/6881107/soo ... 1494473310
Seal on ka teisigi senini kehtivaid ja ehituses seni kasutatud ümberhindamiseks panevaid mõtteterasid. Ja need mõtted on inseneride(?) poolt.

Urmas, kui lund tuleb, siis tee katse ,võta ämbritäis lund ja vii tuppa ja vaata, kas läheb sulades raskemaks. Nagu sa ise ütlesid, siis külma õhk ei sisalda eriti palju niiskust. 0 kraadi juures olev õhk pidavat sisaldama 4 grammi veeauru. Kujuta nüüd ette, kui palju õhku peaks lumi niiskust absorbeerides ära kuivatama, et saada 4 kg ruutmeetrile juurde. Vastan ise, 1000 m3 õhku peaks kuivaks tõmbama ehk siis kilomeetrise õhusamba lume kohalt peaks lumi ära kuivatama , et saada 4 kg juurde. Ja veel, kuna õhk ju kuivaks ei lähe, siis, kustkohast see lisaniiskus peaks tulema lume ja jää korral? Minu arvestuste kohaselt saaks see niiskus tulla ainult lume sulamisest. Tundub nagu olevat olukord, kus tõstame raha ühest taskust teise, rikkamaks aga kokkuvõttes sellest ei saa.

[T25]

0 kraadi juures olev õhk pidavat sisaldama 4 grammi veeauru.

Lisa ikka juurde, et 1 m3 kohta. Kusjuures number peaks olema 4,8 maksimaalse võimaliku absoluutse niiskuse puhul 0 C juures. Nii, et kui jahud, jahu õigesti.
https://et.wikipedia.org/wiki/Absoluutne_niiskus
https://et.wikipedia.org/wiki/Õhuniiskus

Jep, jäi lisamata 1m3 kohta.

Vastan ise, 1000 m3 õhku peaks kuivaks tõmbama ehk siis kilomeetrise õhusamba lume kohalt peaks lumi ära kuivatama , et saada 4 kg juurde.

See jutt on ka joga, sammas on sinu kirjelduses risttahukas, sel juhul samba kõrgus sõltub tema põhja pindalast.
Tüütu on käia su elementaarvigu analüüsimas.

Rääkisingi ruutmeetrise põhjapindalaga sambast. Nii on hea arvestada, kuna 4g/m3 kohta teada õhuniiskus. 10m sammas annaks 40g, 100m sammas annaks 400g ja kilomeetrine sammas annaks 4000grammi= 4 kg . 40 kg lisakilogrammi jaoks oleks vaja juba 10 km kõrgune sammas ära kuivatada. Mõte oli aga hoopis selles, et kuskilt peaks see niiskus juurde tulema, kuna õhk absoluutselt kuivaks ei lähe ju ja ainuke koht , kus ta tulla saaks, on sellest samast jääst ja lumest. Ehk siis sama lugu, nagu raha ühest taskust teise tõstmisega. Kogus sellest ei suurene.