Maasoojuspumba valik?

[Lootus123]

Mis mõttes lootus? Mille järgi siis valisid?
Kas see on siis neist kahest eelkõnelnutest parem?

Mis hinnaga said?

[Albertti]

Lootus selles suhtes, et kõikide pakkujate arust on nende masin ikka see ainuõige valik. Neid COP-e ja SCOP-e võin ma panna tabelisse erinevat pidi, ühed on ühteviisi paremad ja teised teistviisi. Kõik neli seadet on teinud tööd suuremate muredeta ja mina vähemalt internetiavarustes ei leidnud ühtegi viidet, et mõnda neist peaks vältima. Otsustavaks sai hea teenindus ja oskus oma toode/teenus maha müüa.

Hind kujunes, pump koos paigaldusega ~6,5K.

[Kasutegurike]

Kas mitte ei olnud seal rootsi testis IVT viimasel kohal. Ivt = Junkers.
Kas junkers oli ka neljast kõige odavam?

[Coolhouse]

Selge see et Rootsis on eelised kodumaisel tootjal. Selleks et tõde kätte saada peab ka päris sügavale kaevama.
Soomes oli nt kunagi riiklik külmikute test. Võitja oli Soome külmik. Uus mudel. Kuid peadselt pärast testi tulid ka konkurentidel samaväärsed või paremad mudelid tootmisse. See testivõit ei tulnud Soome niisama. Enne demonteeriti ikka konkurentide kappe päris korralikult.
Te peaks ise otsustama kas valite uuema ja inverterkompressoriga mudeli või vanema on/off soojuspumba(nt...45) ja seda siis odavamalt.
Kontuuri pikkus on oluline(väga oluline). See mõte on muidugi õige et arvutatule võiks natuke meetreid lisada.
Seda seetõttu et programmiga arvutatud tulemus oleneb teie endi poolt antud lähteandmetest.
Samuti on talved erinevad.
Mis puutub sellesse et kompressor võib rikki minna siis on siin analoogia terviserikkega. Tervisliku käitumisega inimesel on ka tervis paremas korras st ega ka külmakompressor ei taha kaua töötada ekstreemtingimustel (kõige lühem kontuur,samas kõige soojem tuba ja tarbevesi). Võidab see kompressor,mis ei pea selliselt pingutama.
Seega saab kasutaja ise mõjutada kompressori tööiga ,seda ka algse investeeringu tegemisel.

[loghome1]

Millisesse korteriühistusse sul see soojuspump pandi?
Sain aru, et kasutad oma majas alumiinium seadikaid. Kui palju sa neid ritta sead ,et 30m2 toas soe oleks.....?

[ingmarjohvi]

palun Thermia kogemusi varsti pean maasoojuspumba valiku ära tegema.
8kW isendit vaja koos boileriga. Tuleb suur mullivann 400l, sellepärast kaalun Thermiat, väidavad et saab rohkem -kiirelt sooja vett kui vaja
Kas uskuda seda juttu

[siimsusi]

palun Thermia kogemusi varsti pean maasoojuspumba valiku ära tegema.
8kW isendit vaja koos boileriga. Tuleb suur mullivann 400l, sellepärast kaalun Thermiat, väidavad et saab rohkem -kiirelt sooja vett kui vaja
Kas uskuda seda juttu

Mul on 9,5 aastat kasutuses Thermia Diplomat.
Selle aja jooksul on varasemalt vahetatud kolmikklapp (mootoriga), üks (või kaks - ei mäleta) tsirkulatsioonipumpa.
Selle aasta jaanuaris hakkas imelikult käituma - kompressor töötas küll pidevalt, aga jõudlus kadus ära.
Movekist käis tehnik kohal ja täitis uuesti külmaainega ära (oli teine peaaegu otsas), nüüd töötab jälle nagu vaja!
Täitmine maksis natuke üle 100 EUR.
Ise arvan, et 9,5 aasta kohta on täitsa hästi käitunud!
Algusaegadel sai mõned aastad ka elektrikulu jälgitud (eraldi voolumõõtja on vahel, kuskil siin foorumites on ka pikemalt juttu). Siis möödusid jälle mõned aastad, kus seade üldse ära ununes (kuni maakontuuri tsirk.pump otsad andis).
Tegelikult üsna probleemivaba aparaat.
Ühesõnaga olen rahul ja julgen soovitada.

[külaline123]

Ehk mõni targem oskab aidata olen valimas maasoojuspumpa kuid ei suuda valikut teha kas võtta boileriga pump või ilma. Nimelt asi selles, et tegu väikse perega ja soojavee tarbimine on üsna tagasihoidlik (saime uhkelt hakkama 80L boileriga). Rahaliselt on boilerita mudelid ca 1000 euri soodsamad. Ning kui vaatame, et ca 100L boileri saab kätte juba 100 euri eest siis tunduks nagu asjal jumet olevat, aga kas ka tegelikult on ? Andestage kui väga loll küsimus ja ärge tugevasti näkku lööge

[Kalvis]

Mul on soojuspumba väljundi taga otse tavaline kahesüsteemne boiler. Toimib küll. Soojuspump tuleb panna 42 C reziimile, see vähendab COP-i.

[mõmm]

Aga Alpha Inno Tech?
Ehitusmessil on praegu väljas.

[Kütja1]

Kas kellegil on Nibe F1255 ka kasutusel? kuidas toimib?
Kas inverer tüüpi pumbal on tavalise pumba ees suuri eeliseid?

[thermia_omanik]

oman Thermia maasoojuspumpa 1999 aatast st. 15. aastat juba ja igati oma investeeringu mitmekordselt tagasi teeninud. Kui valite maasoojuspumpa kindlasti oluline investeeringu mõttes ka selle eluiga. Tuginedes inverter kompressoriga õhksoojuspumpade kogemusele julgen arvata et Inverter kompressorig amaasoojuspumba ekspluatatsiooni tuleb kindlasti kallim st. inverterkaardi, keeruline automaatika remondi võrra. Usun et argument inverter kompressor töötab enamasti osalisel koormusel ei tähenda seda, et see igavesti töötaks, usun et "kogu aeg" töötava kompressori eluiga on kindlasti lühem kui sujuvkäivitiga on/off kompressoril. Aga eks aeg näitab. on/off kompressorid on seni igatahes väga hästi õigustanud ja energiamuutumise seaduse kohaselt ei raiska me ka rohkem elektrit, kui küttesüsteem on õigesti ehitatud

[Arumaeisaa]

Kõlab loogiliselt et kui kompressor pidevalt töötab siis tema eluiga on lühem vs. kui kompressor töötab aegajalt.
Mis selles inverterkaardi automaatikas nii keerulist on?
Palju näiteks selle kaardi remont või vahetus maksab?

[Kalvis]

Uus inverterikaart maksab ca 100€.
Remont sõltub mis katki on. Anduri ja toiteosa saab parandada (mul lõppes tulemuslikult), kui aga tarkvara on rikkis või softiviga siis paraku tuleb uus osta.
Automaatika on olemuselt lihtne, näiteks ma ta tasapisi aretan soojuspumba automaatikat. Ses vallas on siiski üksjagu pisidetaile, et kui ei tea siis tabab halb üllatus. Paraku igaüks seda valmis ei tee, kui just kontrolleritega sina peal pole. Eks näis kaugele iseehitatud soojuspumba arendamisega jõuan, ka selle sain tööle. Praegu püüan uued statsionaarsed kontuurid ehitada, loodetavasti on südasuveks uus maasoojuspump valmis.

[tahankamaakytet]

Sellel aastal siis plaanis kindlasti ka paigaldada maaküttepump. Olen siin palju lugenud ja uurinud, väga raske leida siis seda õiget asja. Arvamusi niivõrd palju.

Minu majast. Vana maja, seestpoolt soojustatud 20 cm villaga, teise korruse lagi soojustatud 40 cm villaga.
Köetavat pinda 175m2. Aknad pole just kõige uuemad, aga plastikust ja 2 kordse klaasiga. Pool maja on põrandaküttel, pool maja on Purmo radikatel. Vb kunagi plaanis ka maakütte peale panna kõrvalasuv 30m2 saunamajake (ei tea kas sellel on mõtet? pigem panna saunamajja õhkküte hoidma +10 kraadi ja kui sauna teha, siis kütab ära saunaahi ja soe sein?)

Valikus siis järgmised pumbad : Buderus, Nibe, Thermia, äkki ka Junkers. Soovitate veel midagi?
Kui Võtta Buderus, siis vist www.maakyte.ee ainukene?
Kui Nibe, siis kes?
Kui Thermia, siis kes?

Kellel parimad hinnad ning parimad spetsialistid?

Kui suure peaksin tegema maakontuuri? Kui suure võimsusega pumba valima?

Palun andke nõu! Aitäh!

[eelminekysija]

head hinnad hetkel:

http://www.kliimaseade.ee/kampaaniad/ehitusmess_2014/

kas üldiselt on hea õnne korral aasta läbi võimalik saada suht sarnaseis häid hindasid?

ja kas valida inverter, hinnavahe on päris suur inverteri kahjuks, annab see tõesti nii palju juurde?

[Kalvis]

Kellele kallis, kellele odav. Mingit ropp odavat hinda ei näinud, väike ale ehk on tehtud. Hiinlasi on soodsamalt pakutud.

Maakontuuri pikkus sõltub kui palju on küttevajadus talvisel kütte hooajal. Selleks on vaja teada maja soojapidavust ja siis juba saab mingeid ligikaudseid arvutusi teha. Kui paned kontuuri liiga vähe siis keset kütmist paned tähele, et kontuuri küttevedelik hakkab just talve valusaimal momendil kiiresti langema ja nii kevadeni. Teistkordselt maad sonkida pole meeldiv. Liiga palju paned, on omal mõru mekk liigsete kulude eest maasonkimises, kuna töö on kallis. Foorumis on mõned öelnud palju nemad panid kontuuri, soovitavalt plaani vähemalt sama suure kogusega (oli ca 600 meetrit).

Maasoojuspumbal pole inverter nii oluline kui on õhk soojuspumbal, kuna külmavedelik on stabiilse temperatuuriga (mitte ei kõigu välisõhk suurtes piirides nagu õhksoojuspumbal). Seal kasutatakse inverterit just palju sulatamisel ja sujuvkäivitamiseks ning oma osa on lihtsa algoritmiga kütte reguleerimine.

[Maamees37]

Käisin ka Tallinnas ehitusmessil maasoojuspumpasi kaemas.
Valisin Nibe, Thermia, Gapseli ja Buderuse vahel.
Kokkuvõttes valisin 220m2 majale Thermia Diplomat G3 boileriga 8kW mudeli.

Gapsel tundus kahtlane, eesti värk, välismaa osad. Samas müügimees oli soliidne, võis isegi uskuda, tundus et teab mida räägib.
Nibet olin juba varem uurinud, tundus hea. Aga natuke valelik tundus kogu müügi protsess.
Ehitusmessi pakkumine tehti samale seadmele, sama vooliku pilkusega ja andmete juures kallim kui aasta alguses küsitud pakkumine. Kõva "messipakkumine küll" ja samas on nende pakkumises kirjas et uus mudel või uus põlvkond. Samas pidi see mudel juba 5a vana olema. No mis krdi uus põlvkond.
Buderuselt pole siiani pakkumist saanud.

Thermia tundus auskaup olema. Rohkem soojusvaheteid ja suurema võimsusega kui Nibe sama masin.
Hiljem selgus et naabrimehel ka sama firma vanem mudel G2 ja see hästi toiminud.

[kalviseke]

otsustasin ka messil tänu heale teenindusele Thermia kasuks, kliimaseade pole siiani suvatsenud pakkumist kokku panna

Käisin ka Tallinnas ehitusmessil maasoojuspumpasi kaemas.
Valisin Nibe, Thermia, Gapseli ja Buderuse vahel.
Kokkuvõttes valisin 220m2 majale Thermia Diplomat G3 boileriga 8kW mudeli.

Gapsel tundus kahtlane, eesti värk, välismaa osad. Samas müügimees oli soliidne, võis isegi uskuda, tundus et teab mida räägib.
Nibet olin juba varem uurinud, tundus hea. Aga natuke valelik tundus kogu müügi protsess.
Ehitusmessi pakkumine tehti samale seadmele, sama vooliku pilkusega ja andmete juures kallim kui aasta alguses küsitud pakkumine. Kõva "messipakkumine küll" ja samas on nende pakkumises kirjas et uus mudel või uus põlvkond. Samas pidi see mudel juba 5a vana olema. No mis krdi uus põlvkond.
Buderuselt pole siiani pakkumist saanud.

Thermia tundus auskaup olema. Rohkem soojusvaheteid ja suurema võimsusega kui Nibe sama masin.
Hiljem selgus et naabrimehel ka sama firma vanem mudel G2 ja see hästi toiminud.

[mnjahhhh]

Pigem panna siis maakontuuri grammi jagu rohkem?

Kuradi keeruline teha neid arvutusi, et palju talvine soojavajadus on. 175m2 kõetavat pinda, seinad 80% majast 20cm paroc vill, aknad plastikud(2 kordne klaas). Teise korruse lagi 40 cm vill. 1 korruse põranda all külm kelder, otse põranda saepuruplaadi all 10 cm peno.

[Coolhouse]

Pigem panna siis maakontuuri grammi jagu rohkem?

Kuradi keeruline teha neid arvutusi, et palju talvine soojavajadus on. 175m2 kõetavat pinda, seinad 80% majast 20cm paroc vill, aknad plastikud(2 kordne klaas). Teise korruse lagi 40 cm vill. 1 korruse põranda all külm kelder, otse põranda saepuruplaadi all 10 cm peno.

Teine võimalus soojuskulu hindamiseks on varasematel aastatel kulutatud kütuse kulu järgi. Võtta näiteks puude kogus, kütteväärtus, katla oletatav kasutegur. Sama siis kivisõe , elektri või vedelkütusega.
Antud tingimustel sobiks ilmselt 8-10 kW soojuspump.
Maakontuuri pikkus sõltub lisaks soojuskoormusele ka pinnasest.

[mnjahhhhhh]

Pinnas on väga hea. Savine ja väga märg.

[Coolhouse]

Pinnas on väga hea. Savine ja väga märg.

No siis paned kogu selle jutu maja ja savi kohta kirja ja küsid pakkumist.Soojuspumba pakkumise tegija annab Sulle soovitatava kontuuri pikkuse.

[mnjahhhhhhhhh]

Aga et kontuuri paigaldajaid kontrollid, siis kui sügaval maa sees peab olema toru? Ja mis on torude samm või siis nagu vahe?
Kui osta Buderus, siis maakyte.ee
Nibe siis Kliimaseade?
Thermia kellelt?
Kas kaaluda ka Junkersit?

[Külaline]

Kontuuri optimaalne sügavus 1m +-10cm. Pole tavaliselt neid paigaldajaid nii väga vaja kontrollida midagi, suuremate firmade paigaldajad on kogenud ja teavad, mida teevad.