Ehitusfoorum

Tere. Kui madalvundament on primaarseim, siis ei ole mõtet hakata hiljem lahendama lahendamatuid probleeme niiskuse ja soojustusega. Sest madalvundamendi puhul ei ole need reeglina enam lahendatavad (ma ei mõtle korraks vaid lahendusi). Lugupidamisega. Alar Piirfeld

vuuk kirjutas:Jah, soojustus ümber perimeetri kuulub kindlasti madalvundamendi juurde.
Kuid meie kliimas ei saa välistada ilma lumeta ja mitmekümne kraadise pakasega talvesid.
Kui külm peaks kestma paar kuud, kas võib sellises olukorras olla kindel, et ka läbi soojustusekihi külm vundamendi alla ei poe?

Mitukümmend kraadi pakast on õnneks meil ikka väga harva ja lühiajaliselt kuid lumevaeseid talvi ikka leidub. Kui nüüd lisandub ka väga hästi soojustatud põrand...
Eks see soojustuskiht peab ikka piisavalt paks ning piisavalt laial alal olema.

Oleme sujuvalt jõudnud juba vundamentide juurde aga tuleks ikkagi algse teema juurde tagasi.

Arutaks natuke siiski ka Aeroc ploki (või mõne muu poorbetoonploki, a' la Siporex, TexoBlock, Roclite vms) kasutamist teemaalgatuses esitatud konstruktsioonis.
Läbi aastate on ka siin samas foorumis arutatud Aeroci ja EPS-i sobivuse teemal. Üldjuhul on jäänud peale arusaam, et ehitusfüüsikaliselt on see sobiv kooslus (vaatamata Aeroci tootja erinevatele vastupidist väitvatele kirjatükkidele).
Selge see, et hoone ekspluatatsiooni käigus tekkiv niiskus peab sealt lahkuma ventilatsiooni teel. Minu küsimus puudutab aga seda, et kas EPS soojutuse kasutamisel on tagatud Aeroc seina väljakuivamine?
Aeroc omab juba tootmisprotsessist suurt (ca 30%) autoklaavset niiskust + veel ehitustööde käigus lisanduv niiskus (krohvimised, pahteldamised jne), mis kuivab seinast välja väga pika aja jooksul.

Milline oleks õige aeg EPS soojustuse paigalduseks fassaadile? Kas enne või pärast sisemiste täiendavat niiskust tekitavate tööde teostamist (põrandate valud ja seinte pahteldamised, krohvimised)?

Täiendaksin veel ka omalt poolt Annaabi püstitatud küsimust.
Tihti soovitakse, et kasutatavad materjalid hästi "hingaksid".
Kui paigaldada sisse hästi "hingav" viimistluskiht, kuidas see veel antud seinakonstruktsiooni toimivusele mõju avaldab?

Tere. Soojustussüsteemide tootjate tehnoloogilistes kirjeldustes on see täpselt fikseeritud, ei pea ise pead murdma. Seal on kirjas, et soojustussüsteemi tohib paigaldada kuivale seinale ja sisemised märgtööd peavad olema lõpetatud. Aga Eestis ei ole aega järgida ettekirjutatud tehnoloogiat...alati on hirm kiire. Füüsika vastu ei saa. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Ükski seinakiht ei hinga.

Kas Aeroc + EPS konstruktsiooni puhul on tagatud rusikareegel, et seinakihtide aurutakistused peavad seest väljapoole vähenema?
Kui suur võib olla seina niiskussisaldus, et see oleks piisavalt kuiv soojustuse paigaldamiseks? Kui Aeroc ise kirjutab, et nende plokkidest seina väljakuivamine võtab ca aasta aega, kas siis võib alles aasta pärast hakata mõtlema selle katmisele EPS-ga ja fassaaditöödele? Sellisel juhul läheb maja ehitusperiood ikka väga pikaks . . .

Üks loll jõuab rohkem küsida kui 100 tarka vastata: kas on ka soovitusi või tööjuhiseid, kuidas kõige paremini tagada EPS plaatide vuukide tihedus (arvestades seda, et tegemist ventileeritava seinakonstruktsiooniga)?

Külaline kirjutas: Ükski seinakiht ei hinga.

Ei hinga, vabandust!
Püüan olla siis täpsem vältimaks erinevalt mõistmist
Mõeldud oli difonitakistust.

Mõned materjalide difusioonitakistused (pärit Tharmatrade kodulehelt fassaaditeooria põhitõed):
õhk -1
gaasbetoon - 6...12
polüstürool - 15...40
lubikrohv - 11
polumeerne krohv - 140
dispersioonvärv - 70...5000
õlivärv - 20000...27000
kloorkaudžukvärv - 24000...77000

Lisaks mujalt leitud andmed
Puit - 150...250
EPS - 15...70 (tootjaandmed)
EPS60 fassaad - 20...40 (AS Reideni Plaat toote sertifikaadi andmed) Ja tabelis on erinevate materjalide difusioonitakistuste arvutused.

Tere. Andmed korrektsed, aga sellest tuletatav küsimus arusaamatu. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

AnnaAbi kirjutas:Üks loll jõuab rohkem küsida kui 100 tarka vastata: kas on ka soovitusi või tööjuhiseid, kuidas kõige paremini tagada EPS plaatide vuukide tihedus (arvestades seda, et tegemist ventileeritava seinakonstruktsiooniga)?

Oluline on, et sein peab olema sirgelt laotud. Sel juhul saab soojustusplaatide segu paigaldada edukalt kammiga.
Lisaks kahe või mitmekihiline soojustus tuleks paigaldada nihkes vuukidega (horisontaal-ega vertikaalvuugid ei tohiks kattuda). Muidugi peavad vuugid olema korralikult vahuga täidetud.

Ma arvan, et küsimused on need:

AnnaAbi kirjutas:Kas on mingi põhimõtteline põhjus, miks üldiselt ei kasutata mitmekihilistes seinakonstruktsioonides (plokksein + soojustus + tuulutusvahe + tellisvooder) soojustusena EPS-i? Kõigis üldlevinud analoogsetes standard seinakonstruktsioonides (näiteks plokkide ja telliste tootjate veebilehtedel presenteeritud variantides) on soojustusena näidatud vill koos tuuletõkkega.

Kas ehitusfüüsikaliselt või mingitel muudel pühjustel on siis EPS tuulutatava fassaadi puhul tõesti nii ebasobiv?

AnnaAbi kirjutas:Kas Aeroc + EPS konstruktsiooni puhul on tagatud rusikareegel, et seinakihtide aurutakistused peavad seest väljapoole vähenema?
Kui suur võib olla seina niiskussisaldus, et see oleks piisavalt kuiv soojustuse paigaldamiseks? Kui Aeroc ise kirjutab, et nende plokkidest seina väljakuivamine võtab ca aasta aega, kas siis võib alles aasta pärast hakata mõtlema selle katmisele EPS-ga ja fassaaditöödele? Sellisel juhul läheb maja ehitusperiood ikka väga pikaks . . .

Mina täiendasin küsimust sellega, et lisasin erinevad viimistlusmaterjalid, kuna need kuuluvad ka tavaliselt valispiirde juurde.

Külaline kirjutas:Tere. Soojustussüsteemide tootjate tehnoloogilistes kirjeldustes on see täpselt fikseeritud, ei pea ise pead murdma. Seal on kirjas, et soojustussüsteemi tohib paigaldada kuivale seinale ja sisemised märgtööd peavad olema lõpetatud. Aga Eestis ei ole aega järgida ettekirjutatud tehnoloogiat...alati on hirm kiire. Füüsika vastu ei saa. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Ükski seinakiht ei hinga.

Hirm kiire ka, aga meie kliimas on sellisel juhul soojustussüsteemi õigeks paigalduseks napilt kolm kuud aega.

Tere. Kliima poolest on selleks aega 7 kuud aastas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[/quote]
Arvesta, et ladumisel jäävad välisvoodri müüritise vuugid õhuvahes paratamatult mingilmääral nii nagu ma pildil kujunduslikult visualiseerisin:
Keegi ei suuda seest poolt neid vuuke päris siledaks siluda. Seda enam, kui see vahe seal väga kitsas projekteerida.. Lisaks kipuvad alati mõningased vead sisse eelnevatel töödel, mistõttu õhkvahed võivad kohati väga olematud jääda.
Nii, et las see eelplaneeritud 40mm vahe pigem jääb.[/quote]


Aga kui jätta(kui üldse tohib) 20mm kivi soklist üle? Siis jääks 30mm tulutus vahet.

Kuna soojustamise paksus viimasel ajal väga aktuaalseks muutunud(buumi ajal oli 100mm küll ja küll) siis praegu tahaks oma võimalusi maksimaalselt kasutada. Hiljem juurde lisamine võimatu suuremate kulutusteta.
Millegi pärast seal,kus õhk liikuda ei tohiks, siis liigub ta väga "magusasti"isegi 3mm praost.
Kuidas komenteerid härra vuuk?

Meil siin Eestis Aeroc väidab, et EPS ei sobi nende ploki soojustuseks. Aga teab keegi, mida näiteks Soomes Siporex plokkide soojustusena põhiliselt kasutatakse? Kas Siporex'i tootjal on ka mingeid sellekohaseid erijuhiseid, et mida on soovitav ja mida mitte kasutada?

Põhiliselt vist ehitatakse eramud seal 500 mm. seinaga ilma soojustuseta. Aga eks vajadusel saab ka soojustatud seina teha.
http://www.hplush.fi/ulkoseinarakenteet_asunto EPSiga lahenduse juures *"Konstruktsiooni niiskustehniline toimimine kontrollida iga juhtumi puhul eraldi."
Muuhulgas ka kuivamisjuttu http://www.hplush.fi/documents/61915/f4 ... 4ddeec613c

Soomlased siis ei üritagi energia kokkuhoiu maailmameistriks saada nagu siin pool lahte. Neile sobib 500mm sein ilma soojustuseta küll, meile enam mitte

See 500 mm. siporexi on normide alumine piir. Sellest õhemast plokist enam eramut teha ei või ilma lisasoojustuseta või muu piirdeosa tuntava tõhustamiseta mis kompenseeriks seda seina "lahiadust"! Meil on keskmiselt ikka üpris "priiskavad" majad nendega võrreldes.

waithboy kirjutas: Aga kui jätta(kui üldse tohib) 20mm kivi soklist üle? Siis jääks 30mm tulutus vahet. ...Kuidas komenteerid härra vuuk?...[/

Üldiselt ei saa ma soovitada niisuguseid muudatusi.
Kui soovitakse teha mingit muudatust kaldudes mingist normist kõrvale, siis peab tegelikult selle sõlme toimivust eraldi arvutusega kontrollima.
Lisaks võib muudatus põhjustada ka muid probleeme, mida te ei pruugi üldse ette nähagi. Igal juhul soovitaks sel juhul küsimus üle täpsustada oma projekteerijaga.

waithboy kirjutas: Millegi pärast seal,kus õhk liikuda ei tohiks, siis liigub ta väga "magusasti"isegi 3mm praost.

Jah, see on seletatav sellega, et lisaks füüsikaseadustele kehtivad meil ka Murphy seadused.

Tere. Kui tõsimeeli usute, et Aerocile EPS ei tohi panna, võtke siis Siporex või Silbet vm. Materjal on sisuliselt sama ja nad on rõõmsad, et raha neile viite. Seina võib teha ainult poorbetoonist võib teha ka ainult Fibost. Aga eri materjalidel on erinev soojapidavus. Ehk sama soojapidavuse saamiseks on eri materjalidest sein erineva paksusega. Võrrelge soojutusmaterjali ja poorbetooni soojapidavuse näitajat ning saate seinapkasuse erinevused. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mulle näib, et küsimus on püstitatud sellepärast, et inimesed kahtlevad süsteemi töökindluse osas. Püüavad foorumis suhtlemise teel teadjamatelt infot saada, kas kahtlustel on alust.
Ilmselt on mõned inimesed kursis nii TKTK õppejõu R.Reinpuu uurimuste tulemustega ja väidetega, kui insener Alar Piirfeldi seisukohtadega.

Arvan, et süsteemid võivad töötada, aga need võivad olla erineva töökindlusega.
Ja mõned süsteemid võivad olla ka altimad negatiivselt reageerima võimalikele projekteerimise-, ehitusvigadele ja normide või tehnoloogiate rikkumistele. Või ka omanikupoolse projektikohaste ekspluatatsioonitingimuste rikkumistele.

Vuuk mainis põhimõtteliselt väga täpselt kõik teema algatuse põhjused ära. Ehk et kui tootja väidab ühte ja respekteeritav ehitusfüüsika insener väidab hoopis vastupidist, siis tekib tahtmatult küsimus, miks siis nii.

Kui sul on konkreetne EPS-iga konstruktsioon mida kasutada tahaksid siis küsi arvamust ka tootjalt. Vabalt võib juhtuda et nad tunnistavad selle ohutuks/toimivaks.
Kogetud

Milliseid müüriankruid kõige mugavam teemaks oleva seinakonstruktsiooni puhul kasutada oleks?