Soemüüri lõõrid.

[Leevi]

Esmalt tasuks ehitada soojamüür ja ka sellele eelnevad lõõrid vähemalt kahekihilised. Ei usu, et siinsed ülbajad seda igapäevaselt teeksid...

[meelisvaiksaar]

Hommikut.
Ei uskunud ka mina gaasiplahvatuse võimalikkusesse. Ühel kundel ainlt oli teistsuguseid kogemusi. Esimene koldetäis puid oli ära põlenud nii,et tukid olivad veel järgi.Siis ta oli uue poolkollet puid sisse pannud ja jäänud oootama millal need põlema lähevad.Olid susisenud ja susisenud.Ja siis oligi pauk käinud ja Ahi lendas laiali.Nii laiali ,et osad kivid olid 3 m. eemal seisvasse külmikusse lennanud.
Ise ta väitis ,et küttis puudega.......
Olen kuulnud kivisöe kateldel selliseid juhtumisi...
Üldiselt peale seda olen oma arvamust selle koha pealt muutnud....Ma ei väida,et seda juhtub tihti.Kuid selliseid asju ei saa ka välistada ilmselt.
Lugupidamisega Meelis vaiksaar

[vuuk]

Ma ei väida, et me ufosid tihti näeme, aga me ei saa nende olemist ka täiesti välistada.
Minu arvates selle sõbra jutus puudub loogika.
Pigem arvan, et kui selline asi üldse juhtus ja see polnud pelgalt sõbra fantaasia vili, siis keegi võis soemüüri sisse paigaldada mingi lõhkekeha.

Kas niisugusel iseeneslikul gaasiplahvatusel ka mingit teaduslikku põhjendust leidub?

Leevi mitmekihilise soemüüri mõttes on iva. Seda tuleohutuse kohalt.
Aga teades meil saada olevate telliste mõõtmeid, hindasid ja inimeste rahalist seisu, näib see mõte kalduvat pigem utoopiavaldkonda.

[motamees]

Oh teid küll. Peale Meelise ei tea vist keegi gaasiplahvatusest midagi.
See ei ole utoopia ja ufod. Kui teie ei usu, siis see ei tähenda, et ei toimu. Mina olen näinud gaaside plahvatust sadu kordi ja tundnud paar korda.
Täpselt selle stsenaariumi alusel gaaside plahvatus toimubki, nagu Meelis kirjeldas. Kivisöega kütmisel on selle esile kutsumine väga lihtne.
Mul oli vanasti kodus pioneerpliit, millel taga soesein. Pioneerpliital olid sees küttepudelid, mille taga oli kekküte. Kütsin pidevalt kivisöega. Peale igat laadimist jäi tuli uue söe alla ja kui tuli lõpuks ennast uuest materjalist läbi murdis (siin on Vuugile teaduslik põhjendus), siis tekkinud gaasid plahvatasid. Kogu lõõristik oli gaasi ju täis. Käis PUFFF ja toas oli veidi kivisöe haisu. Naine ikke kirus seda, sest viskas tahma pliita raua vahelt välja. Ükskord õuest tulles panin pliita alla uue ämbritäie sütt ja läksin ennast sooja seina vastu soendama. Kui Puff käis, siis soe sein liikus paar cm. Tegemist oli pottidest sooja seinaga ja seinu hoidis koos potiklambrite hulk. Tänu sellele õnnestus mul hiljem ikka ise see soe sein ära lammutada.
Me ei tea inimeste kütmisharjumusi. Leevi (tema sarnased inimesed) võib praegusel perioodil teha kütmisel mida iganes valesti.
Taastaja ja ta "parteikaaslased" võivad plahvatust pliita ääres oodata. Mina aga seon sooja seina esi ja tagakülje edaspidigi omavahel. Seda nimetatakse töö KVALITEEDIKS, aga mitte lolluseks.
Samal põhjusel ka küsisin EN gaasipilu kohta. Arvasin, et mingi nipiga suudaks see ära hoida seda plahvatust. Keegi aga ei tea peale kuiva valemi midagi. Mulle aga ei meeldi pimesi valemeid järgida. Tahaks nende sisu teada, sest tihti tuleb välja, et sisu polegi.

[Robi 1]

Gaasiplahvatusest on mitmeid maju põlema läinud ja isegi plekk-kestaga ahi võib minna nagu pall... Väga mitmeid juhuseid ise kuulnud erinevatelt inimestelt ja omal 1 kord jutunud kui viskasin puidu parahti süte peale ja puid peale. Mingi aeg hiljem gaasid kogunesid ( ilma leegita) ja plahvatasid. Ukse virutas lahti ja tuli lendas paar meetrit ahjust.
Saaremaal Neemi külas lendas ühel terve ahju lagi pealt ja 20 aastat hiljem samas külas naabrimajas virutas slepe korstna küljest põrandale ja terve korsten oleks võinud kaela tulla.
Tundub, et selliseid asju juhtub rohkem umbkoldega.

[motamees]

Veel tuleks selgeks rääkida vaheseina paksus. Mitme korra küsimise peale ikka vaikus. Tehakse tuima näoga servi kivist edasi, sest vanasti ju oli ka nii. Samas aga on muudetud välisseina paksust.
Minu teadmisel peaks vaheseinad olema paksemad, kui välissein. Vahesein saab ju mõlemalt poolt kuuma ja ei saa jahtuda. Väidan, et 8,5cm välisseina puhul võiks olla vahesinaks 12cm. Siis kuumenevad nad enam vähem võrdselt. Võrdse kuumenemise puhul võib vaheseina ehitada välisseinaga seotisse.
Väide jääb siia "õhku". "Tõelised pottsepad" annavad nüüd muidugi tuld kahest rauast. Laske käia ja rahuldage ennast. Mina ootan rohkem mõtlevate inimeste kommentaare.

[virgor]

Ei tea mina ka midagi sellest ahjude ja müüride õhku lendamisest.Nende paljude aastate jooksul oleks pidanud ikka midagi kuulma.

Motamehe jutus tundub rohkem kõhugaaside moodi jutt.Neid gaase olen ma ka tundnud
Kuhu poole või mis suunas see rakett (soemüür) mitu sentimeetrit sul liikus ??Kaks sentimeetrit oleks ikka selle laiali küll ajanud. See rohkem utoopia.

[Robi 1]

Pakuks teema algatajale ka midagi lugemiseks http://www.kodusoe.ee/foorum/viewtopic.php?f=8&t=1903

[vuuk]

Eks seda plahvatuse "puffi" olen minagi märganud ka puukütte puhul.
Gaasid hakkavad eralduma puidust 150*C juures, aga süttimistemperatuur on kusagil 250*C juures.
Samas gaas ei saa plahvatada, kui seda pole piisavas kontsentratsioonis.
Ja plahvatusel pole purustavat jõudu, kui pole piisavalt tugev.
Kütmisel on ju siiber avatud ja gaasi tekkimisel ja mittesüttimisel peaks see väljuma.
Muidugi võib olla teoreetiliselt niisugust olukorda, kus pannakse peale kütmist puud ahju eelkuivama, et järgmisel kütmiskorral need paremini süttiksid. Kui niisugusel juhul on koldetemperatuur tugevalt üle 150*C siis võib küll hakkata puudest ahjus tekkima gaas.
Seega ahju koldesse kütust eelkuivama ei maksaks panna.
Tegelikult ma arvan kogemuslikult, et korralikult kiviseotisesse laotud 85mm seinapaksusega ühekihiline soemüür on märksa konstruktsioonilt tugevam, kui vana, praguline, läbiroostetanud potiklambritega, kohakuti asetsevate vuugivahedega, liga-loga pottsoemüür.
Aga see on mu kogemuslik arvamus. Et seda kindlalt väita, peaks tegelikult teostama tugevusarvutuse või määrama katseliselt.

[vuuk]

Veel tuleks selgeks rääkida vaheseina paksus. Mitme korra küsimise peale ikka vaikus. Tehakse tuima näoga servi kivist edasi, sest vanasti ju oli ka nii. Samas aga on muudetud välisseina paksust.
Minu teadmisel peaks vaheseinad olema paksemad, kui välissein. Vahesein saab ju mõlemalt poolt kuuma ja ei saa jahtuda. Väidan, et 8,5cm välisseina puhul võiks olla vahesinaks 12cm. Siis kuumenevad nad enam vähem võrdselt. Võrdse kuumenemise puhul võib vaheseina ehitada välisseinaga seotisse.
Väide jääb siia "õhku". "Tõelised pottsepad" annavad nüüd muidugi tuld kahest rauast. Laske käia ja rahuldage ennast. Mina ootan rohkem mõtlevate inimeste kommentaare.

Mina olen tegelikult seda põhimõtet püüdnud järgida, Tuleb ju arvestada, et vaheseinal on suitsugaas kahel pool ja välisseinal ühel pool. Järelikult kuumeneb väliseinaga samapaksune vahesein kiiremini. Selle vältimiseks tuleks vaheseinte paksustega varieerida analoogselt välisseinte paksustega.
Muidugi samamoodi peavad lõõride ristlõiked vastavalt temperatuuri vähenemisele korstna suunas vähenema.

[motamees]

Ei tea mina ka midagi sellest ahjude ja müüride õhku lendamisest.Nende paljude aastate jooksul oleks pidanud ikka midagi kuulma.

Motamehe jutus tundub rohkem kõhugaaside moodi jutt.Neid gaase olen ma ka tundnud
Kuhu poole või mis suunas see rakett (soemüür) mitu sentimeetrit sul liikus ??Kaks sentimeetrit oleks ikka selle laiali küll ajanud. See rohkem utoopia.

Kui ei tea, tuleks õppida või teisi usaldada, muidu jäädki lolliks.
Lendamisest ei rääkinud ma midagi. Gaaside plahvatusest oli jutt. Muide puugaasiga sõitsid vanasti (ka tänapäeval mõned) autod. Auto mootorit käitab gaaside plahvatuslik põlemine. Ja ka sinu mainitud kõhutuul põleb. Piisab ainult tikuga süüdata.
Seljaga vastu soemüüri toetudes tundsin, et ta läks paksemaks. Tähendab lõi seina kummi plahvatuse ajal. Kas just 2cm, ei saanud ju mõõta. Liikumine oli aga selgelt tuntav ja seda mitmeid kordi.
Aga mis seal imelikku on. Seina pind on mitu ruutmeetrit. Isegi väga väike ülerõhk annab suure koormuse, mis on võimeline sidumata seinapooli liigutama..

[virgor]

Mida ma õppima pean,müüri lõhkamist või lolliks ???Ära räägi kui sa inimest ei tunne.Need kes pole gaasi plahvatusega kokku puutunud ei ole veel kõik lollid.Hakkad juba samasuguseks muutuma nagu siin üks su sõber oli.

Ise kirjutasid selge sõnaga (paar senti ).Paar on ju kaks.

[Aivard]

Taastajal soemüüri kohta ka huvitav lahendus.Kas aga klassikalisel soemüüril võib lihtsalt selle esimese rõhtlõõri või jaotuslõõri tuua pliidi slepest veel madalamale,alustada näiteks juba teisest kivireast nagu nendel piltidel http://www.elagupottsepad.planet.ee/pot ... amyyr.html, või tekkivad siis juba suured tõmbeprobleemid.Kas keegi on selliselt teinud?Keegi kunagi siin foorumis kirjutas,et neid olevat pottsepakoolitusel isegi
soovitatud nii teha,et pidavat alt soojaks küll minema.Mida arvate?

[Robi 1]

Mul siin hiljaaegu üks väittis kangesti,et ei tõmba suitsu alla...et vanad meistrid rääkind, et suits PEAB esmalt ikka vuhinal üles minema ja pärast alla jne. Võtsin,siis tühja segukoti ja panin seal märja ( laskuva) lõõri peal põlema. Vedas suitsu isegi siis alla kui kotti lihtsalt ava kohal õhus hoidsin. Siis ei ole enam vaielnud...
Soome tüüpi pliital veab ka suitsu pliita alla...ja neid on palju tehtud...

[Aivard]

Siis on vähemalt asi osaliselt praktikas kinnitust leidnud.Ehk mõnel kodus selline soemüür olemaski,huvitaks teisigi,kuidas soojaks läheb ja kuidas tõmbega on.

[taastaja]

Esimese tööna küll ei soovitaks teemaalgatajal keerulisi skeeme katsetama hakata.
Paraku algul kõike lihtsalt ei hooma, näed ainult seda soemüüri ja tahad omastarust kaval olla ja 5+ tulemuse saavutada. Pärast koged, et terve süsteem, tervik mängib 5+ tulemuse juures rolli e pliit- soemüür-korsten ja teab mis veel!
Aga kes seda teab? Tänasel päeval on võimalused kiiremaks arenemiseks meeletult paremad, kui meil vanasti. Mul näiteks oli ainult A.Veski raamat ja Kellukoolis käiv sugulane, kes oskas juba viimases raamatus parandusi teha
Aga, mis ma siin ikka pajatan. Kõige parema väljaõppe saab siis, kui oled mingi asja valmis saanud ja see ei hakka nii tööle kuda ise mõtlesid

[taastaja]

Siin räägiti ka "puffidest"? Sain ma ikka õigesti aru, et puugaas pidavat nagu pliidi soemüüris ringi käima? ...ja seal plahvatama!

[motamees]

Mõtlesin, et keegi üritab vähegi plahvatuse teemast aru saada, aga ei...
Väga lihtne arvutus näitab - Võtame gaasi plahvatussurveks 0,1 atmosfääri (sellise surve suudab ka suuga kinnisesse anumasse puhuda). Kindlasti on plahvatuse surve suurem, aga osa lekib erinevatest kohtadest välja. Aga edasi... 0,1 atti on 0,1kg/ruutsentimeetri kohta. See teeb ruutdetsimeetri kohta 10kg ja ruutmeetri kohta 1000kg. Kui sooja seina ühe poole pindala on umbes 2ruutmeetrit, siis saab see seinapool ...
Algul arvutasin peast seda ja arvasin surve olevat 100kg ruutmeetrile. Arvutusmasin aga andis mullegi üllatava tulemuse. Asi see seinal siis liikuda pole.
Ütlesingi sellepärast paar senti, et täpselt mõõta pole saanud. Ega see täpne cm arv nii tähtis polegi. Tähtis oli hoopis teema teadvustamine.
...aga ega polegi loota, et vanakooli mehed nüüd ütleks, et need löögi jõud võivad olla ikka suured küll. Palju mõnusam on ju Motamehele "taha keerata".
Virgor, sinu näidet tuues mõtlesin laulule ...
Inimene õpib kogu elu,
sureb aga ikka lollina.
Inimene õpib kogu elu,
sureb aga ikka lollina,
lollina, sureb ikka lollina.
Nii laulis Eesti kadunud rokikuningas.

...mina aga seon seina pooli ikka kokku.
Taastaja, pole ju raske mõista ... Kui uue küttekogusega lämmatada koldes olev tuli, hakkab tekkima põlemata gaas, mis liigub koldest korstna poole. Lõpuks on kõik kohad seda täis. Seni tekib gaasi, kuni tuli läbi pealiskihi tungib ja siis... buff...

[Robi 1]

Haapsalus alles mõned aastad tagasi põles Mihkli tänaval sellisest plahvatusest maja maha...

[rokikas]

Ühel kundel ainlt oli teistsuguseid kogemusi. Esimene koldetäis puid oli ära põlenud nii,et tukid olivad veel järgi.Siis ta oli uue poolkollet puid sisse pannud ja jäänud oootama millal need põlema lähevad.Olid susisenud ja susisenud.Ja siis oligi pauk käinud ja Ahi lendas laiali.

Põhimõtteliselt selliseid plahvatusi olen korduvalt kogenud. Nii võimsaid küll mitte ahjuga vaid katlaga. Kuumust on, kütet on, leeki mingil põhjusel (õhu pealevool kinni/piiratud) ei ole ja leegi tekkides käib pauk. Paar korda on katla uks lahti olnud ja leek on ~2 m. välja käinud ning mu tukast tiba kaasa viinud

[taastaja]

...mina aga seon seina pooli ikka kokku.
Taastaja, pole ju raske mõista ... Kui uue küttekogusega lämmatada koldes olev tuli, hakkab tekkima põlemata gaas, mis liigub koldest korstna poole. Lõpuks on kõik kohad seda täis. Seni tekib gaasi, kuni tuli läbi pealiskihi tungib ja siis... buff...

See ei tee ju sugugi paha, kui pooli kokku seod...seda pole ju ka keegi vaidlustanud.
Sellist Sinu kirjeldatud pahvakut(KOLDES) on kindlasti kogenud kõik kive kuumutavad fännid. ...et siis süttimata põlemisgaasid on kurja juureks soemüüris? Sellele tahad rõhuda?

[motamees]

...et siis süttimata põlemisgaasid on kurja juureks soemüüris? Sellele tahad rõhuda?

Jep. Kogu gaasid süttivad ju korraga, ka soemüüris.

[Robi 1]

[quote="motamees"]Mõtlesin, et keegi üritab vähegi plahvatuse teemast aru saada, aga ei...
Väga lihtne arvutus näitab - Võtame gaasi plahvatussurveks 0,1 atmosfääri (sellise surve suudab ka suuga kinnisesse anumasse puhuda). Kindlasti on plahvatuse surve suurem, aga osa lekib erinevatest kohtadest välja. Aga edasi... 0,1 atti on 0,1kg/ruutsentimeetri kohta. See teeb ruutdetsimeetri kohta 10kg ja ruutmeetri kohta 1000kg. Kui sooja seina ühe poole pindala on umbes 2ruutmeetrit, siis saab see seinapool ...
Algul arvutasin peast seda ja arvasin surve olevat 100kg ruutmeetrile. Arvutusmasin aga andis mullegi üllatava tulemuse. Asi see seinal siis liikuda pole.
Ütlesingi sellepärast paar senti, et täpselt mõõta pole saanud. Ega see täpne cm arv nii tähtis polegi. Tähtis oli hoopis teema teadvustamine.
...aga ega polegi loota, et vanakooli mehed nüüd ütleks, et need löögi jõud võivad olla ikka suured küll. Palju mõnusam on ju Motamehele "taha keerata".
Virgor, sinu näidet tuues mõtlesin laulule ...
Inimene õpib kogu elu,
sureb aga ikka lollina.
Inimene õpib kogu elu,
sureb aga ikka lollina,
lollina, sureb ikka lollina.
Nii laulis Eesti kadunud rokikuningas.
,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,
Mota: Ma arvan, et need puupead oskavad ahjusid teha küll...aga peaasi, et nad põleva ahju ligi ei satu...sest on õeldud: Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni ( Terry Pratcett)

[vuuk]

...puupead...

Eks puupeadega kipub ikka ja alati igasuguseid jamasid juhtuma.
Üks võimalus mõnede jamade ära hoidmiseks on muidugi traatidega kõikvõimalikud asjad kinni siduda.

Kuna üldehitajana tegelen fassaadide ladumisega, siis tean, et fassaadi puhul peab olema vähemalt 4 sidet 4mm läbimõõduga ja olenevalt seina kõrgusest tsingitud või roostevabast terasest ühe ruutmeetri kohta, kui projektis pole määratud teisiti.
Siis ma küsiksin pottsepp-meistritelt sama normi kohta ahjude ja soemüüride korral. Kui palju ja millises mõõdus, ning mis materjalist peaks olema. Ja tere-tulnud oleks ka viide või link, kust selle kohta enese harimise eesmärgil lugeda saaksin.
Või on pottsepandus mingi eriline ehitusvaldkond, kus reguleerivaid norme iga olulise asja kohta (näiteks meetmed plahvatuse tagajärgede vältimiseks) pole ja jäetud meistri otsustada?

[teadja]

Nojahh! Vöi puupead? Robi,ehk vaataksid peeglisse ja kysiksid endalt! Kule
mees,kas sa oled pottsepp? Kus said väljaöppe? Kas tunned,et oled pädev?
Vanad ahjud ja kyttekolded räägivad kyll, aga kahjuks neile,kes asjast jagavad.
Karjaköökide aeg ammu läbi,aga minupoolest vöid oma mammutpliite rahulikult
edasi vorpida, kui koha leiad. Ja pane see koldekivi lappi,keegi ei virise. Ja minupärast tee ka soemyyr pöllukivist, kyll sa ta pikapeale soojaks saad. Ainult
seda määramisöigust pottsepafoorumis kus ja millal ametimehed söna vöivad vötta, sina endale ei saa!