Ehitusfoorum

Üks lahendus oleks vähemalt 15 m kaugusele samasse horisonti teine puurkaev teha siis saab kahe kaevu meetodil soojuspumpa toita (vett võtad joogiveepuurkaevust, lased tagasi uude kaevu), vähemalt sama horisonti oli vee ringilaskmine lubatud.
Ühte kaevu ei, veel joogiveekaevu ei saa teha, kaev külmub ära.

Kogu selle pika teema sekka võiks panna kasvõi ühe anonüümse näite, et palju siis rahas maksis?
Keskmise suurusega maja keskmine pinnas , keskmine energiaklass, pumba maksumus, puuraugu maksumus, aastas praktikas saadav soojusenergia hulk...

Andes täielikult aru, et see ei ole miski kohustuslik siduv hinnapakkumine...

Uusehitisel hea küll, aga valmis aiaga maja renoveerimisel... No ei ole tuhande või kahe tuhande eurine hinnavahe väärt kiviktaimlate üleskaevamist....

Praegu kulub 20 rm puid aastas. Reaalselt tuppa läheb kütet siis u. 20 000 kwh. Maksumus 600 eur/aastas.
Maaküttega 20 000 kwh tootmiseks kuluks 5000-6000 kwh elektrit, selle maksumus on põhimõtteliselt täpselt sama 600 eur. Seega ei tasu ära mingi 10 000 eur pumba ja maakontuuri peale kulutada.

Puuraugu rajamine ise maksab kuskil 10000€ sinna veel pump ise juurde...
Huvitav palju puuraugu puhul küttearved olema hakkaks, väidetavalt see "parem" kui maaküte ise(horisontaalne torustik)

Lühidalt öeldes: ei ole meil siin Eestis selliseid talvesid, et tasuks €10 000+ lihtsalt maa sisse taguda.

Läheb küll teemast välja aga kõigil pole aega ega tahtmist ahjuvalves istuda. Puuraugu rajamine on kulukad aga kui näiteks krunt on väike ja köetav pind suur, siis tasuks kindlasti mõelda aastaringselr ühesuguse efektiivsusega energiaallika peale. Kallid puuhalu pooldajad, uue auto ostate ka ju, ometigi saaks vana saaniga läbi ajada. Saab ju õhtud ja nädalavahetused garaazis istuda ja putitada, et eluvaimu vanal pannil sees hoida. Uue auto ost ei tasu eluilmas ära!

No õnneks mõned oskavad oma elu normaalselt elada ka ja ei ole nii räiged tööorjad, et kodus ainult magada aega on.

Nt õhk-vesi ei ole ju puuhaluga võrreldav... seega järelikult peale puuraugu variante on teisigi. Kahjuks nt minul ei ole täna kuskilt saada infot (mõne puuraugu omaniku käest) reaalselt küttekulu arvete kohta, hea oleks seda ju võrrelda "et kui väike see siis on" mõne muu kütteliigiga nt maaküte(horisontaalne torustik) v miks mitte ka õhk-vesi. Mul maja küttepind 160m2.

Lisatud kommentaar:
Väljendasin end valesti: st praegu on küttepind ca 85m2, renoveerin maja, tulevikus on 160m2. Sellepärast vaja ka uus küttelahendus leida. Kuid ei suuda otsustada kuidagi Valiku variantidena näen: Õhk-vesi VS puurauk
Kütte arved siiani, puidu peale praegu raha ei lähe(ehitusjäägid), seega kulu kahjuks ei tea. Elekter külmemal kuul oli 63 € milles sisaldub ka muu olme elekter ca 30€ Ehk siis õhk-õhk pumbale ja aegajalt el. põrandaküttele talvel ühe kuu kulu jämedalt ca 30-40€(koos ahju kasutamisega siis)

COP 4 ehk on. Palju sul praegu aastas kütte peale kulub (kas puid, elektrit, õli...)?

gav kirjutas: 12 Aug 2017, 19:32 Praegu kulub 20 rm puid aastas. Reaalselt tuppa läheb kütet siis u. 20 000 kwh. Maksumus 600 eur/aastas.
Maaküttega 20 000 kwh tootmiseks kuluks 5000-6000 kwh elektrit, selle maksumus on põhimõtteliselt täpselt sama 600 eur. Seega ei tasu ära mingi 10 000 eur pumba ja maakontuuri peale kulutada.

Kui täna ehitatava maja soojusenergia kulu on 20 000 kWh aastas siis ilmselt on seal pinda 300+ m2.
Kui mitu ahju on vaja et kõigis ruumides oleks enam vähem sama temperatuur?
Palju maksavad kokku need ahjud, korsten/korstnad, puukuur? Arvan et 10 000 €. ei pruugi piisav olla selle kõige tellimiseks kui ka kvaliteeti ja kestvust tahta.

No ilmselt 300+ m2 majale, kus pole torusid/radiaatoreidki veel, ei saa maasoojuspumba puuraukudega süsteemi 10 000 eur eest. Ma tõin näite majast kus on ahjud olemas, et ei tasu maaküttele üle minna.

Minule meeldib väga ahju kütta ja siis läbi klaasi vaadata. Kuid üks asi on võimalused ja vajadus, teine asi on reaalne elu. Elu on selline et õhk-vesi või maasoojuspumbale vahetabki just puukütte klient. Lihtsalt mingil hetkel enam ei jõua nii palju puid tassida, kuigi see on tervislik.
Reaalne on ka see et kui maja on 100m2 siis läheb kütet vähem kui 300m2 siis peaks kütja palkama (äkki ämma?).
Ka ei saa rahasummasid võrrelda kuna plasttoru elueaks maapinnas pakutakse 50 a kuid keegi ei tea kui kaua plastik lagundub. 50 aastaga jõuab mitu katelt, ahju, soojuspumpa jne läbi põletada.

Huvitav asi on ka eestlase jonn:" nii oli ja nii on hea". Kui puuraukude rajajaid on rohkem siis turg elavneb ja hind alaneb. Praegused hinnad on kallimad kui mujal kuid viimaste aastatega on ikkagi asi aktiivseks muutunud.

Puuraugud on populaarsed Soomes, sest seal läheb puurauk otse graniiti - väga hea soojusjuhtivus ja puurauk ei pea olema väga sügav. Eestis on väga vähe kohti, kus on sama head geoloogilised tingimused. Rahulikult võiks jääda tavapärase maakütte juurde, puurauk ei anna tasuvuselt midagi juurde.

kÜlaline2 kirjutas: 14 Aug 2017, 15:58 Puuraugud on populaarsed Soomes, sest seal läheb puurauk otse graniiti - väga hea soojusjuhtivus ja puurauk ei pea olema väga sügav. Eestis on väga vähe kohti, kus on sama head geoloogilised tingimused. Rahulikult võiks jääda tavapärase maakütte juurde, puurauk ei anna tasuvuselt midagi juurde.

Ei lähe ta neil midagi aina otse graniiti, ka seal on erinevat pinnast.
Kui lihtsamast alustada (nagu pulkadega arvutamine) siis graniidi erivõimsus on 50 W puuraugu jm kohta.
Eestis võiks üldistada nt 40W/m kuid see ei ole alati nii. On üksikuid kohti kus on paks savikiht ja halb soojuse saagikus kuid on ka väga huvitavaid kohti kus on paekivi all sügavamal tihe liivakivi ja pinnase soojusjuhtivus väga hea.
Totaalselt vale on seisukoht samastada horisontaalkontuuri ja vertikaalkontuuri.
Kui maapinnal võib kontuuri temp olla talvel nt 0C siis samas kohas vertikaalkontuuriga võib vedeliku temp olla ka 6..7 C kui õues on -20C. See on ca 20% vahe COP osas.

On asju, mis ei ole foorumis aktiivselt teemaks. Üks neist on soojuse salvesti. Soojuse salvestamine on väga kallis.Vertikaalpuurauk võimaldab soojust salvestada ja pärast soojuse uuesti välja pumbata.
Võib-olla on lihtsam mõni trastilisem näide.Nt tehas , mille tootmise käigus tekkib jääkproduktina soojus. Seda sama soojust on võimalik tasuta(vaid pumba kulu) uuesti kasutada kütmiseks.
Vabajahutus- elamusse ei ole suvel konditsioneeri vaja sest puuraugu veega saab maja jahutada. Jahutamisel puurauku viidud soojust saab kasutada pärast kütmisel.

See pole päris selline teema et võrrelda küttepuude ruummeetri hinnaga.

Kõik see omab mõtet suurte hoonete puhul ja üsna vähe eramute puhul meil. Ka vee külmumisel jääks vabaneb energiat ja mitte vähe - toimub tavalise maakontuuriga.

Vee külmumisel jääks vabaneb energia?
Siis just nagu maasoojuspump külmutab kontuuri ümbritseva maa ära ja sellest vabaneb energia?

Kompressor teeb nt 20 tundi tööd ja külmutab mingi koguse vett jääks. Just nagu jäämasin. Jäämasin tarbib vooluvõrgust elektrit ja jahutab vett. Kui nüüd klient baaris paneb jäätüki klaasi siis vabaneb jäätükki salvestatud energia (ja mitte vähe) kuid selle tulemusel muutub joogiklaasis olev vesi külmemaks.

Kui on soovi tekitada olukorda kus maakontuuri ümbrus jäätub ning kompressor ei saa maapinnast energiat kätte siis esimese koolitunni arve algab 3 nulliga.

Coolhouse kirjutas: 17 Aug 2017, 19:37 Vee külmumisel jääks vabaneb energia?
Siis just nagu maasoojuspump külmutab kontuuri ümbritseva maa ära ja sellest vabaneb energia?

Kompressor teeb nt 20 tundi tööd ja külmutab mingi koguse vett jääks. Just nagu jäämasin. Jäämasin tarbib vooluvõrgust elektrit ja jahutab vett. Kui nüüd klient baaris paneb jäätüki klaasi siis vabaneb jäätükki salvestatud energia (ja mitte vähe) kuid selle tulemusel muutub joogiklaasis olev vesi külmemaks.

Kui on soovi tekitada olukorda kus maakontuuri ümbrus jäätub ning kompressor ei saa maapinnast energiat kätte siis esimese koolitunni arve algab 3 nulliga.

Külmutusmasin pumpab veest energia VÄLJA ja see muutub jääks.Pannes jäätüki klaasi hakkab jäätükk neelama energiat teda ümbritsevast vedelikust.

Jää veeks muutumise faasisiirde protsess, (-0C vee sooojendamine kuni +0C) tarvitab umbes samapalju energiat kui sama kaaluga vee koguse temperatuuri tõstmine, 80C võrra (+1C kuni +81C).

Uued küttelahenduste energiasalvestussüsteemid kasutavad analoogseid soojuskandjate faasisiirde efekte ja võimaldavad soojust kasvõi aastateks kadudeta salvestada.
Kasutatakse erinevaid kemikaale millede "jäätumispunkt" on vahemikus +40C kuni +80C.

Omal on mul sellise soojussalvesti materjali töötav näidis ka olemas. Pärast "laadimist" annab välja umbes 30% salvestatust, jahtudes, ja ülejäänud 70% soojuse vabanemise saab vallandada ja kasutada ka aastate pärast.
ping

Vaja oleks materjali, mille fasisiire toimuks 21 C juures.
Topid seinad seda täis ja põrandaalused kah, siis suvel soojaga teed uksed-aknad lahti ja tuuletõmbus salvestab energia seintesse. Talvel võtad põrandalt vaiba ára ja see hakkab kütma.??.

Külaline kirjutas: 17 Aug 2017, 22:48

Vaja oleks materjali, mille fasisiire toimuks 21 C juures.
Topid seinad seda täis ja põrandaalused kah, siis suvel soojaga teed uksed-aknad lahti ja tuuletõmbus salvestab energia seintesse. Talvel võtad põrandalt vaiba ára ja see hakkab kütma.??.

Soojuse ülekanne toimub kui on temperatuuride erinevus.
Sellisel protsessil on ka temperatuuri hüsterees ja 21C pole kõige kasulikum temp.
Otsi netist kui teema täpsemalt huvitab.
ping

Coolhouse kirjutas: 17 Aug 2017, 19:37 Vee külmumisel jääks vabaneb energia?
Siis just nagu maasoojuspump külmutab kontuuri ümbritseva maa ära ja sellest vabaneb energia?

Kompressor teeb nt 20 tundi tööd ja külmutab mingi koguse vett jääks. Just nagu jäämasin. Jäämasin tarbib vooluvõrgust elektrit ja jahutab vett. Kui nüüd klient baaris paneb jäätüki klaasi siis vabaneb jäätükki salvestatud energia (ja mitte vähe) kuid selle tulemusel muutub joogiklaasis olev vesi külmemaks.

Kui on soovi tekitada olukorda kus maakontuuri ümbrus jäätub ning kompressor ei saa maapinnast energiat kätte siis esimese koolitunni arve algab 3 nulliga.

Kuidas sul on õnnestunud sellel alal nii kaua tegutseda selliste hõredate teadmistega?

Külaline kirjutas: 17 Aug 2017, 21:43
Omal on mul sellise soojussalvesti materjali töötav näidis ka olemas. Pärast "laadimist" annab välja umbes 30% salvestatust, jahtudes, ja ülejäänud 70% soojuse vabanemise saab vallandada ja kasutada ka aastate pärast.
ping

Kas "kuuma jää" "sugulane"?

Kui jutt on maasoojuspumbast ja kontuuri ümbritseva jää tekkimisest siis ei teki see jää iseenesest vaid soojuspumba töö tulemusena ehk tegelikult on tehtud hulga tööd ning selle tulemusel on majja eraldunud soojus.
Jää tekitamine ei saa antud juhul olla eesmärgiks kuna seetõttu halveneb soojuspumba kasutegur ning kontuuri külmenedes sattub kompressorisse "liialt külma" vedelat külmaainet mis viib kompressori kiire surmani. Seetõttu on selline tegevus rõhureleega blokeeritud. (see on sagedane jututeema "low pressure", mille all ekslikult arvatakse et tegemist on vesilahuse madala rõhuga).

Kristallisatsiooni soojus on täiesti reaalne teema, osakesed läheved vedelast (energiarikas olek) üle tahkesse faasi (vähem energiat omav olek), ülejäänud energia eraldub soojusena. Maasoojuspumba lahenduse korral on ilmselt efekt lühiajaline ja ühekordne, maapind külmub ära, soojus vabaneb veest, mis on pinnases ja pärast seda on külmunud ning pinnase soojusjuhtivus halveneb, kompressor ei suuda enam sooja toota. Maapinnas on siiski energiat piisavalt, energiat on sealt võtta absoluutse nulltemperatuurini, aga meie tehnoloogia seda muidugi ei võimalda.

Muidu on olemas alternatiivid, olen ise laboris isegi üle mõõtnud, üks kemikaal, mis võimaldab energiat salvestada nii, et kristallide moodustumisel ("külmumisel") vabaneb energia, on naatriumatsetaat. Energia, mis neeldub sulamisel ja vabaneb kristallumisel 58 C juures on 252 kJ/kg ehk siis 1 kg soolast saab kätte 70 Wh soojust. Ilmselt sobiks meie kliimasse: "päeval sulatab, öösel külmetab" koos päikesepaneelide vms, mis päevasel ajal sulatab soola üles ja öösel võetakse kütteks vedela soola soojus, kuni see jahtub 58 kraadini, hakkab kristalluma, võetakse kristallisatsioonisoojus ja sealt on võimalik edasi veel jahutada, sõltuvalt sellest, kas on süsteemis soojuspump või on soola sisaldav anum tavapäraseks akupaagiks.

Vedela soola erisoojusmahtuvus on 2.5 kJ/kg*K, tahke soola erisoojusmahtuvus 1.4 kJ/kg*K, kui ma nüüd netist õigesti leidsin, seal peab arvestama, kas on hüdraadina või mitte.

Huvitab kuidas sellist soolamahutit küttesüsteemiga siduda saaks ja palju see maksaks ehk ka see kuidas sinna energiat laadida.

Aine üleminek ühest olekust teise toimub soojuspumpa kasutades nii siis kui maapind on -5C kui ka +15C sest soojuspumba tööpõhimõte ongi rõhu all oleva vedela külmaaine pihustamine , mille käigus tekib gaasiline külmaaine, mis omakorda kondensaatoris ehk küttevee soojusvahetis veeldub. Vastavalt sellele kuidas on nt maapinna temp on ka soojuse ülekandmise kasutegur.
Tegelikult on ruumi nii väikestele (nt soojuspumbaga pesukuivati) kui suurtele süsteemidele.
https://www.youtube.com/watch?v=yje4IN498eo
arutelu http://lampopumput.info/foorumi/index.p ... #msg337811

Soojuspuuraukude osas on minu väide et puurauku juhitud soojus on sealt võimalik pärast välja võtta ja kasutada.Väljapumpamise energia kulu võib olla suurusjärgus 20%.

See on natuke ekslik, et kui pinnas maakontuuri kõrvalt külmub, siis soojuspump ei saa enam "energiat kätte". Et jää soojusjuhtivus on vee omast mitu korda parem, on olukord lausa vastupidine. Ainuke probleem - kogu kütteperioodi jooksul tekkinud jää peab jõudma suvel ära sulada ehk kontuuri suurus peab olema õige.