Ehitusfoorum

Värske teema, ehk tuleb ka mõni asjalik nõuanne, eriti loodan hr. Piirfeldi kommentaarile. Eile hakkas 2. korruse laest vett tilkuma, hetkel veel ehitus pooleli. Kihid järgmiselt katusekivi - tuulutusvahe - hingav aluskate - õhuvahe - 150mm EPS. Eps puittalade vahel makroga kinni, makrot lastud 3-5cm (rääkisin küll meestele et laseks kogu peno paksuselt makrot aga nüüd kui lahti võtsin oli pilt teine). Lähiajal oli plaanis lasta seestpoolt penole 5 - 10cm PUR vahtu. Kui viga otsides peno katuseharjani eest võtsin siis kogu aluskate alt veetilkasid täis.
Minu oletused
1. makrot vähe
2. hingav aluskate ei toimi hingavane (kas lõigata ülevaltg lahti, aga siis võib sealt vihmavesi sisse sadada)
3. vähe soojustust (vähetõenäoline)

Tõenäoliselt tuulutus ei toimi. Lõika aluskate harja pealt lahti ja paigalda piki katuseharja eraldi aluskatteriba viimase katusekivi roovi peale. Tuulutuse saab nii toimima ja vihmavesi sisse ei saja.

Üks ehitja arvas, et probleemiks on aurutõkke puudumine

Mis asja tarvis see õhuvahe seal hingava aluskatte all peab olema? Kas mõni paigaldusjuhend nõuab nii? Siis peaks see ikka korralik tuulevahe olema, kui on vahe jäätud.
Pooleli olevast ehitustöödest ehk ka õhuniiskus liialt suur...jne.

taastaja

Imelik kirjutas: blabla

midagi asjalikku ka öelda oli või jätsid mõneks teiseks korraks?

Tere. Kile all veetilgad näitavad kondenseerumist. Kui selle kile all oleva õhuvahe saab tuulduma, siis peaks see probleem lahenema. Võib jääda aga teine - soojustus hakkab vuukidest läbi puhuma. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Olen jõudnud arusaamisele, et peab tegema tuulduvaks jah. Nüüd küsimus kui tõsiselt asja ettevõtta. Kas lõigata ülevalt harja alt kattele lihtsalt avaus või lisaks sellele kogu peno lahti võtta ja lasta ta 5 cm allapoole (seda tööd uuesti teha ei ole muidugi erilist soovi), et tekiks korralik tuulutusvahe. Praegu on sarikate keskosas aluskate kohati vastu penot.

Muuseas ma kontrollisin seda konstruktsiooni (u-wert -is) ja isegi suletud õhuvahe korral peaks väidetavalt toimima. Reaalsuses ilmselt saab seal valitsevaks siseõhk ja see juba ei toimi. Välisõhuga ventileeritav vahe ( 30mm aluskatte ja isolatsiooni vahel)toimib ka kilega.
Siseõhu ja selle niiskuse pääsemist konstruktsiooni takistab õhu- ja aurutõke?
Imelik.

appi kirjutas: ... hetkel veel ehitus pooleli.

Tihti on niiskusprobleem sellest, et ehitamine veel käimas.
Arvan, et need igasuguste "hingavate" aluskatete hingamisvõimed ei ole dimensioneeritud lõpmatuseni suurtele ehitusniiskuskoormustele. Ikka ruumide tavalistele niiskuskoormustele ja normaalsele (mitte ühest äärmusest teise kõikuvale)toatemperatuurile.

"Hingava aluskatte" nimetusest ei maksaks sattuda eksiarvamusele.

appi kirjutas: tuulutusvahe - hingav aluskate - õhuvahe - 150mm EPS.

Mingist "hingamisest" ei ole ilmselt seal juttugi. Toimib kui tavaline "kile" ja nõuab seetõttu ka normaalset tuulutusvahet.
Lugemisvara viewtopic.php?f=12&t=34385

Tänud viite eest, väga hariv lugemine. Hetkel teen sellist asja, et võtan EPSi lahti ja lasen 5-8 cm allapoole nii, et aluskate jääb mõlemalt poolt tuulduvaks. Küsimus, mille püstitasin ka eraldi on see, et kui ma vahuga seda kinnitan siis pealt poolt ei saa mingit tuuletõket lisada ja kas kogu konstruktsioon jääb tuulekindlaks. Teine murettekitav küsimus on - kui ma harja kohal lõikan aluskattesse avause 3x20 cm (tuulutuse jaoks) ja katuse hari on sellise konstruktsiooniga nagu on näiteks Monieri kivikatuse paigaldusjuhendis lk 8, kas tomub sealt siis ikkagi piisavalt tuulutust. Lugupidamisega Margus

P.S Lohutav oli lugeda, et sama probleem oli kivivilla puhul, muidu mõni mees kes vaatamas käis rääkis, et villaga ei oleks seda muret olnud.

Kui ma omale teeks siis sarikale lööks liistu, näiteks 25*25 mm., mis hakkaks EPSi väljast toetama (liistu sisemine külg=epsi välimine külg). Plaadid lõikaksin ~20-30 mm. kitsamad sarika vahest sest siis jääks mõlemale poole piisavalt pragu mida ka tihendada saaks vahuga.
Liist paika - EPS vastu liiste sarikate vahele nii et võrdsed vahed mõlemale poole jääks - vaht vahele. Vahu laseksin ka plaatide omavahelisse vuuki aga plaadid suruksin omavahel kokku.

tänud hüva nõu eest liistude kohapealt, ise ei taibanud.

Kas see nii ei ole, et see nn. hingav aluskate töötab "hingavana"ainult siis kui soojustus see on vastu aluskatet? St et probleem on selles, et on jäetud mingi väike õhuvahe EPS-i ja selle nn."hingava" aluskatte vahele ning nüüd aluskate ei tööta nn.hingavana.
Kui juba EPS-i maha kisud võib-olla ei peaks seda mitte allapoole laskma vaid ilusti vastu aluskatet panema (see eeldab, et aluskate on ikka trimmi pandud mitte lõdvalt)?
Lihtsalt mõtted.

PS: Minul nagu ilmselt paljudel on nii, et on kivi, roov, 50mm tuulutus (kalle 45kraadi), sarikate peal "hingav" aluskate, sarikate vahel vastu aluskatet EPS 200mm, aurutõke ja siis sarikatega risti 50mm EPS. Pennide peal on nende vahel oleva 200mm EPS-le lisaks peal 150mm EPS-i.

Tere. Ei suuda kuidagi välja mõelda, kuidas "hingav kile" ära tunneb, et EPS tal külje all on ning hakkab oma funktsiooni täitma. See viib mõtte reklaamidest kuuldud intelligentsetele molekulidele. Siit ka mõistetamatu, kuidas 2 cm õhuvahe puhul funktsioon ei tööta, aga 0,1 cm puhul töötab. Aga äkki on vaja max 0,0001 cm? Või hoopis vaakumit? Arvan, et põhjus peitub lihtsalt selle nn "hingava kile" parameetrite ülevõimendamisse. Ka see kile on teatud aurutõke. Kas selline nagu deklareeritud või mite, teeks selgeks vastav labor. Ka õigete parameetritega difuussete kilede puhul on instituutide uuringut selgeks teinud, et sissepoole on vaja ikkagi toimivat aurutõket. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

aurutõkkest, kas võib lootma jääda, et PUR vaht mida lastakse seestpoolt täidab aurutõkke funktsioone?

ei. Alar Piirfeld

appi kirjutas: kas võib lootma jääda, et PUR vaht mida lastakse seestpoolt täidab aurutõkke funktsioone?

http://www.eiel.ee/index.php?lang=et&page_id=36

Kurb uudis, pur vahu müügimeeste jutu järgi on ta aurutõkke eest küll. Sellel EIEL lehel on see aurutõke pleki sisepinnal natuke segane aga see selleks. Ei teagi mida teha - pur vahu laskmise eesmärgiks EPSile oli a)täidab kõik praod ja halvasti tihendatud kohad ühtse massina b) on kaks korda paremate isolatsiooni omadustega kui EPS (EIEL lehel jällegi kirjutab, et vabal paisumisel jääb mahukaal veidi väiksem, mis omakorda halvendab isolatsioonivõimet) c) ei ole vaja eraldi aurutõket paigaldada. Teistpidi on ta vähemalt kaks korda kallim kui EPS.
Mida arvate sellistest katuse isolatsioonisüsteemidest väljast sissepoole, kus esimene kiht EPSi on igaljuhul:
1. EPS 130mm - EPS 100mm - aurutõke - kipskarkass mille vahel 50mm villa - kips
2. EPS 130mm - vill 100mm - kipskarkass mille vahel 50mm villa - aurutõke - kips

rokikas kirjutas: Plaadid lõikaksin ~20-30 mm. kitsamad sarika vahest sest siis jääks mõlemale poole piisavalt pragu mida ka tihendada saaks vahuga.

Mina olen lõiganud plaadid 1...2 mm sarikavahest laiemad ja surunud tihedalt karkassi (sarikate vahele). Et mõõtmine oleks lihtsam tuleks sellele mõelda juba sarikaid paigaldades ja soovitavalt sarikate sammu projekteerides
Selle meetodi eeliseks on, et plaate ei pea vahu tardumiseni toestama ja vahtu kulub minimaalselt.
Plaadid olen paigaldanud kahes kihis, jätkukohad mittekohakuti, et vältida läbivaid vuuke. Kahe plaadikihi vahele õhutõkkeks ehituspapp.
Kvaliteetsema tulemuse saab, kui tööjärjekorda vastavalt plaaneerida.

Kahju muidugi, et EPS soojustuse tootjad pole ise puitkarkassile tüüplahendusi välja pakkunud ja iga ehitaja peab olema leiutaja. Leiutamine paraku võib olla üsnagi kallis tegevus.

appi kirjutas:Kurb uudis, pur vahu müügimeeste jutu järgi on ta aurutõkke eest küll.

Tinglikult võiks öelda, et kõik materjalid on aurutõkked. Ehitamisel paraku võib sellest teadmisest jääda väheseks. Hea oleks numbritele otsa vaadata.

appi kirjutas:1. EPS 130mm - EPS 100mm - aurutõke - kipskarkass mille vahel 50mm villa - kips

See peaks sobima.

vuuk kirjutas:Mina olen lõiganud plaadid 1...2 mm sarikavahest laiemad ja surunud tihedalt karkassi (sarikate vahele).
Selle meetodi eeliseks on, et plaate ei pea vahu tardumiseni toestama ja vahtu kulub minimaalselt.

Eks saab ka nii aga .... eelistan siiski oma varianti vaatamata vahukulule. Kinnituseks piisab 1 naelast kummagile plaadi servale. Kui kaks kihti siis vuugid nihkesse, vahutriibud vahele ja surun kokku (vaht töötab seal pigem liimina).
Selline "leiutis" siis.

Selle esimese vairandi puhul paneb mind ennast kõhklema see, et aurutõke on villa taga - kas liigne niiskus koguneb siis villa sisse (ja kui see on muidu õige variant kas on mingit vahet villa paksusel 50mm või 100mm.
Villa panekul on taotluseks a) heliisolatsioon b) lisa soojustusekiht.
Äkki turgatas rumal mõte - paneks aurutõket kaks korda - peno vastu ja pärast veel villa vastu saab kindlam?
Sry kui segast panen aga see vee tilkumine on mõistuse päris hellaks teinud ja nüüd ma tõmblen otsides parimat lahendust - see 130mm+100mm EPS tundub kuidagi vähe?

appi kirjutas:Selle esimese vairandi puhul paneb mind ennast kõhklema see, et aurutõke on villa taga

Auru.t. kipsist 50mm kaugusel loetakse talutavaks.(vähem potensiaalseid vigastusi)
Kui paigaldada auru.t. vahetult enne kipsi, siis kruvid selle sõela-põhjaks + veel el. toosi augud jne.

appi kirjutas: Äkki turgatas rumal mõte - paneks aurutõket kaks korda - peno vastu ja pärast veel villa vastu saab kindlam?

kahte auru isoleerivat kihti ei soovitata paigaldada niimoodi, kuna villal, kui peaks kondens tekkima, ei ole kuivamisvõimalust kuskile poole.
uudo