Millist kütte lahendust eelistada?

[Külaline]

Vesi vastab kõigile joogiveele seatud nõuetele.
Saaks ka panna lahtikäidava soojusvaheti, et vajadusel seda puhasta.
Soojuspumba tootjad lubavad ka otse selle vee läbi lasta. aga ise mõtlen et oleks kindlam kui MSP-l oleks kinnine ring

Kas kujutad ka ette palju kulub aega lahtivõetava soojusvaheti puhastamiseks aega ja missugused kulud sellega kaasnevad. Vähe sellest, et sõltuvalt plaatide arvust võib minna 1-2 päeva ja lisaks ei ole võimalik enam ka kasutada plaatide vahelisi tihendeid mis tulevad peale lahtivõtmist uued panna ja see pole kuigi odav lõbu.
Imestama paneb see et niiöelda "säästu" otsinguil kaob paljudel reaalsustaju ning seda kõike lugedes jääb mulje, et aiamaal kasvavad rahapuud.
Maasoojuspumba väliskontuuri paigaldamisel järve, merre on ju Eestis ju piisavalt kogemusi, kui vähegi googeldada siis on võimalik ka nende kohta infot saada.

[külaline 2]

Paistab et Onu Tomil on tohkem taipu kui mõnel soojuspumbapakkujal.
Kuid kui Sa hästi mõtled siis ei pea 2x pumpama

Algul lubatakse maa ja taevas kokku (see kõik mis on kuskilt raamatust loetud) ja siis kui seade pärast ei tööta , siis on sama lugu nagu mehega kes andis ahjule 50 a garantii ja kui memm 2 aasta pärast helistas, siis ei võetud kõnet vastu.

[Onu Tom]

Tundub, et mul on mingi halb karma, sest iga kord kui ma mingi küsimuse küsin jäävad teemad kiiresti soiku:)

Ma ei saa aru miks ma peaksin mingi tiigi või kaevu kaevama, et seda sooja vett uuesti maha jahutada.

Kas näiteks selline soojusvaheti oleks sobilik mõtlen just seda võimsamat.

http://www.basseinitehnika.ee/bw_client ... tanium.pdf

Aga vool oleks vastupidine, st. suuremast torust tuleks vesi kaevust ja väiksemas ringis oleks see vedelik mis pumpa ja ventilatsiooni eelsoojendisse läheb.
See peaks üles soojendama 5-6 m3 kanti tunnis.

[Coolhouse]

Ma ei saa aru miks ma peaksin mingi tiigi või kaevu kaevama, et seda sooja vett uuesti maha jahutada.

Kas näiteks selline soojusvaheti oleks sobilik mõtlen just seda võimsamat.

http://www.basseinitehnika.ee/bw_client ... tanium.pdf

Aga vool oleks vastupidine, st. suuremast torust tuleks vesi kaevust ja väiksemas ringis oleks see vedelik mis pumpa ja ventilatsiooni eelsoojendisse läheb.
See peaks üles soojendama 5-6 m3 kanti tunnis.

Jah see kõik on võimalik kuid teoorias.
Selliseid süsteeme on varem ka ehitatud ja tehakse ka edaspidi.
Läbivooluveega kasutatakse väga võimsaid soojuspumpasid, sadades kordades võimsamaid kui meie siin arutame. Sellise asja nimi on tööstuslik soojuspump st see on inseneride poolt arvurtatud ja seal on ka hoolduspersonal , kes seda pumpa regulaarselt hooldab st sellist kodumajapidamise seadet millest meie räägime ei saa segi ajada (sääske ja elevanti on väga raske võrrelda kuid kindlasti leiab midagi ühist).

Praktikas on nii et Sul ei tule absoluutselt puhas vesi ja ei ole tegemist suletud veeanumatega. Ilmselgelt ei ole Sa ka ühegi aurustit ise puhastanud.
Kõik need väited puhtusest on täiesti mõttetud.
Kui Sa seda soojusvahetit (olgu ta või kullast) ei puhasta siis on see asi mingi aja pärast omadega õhtal ja see sama soojuspumbapaigaldaja teeb kompressori vahetuse eest arve ca 1500 EUR .
Ka ei näe ma mingit mõtet et läbi aurusti peaks vett pumpama kui ta ise voolab.
Aurusti efektiivseks tööks on oluline ülekandepinna suurus st mingi väike rauast asi ei ole kunagi parem kui hoopiski suurema ülekandepinnaga torukontuur.

Võiksin pakkuda midagi sellist.
http://www.youtube.com/watch?v=ybWGZ8li-GE

[Tupsu]

3D mudel
http://www.limnion.com/3d-lima-in-action2.html

[Külaline]

3D mudel
http://www.limnion.com/3d-lima-in-action2.html

Jää pressib talvel selle kokku nagu kilukarbi

[Coolhouse]

Jää pressib talvel selle kokku nagu kilukarbi

Paluks mingi põhjendus ka.
A. Jää pressib laevad ka puruks ?
B. Veekogu külmab põhjani ?
C Soojuspump on valesti reguleeritud ?

[2korda2]

Jää hakkab tekkima sellesama soojusvaheti sisse. Et seda ei juhtuks, peavad olema täidetud vähemalt osad tingimused:
1. sukelduskeskkond peab olema 0-st märgatava kõrgema temperatuuriga
2. läbi "rulli" peab voolama märkimisväärne kogus seda 0-st kõrgema temperatuuriga vett (kui vesi oleks paigal, siis lihtsalt temp-erinevuste pealt piisavalt kiirelt liikumist tõenäoliselt ei toimuks)
3. Soojusvahetisse sisenev "külm" pool on ikkagi plusstemperatuuriline.
4. Võimsus on lihtsalt väga väike.

Paistab rohkem suvel jahutamiseks mõeldud lahendusena.

[Coolhouse]

1. sukelduskeskkond peab olema 0-st märgatava kõrgema temperatuuriga
2. läbi "rulli" peab voolama märkimisväärne kogus seda 0-st kõrgema temperatuuriga vett (kui vesi oleks paigal, siis lihtsalt temp-erinevuste pealt piisavalt kiirelt liikumist tõenäoliselt ei toimuks)
3. Soojusvahetisse sisenev "külm" pool on ikkagi plusstemperatuuriline.
4. Võimsus on lihtsalt väga väike.

1. Sukeldumiskeskkond ei pea olema 0-st märgatavalt kõrgema t kuid ülekandepind peab olema suur (samas suurusjärgus maakontuuriga) kuid järve või jõkke keset talve ei sobi. Tuhala nõiakaev +7 C -sobib.
2. Vett peab voolama läbi rulli - ei pea , vesi on väga hea soojusjuht, sama on ka kui vett jahutada. (konkreetsel juhul voolab 10-40 m3 tunnis)
3. Soojusvahetusse (rulli) sisenev"külm" pool on plusstemperatuuriline.
4. 3-4 C temperatuuride vahega töötab. Võimsus on nii suur kui veest soojust ära võtta saab, nii et soojusvaheti ei jäätu.

Never say never - sügavast järvest saab soojust kätte ?
rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/Seirekursus/Seire4.doc

[Onu Tom]

Praktikas on nii et Sul ei tule absoluutselt puhas vesi ja ei ole tegemist suletud veeanumatega. Ilmselgelt ei ole Sa ka ühegi aurustit ise puhastanud.
Kõik need väited puhtusest on täiesti mõttetud.
Kui Sa seda soojusvahetit (olgu ta või kullast) ei puhasta siis on see asi mingi aja pärast omadega õhtal ja see sama soojuspumbapaigaldaja teeb kompressori vahetuse eest arve ca 1500 EUR .
Ka ei näe ma mingit mõtet et läbi aurusti peaks vett pumpama kui ta ise voolab.
Aurusti efektiivseks tööks on oluline ülekandepinna suurus st mingi väike rauast asi ei ole kunagi parem kui hoopiski suurema ülekandepinnaga torukontuur.

Keegi polegi seda väitnud, et see vesi mul ülipuhas oleks, sellepärast mul selle eelsoojusvaheti kohta huvi tekkiski.

Üleme et mul tuleb nn. lahtine süsteem, kaevutoru läbimõõt 160mm, vesi suruks ennast ise tuppa.
kuhu Sa siis antud "soojapalli" paigaldaksid?
Minu arust ei oleks tuppa basseini või õue tiigi kaevamine enam mõistlik, seda enam, et seal jahutaks väline keskond selle 7 kraadise vee maha.

Minu jaoks ei oleks sellise "toru" ise kokku keevitamine probleem, vabalt võiks selle ka lahtikäidava teha, lased korra aastas survepesuriga selle siu puhtaks ja jälle kokku.

Oskaks keegi soovitada pädevat meest, kes mulle ütleks, kui suure pindalaga peaks antud juhul soojusvaheti tegema.

[Kalvis]

Sellise kujuga eelsoojusvaheti eeldab, et vahetist peab vett läbi suruma mingi pump aga see on täiendav elektrikulu. Palju lihtsam oleks tavalise alupex toruga minna otse veekogusse, sinna paar spiraaliringi kerida ja saad sama hea tulemuse. Aga mingit pumbakulu pole, puhastamise vaeva samuti.
Eelsoojusvahetil on ainus mõte vaid siis, kui vesi tuleb peale sodisest tavakaevust.
Jämedalt olen soojusarvutusi teinud, supermega vasktoru pindala pole vaja, muret tekitab pigem täiendav elektrikulu.

[Onu Tom]

Elektri lisakulu ei saa ju tekkida kui kaevuvesi ennast ise läbi soojusvaheti surub, või arvad, et kaevu enda surve jääb väheks.
Ja kui soojuspumba enda pump peaks ainult väikest ringi pumpama, siis oleks selle tarbimine pigem väiksem.

[Coolhouse]

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... _1710.html

Küsimus ongi selles et on olemas selline mõiste nagu ΔT.
See soojusvaheti , mis Sul pildil oli on ujulas vee soendamiseks ja võimsus on arvutatud juhul kui nt
küttevesi on 70 C ja basseinivesi 27 C. Seega ΔT on näiteks võetud arvude puhul 43 C.
Sellele vastavalt on tehtud ka siug. Antud juhul on ΔT heal juhul 4 C. Kuid pinna suuruse muutus ei ole lineaarne st siug on enam kui 10x suurem.

Kui võtta maasoojuspumba järgi siis võetakse suletud puuraugus võimsuseks 50 W jm st suurusjärk tuleb
20 kW /50 W = 400 m
Aladimensioneerimine - vt probleemid Narva jõel anno 1900.
Siug on liialt pikk - ei juhtu midagi halba.

[Onu Tom]

Tänud kaasa mõtlemast.

Tuleks vist ikkagi kaevuvesi otse soojuspumpa lasta, siis jõuab sinnani ka võimalikult soe vesi.
Kindluse mõttes ventilatsiooni eelsoojendile teen vist ikkagi selle väikese ringi koos soojusvahetiga kuna seal võib tekkida külmumisoht.

[Coolhouse]

Palun võta natuke hoogu maha ja ära ise ehita.
Külmaaine (freoon) on aurustis väga suure tõenäosusega miinuskraadides, seega ei taga miski et vesi plaatsoojusvahetis jäätuma ei hakka.

4. Avatud süsteem e. põhjavee kollektor.
Avatud süsteemis kasutatakse soojusallikana põhjavee soojust. Puuritakse kaks puurkaevu vahekaugusega 15-20 meetrit ning puurkaevude tootlikkus peab vastama vajaminevale soojusvõimsusele. Puurkaevust pumbatakse põhjavesi elamus asuvasse soojuspumbavälisesse soojusvahetisse, kus põhjavesi jahutatakse soojuspumba abil 3 – 4 C ja suunatakse kas tarbimisse või maa alla tagasi teise puurkaevu kaudu , mis peab asetsema vee liikumise suhtes pinnases allavoolu vältimaks ühe ja sama vee korduva kasutamise. Puurkaevu tootlikus peab tagama soojuspumba võimsusele ja olmevajadustele vastava veehulga. Vajalik puurkaevu tootlikus erinevate soojusvajaduste puhul: 8kW – 1,2m3/h ; 12kW – 1.8 m3/h ; 18kW – 3,0 m3/h ; 25kW – 3,6 m3/h. Sellised vee kogused on vajalikud juhul kui keskmine vee temperatuur on 5C

[Onu Tom]

Mul oligi ju algul plaanis mingi eelsoojusvaheti panna, aga pidi halb mõte olema või sain ma Sinust valesti aru.

See sinu pakutud sukelspiraal ei ole minu jaoks variant.
Pigem arvan, et piisavalt pikk vasest küttesiug RV kestas oleks mõistlikum variant.
Analoogne selle basseini soojusvahetile ja vask juhib ju sooja palju paremini kui see plastik.

Ma ei mata seda eelsoojusvaheti teemat veel maha, otsin veel meest, kes suudaks mulle mõned arvud toota, et kui võimas peaks see eelsoojusvaheti olema.


Ma suhtlesin täna ühe mehega, kellel on see nn. lahtine süsteem.

Ta pumpab 6m3/h kaevuvett otse läbi soojuspumba ilma lisasoojusvaheti juba 15 aastat ilma ühegi probleemita.
Temal on seal võimsust 40kw vesi lahkub pumbast maksimaalselt 2 kraadi külmemana.

[Coolhouse]

See ongi foorumis arutamise probleem. Mina räägin nii nagu on mõtet soojuspumpa ehitada ja pakkusin välja ka firmade poolt kasutatavad variandid.
Sina ütled , et kuskil , kellelgi on nii, ja seda juba 15 aastat. Sa ei saa ju kasutada täpselt sama seadet , samades tingimustes. Tegemist on erijuhuga, mida ei saa üldistada.

Loomulikult on parem et vesi ja freoon ei ole samas plaatsoojusvahetis st nii see torurull kui ka täiendav soojusvaheti on variant.

Vasest spiraali pikkus - samas võiks rätsepalt küsida ülikonna lõikeid. Arvatavalt saab ka poest soodsalt kanga osta - kuid kas kokku tuleb ülikond ?
Kui rätsep on kunagi naabrimehele hea ülikonna teinud siis ei sobi see ju igale mehele, või sobib ?

Kui soojuspumba tootja ei ole konkreetselt Sinu tingimustega arvestanud siis ei ole mingit alust seeriatootmise mudelit oma suva järgi kasutada.
Palun saa aru et kui Sa ise ei suuda spiraali pikkust arvutada siis tuleks ikka vaadata keegi kes oskab soojuspumba koos spiraaliga paigaldada.

Kui Su süsteemi ei ole piisavalt hea "rätsep" ehitanud siis piisab kui pumbatava veetoru filter ?? ummistub või torusse (filtri ette ) sattub paberitükk jne.
Aga võib-olla ei juhtugi midagi, ....

[sooviksteada]

tere tean,et siin on maaküttest palju juttu olnud kuid sooviks natuke uuemat infot.mees tahab paigaldada korterise maakütte süsteemi.elame maal ja idee järgi saaks paigaldada küll.korter 60ruutu kui palju see süsteem umbes maksma võiks minna ja kas nii väikse elamise puhul tasub ta ennast ära?

[Veikko]

Kui mees kaineks saab küsi temalt uuesti millist küttesüsteemi ja kuhu ta soovib, reede õhtupoolik annab juba tunda.

[Tupsu]

Huvitav, kus seal maal kortermajal see maa on, kuhu kontuur maha keritakse? Tean küll kohti, kus maal kolmekordse maja ees oli ka elanike aiamaa, mida mingil hetkel isegi erastada sai, aga ka need lapikesed jäävad pumba jaoks pisikeseks.

[ei elektrile]

... Ei näe põhjust, miks selleks ei või olla endiselt kütteõli. ...
Odavat lahendust kütmiseks ei olegi ning vaevalt, et tuleb ka...

Kas on mõistlik pakkuda kõige kallimat küttelahendust - täitsa lambajutt !

täitsa nõus ....ainult kodanikud kes müüvad maa ja muid pumpasid räägivad et siduge ennast elektri väga kalli mugavusega



elekter jääb alati kõige kallimaks kütteks

[Külaline]

....ainult kodanikud kes müüvad maa ja muid pumpasid räägivad et siduge ennast elektri väga kalli mugavusega

elekter jääb alati kõige kallimaks kütteks

Soovitad siis autode ja lennukite asemel hoopis obesega sõita!?

Ei maksa ostjaid lollideks pidada - ka nemad oskavad arvutada ja hinnata, mis kallis ja mis odav. Kui on enda mets ja oma kuluvat aega ei hinda, siis tuleb halupuudega ahjukütmine tõesti kõige odavam.

[2korda2]

Ka elektriküte võib olla teatud tingimustel odavaim küte. Hetkel on suund järjest parema soojustuse poole. Kui soojustus on aga piisavalt hästi tehtud ja soojakaod seetõttu miinimumi viidud, siis võibki juhtuda, et kütteliigi kWh hinnast olulisemaks muutub ehituslik hind. Lihtsa elektriradika vastu siin ei saa.