Ehitusfoorum

Lätist,107 euri tonn.Korralik kraam.

kütja kirjutas:Ei saa mitte aru,mis mega ruumi see pelletikatlamaja vajab,et sellest pidevalt jahutakse?Ja kui pikk on aeg,mil vaja maja järelvalveta jätta?Kui hästi otsida,siis leiab pelletit väga hea hinnaga.

Ega ma ei vaidlustagi su mõtteid. Projekteeriaga projekti läbi arutades tuli kaalutud mitmeid võimalusi ja ka mitme erineva kütteliigi asjatundjatega mõtteid vahetatud. Kuna oli plaan seda vana maja mitte liiga muuta, vaid teha selline pehmem uuendus mis jälgib vana stiili. Siis hakkas üha enam kummitama maaküte mis tundus sobima minu mõtetega. Juba sellega kaasnev põrandaküte annab vabadust ja korrektsust tubade sisustamisel. Muidugi põhiasi oli tütre allergia mis põrandaküttega tunduvalt tagasi on tõmmand. Erinevalt radiaatoritest ei tekita see nii intensiivset õhu tsirkulatsioon ega kuivata nii palju õhku. Ega võta ka tolmu kaasa. Muidugi on ka põrandaküte üks väga tähtis osa maaküttesüsteemist, mis peab ka antud asjadega kokku sobima. Siis võib loota heade tulemuste peale. Tähtis asi projekteerimise juures on soovitav toatemperatuur, mille ümber hakkab keerlema kogu show, pumbad, tsirkulatsioon, maakontuuri pikkus... Siin kohal tasub ausalt soov välja laduda, seda täpsem tuleb arvestus ja ka tulemus. Ja nagu siit lugeda võis siis pelletiga ja ka paljude muude versioonidega peab siiski selle kütmisega tegelema. Aga ok eks igaüks valib selle mis meeldib ja mis sobib ja ka taskukohane on. Ja muidugi on kohti kuhu selle paigaldamine keerulisem, näiteks suurem maja ja väike krunt. Kuna praegu energiakaevude puurimine veel keeruline ja tõstab ka niigi kalli süsteemi hinna taevasse. Krundil või kõrval olev veekogu aga oleks väga tõsine argument juba, et tasuks mõtteid mõlgutama hakata. Samuti tekitavad muresid majad kus radiaatori küte ja siin ei pruugi kasutegur nii kõrge olla. Igatahes kui antakse teine võimalus, siis valiksin kindlasti sama tee.

Jaa. Pellet on tore asi. Aga olen mõned korrad sattunud inimestel külas olema, kus katlamaja ei ole ilmselt kõige parema paigutusega või seinad-uksed vajaliku heliisolatsiooniga. Ja see pelletiklõbin hakkab vaikselt närve sööma. Eriti, kui alustad vaikset meditatsiooniharjutust ja lihtsalt ei suuda seeläbi korralikult keskenduda. Klõbiseb. Ja vot sulle siis transtsendentaalset meditatsiooni. Öösel oleks kah suht tülikas arvatavasti. Sama lugu on muidugi ka soojapumbaga- külmkapi müratasemest, millest sulle müügisalongis räägitakse, on ta ikka tuntavalt tugevam-häirivam. Samamoodi võib juhtuda põrandaküttega, mille torud liiga peenikesed pandud ja seeläbi suuremat kiirust peab tarvitama. Endal mul on infrapuna ehk tuleviku küttelahendus. Sellega on muidugi jälle see häda, et pea hakkab valutama ja imelik kumin käib peast läbi. Pean vist arsti juurde pöörduma.

PELLEt kirjutas:Endal mul on infrapuna ehk tuleviku küttelahendus

Mida see endast täpsemalt kujutab. Kõik kütteallikad ka minevikus olid infrapuna (soojuskiirgusega) seotud.

Küülaline kirjutas:

PELLEt kirjutas:Endal mul on infrapuna ehk tuleviku küttelahendus

Mida see endast täpsemalt kujutab. Kõik kütteallikad ka minevikus olid infrapuna (soojuskiirgusega) seotud.

See on fooliummütsike, mille sees punane 100W lamp. Peavalu vastu aitab lambi vahetamine sinise vastu või seemnete söömine.

PELLEt kirjutas:.... pelletiklõbin .....Klõbiseb.... soojapumbaga- külmkapi müratasemest, millest sulle müügisalongis räägitakse, on ta ikka tuntavalt tugevam-häirivam. Samamoodi võib juhtuda põrandaküttega, mille torud liiga peenikesed pandud ja seeläbi suuremat kiirust peab tarvitama.

Ega asi äkki hoopis meditsiini valdkonda kuulu? Hyperacusis pidi läänemaailmas suht levinud olema.

trebla kirjutas:Kena, et usinamad on eraldi elektriarvesti pumbale pannud, aga kas on kedagi, kes oleks ka soojusarvesti pannud, et saaks ka tegelikku COP-i reaalsuses mõõta?

panin nov. alguses ka soojamõõtja.elektrikulu 880 kwh ,soojakulu 2806 kwh. masin nibe 1240 12kw, viis aastat töötand, 250 ruutu kütta. cop siis 3,18

Nibe 1240 masinale soojamõõtja paigaldamine ei ole eriti reaalne, kuna tegemist on kompaktseadmega, kus mõõtja tuleks paigaldada seadme sisse, kus aga ei ole arvatavasti piisavalt ruumi. Seega seaks selle COP-i kahtluse alla.Kui soojamõõtja paigaldati masinast väljapoole, jääb mõõtmata sooja tarbevee soojendamiseks antav energiakogus. Palun täpsustage, kuhu paigaldati soojamõõtja.

soojamõõtja mahub ilusti pumba ja soojusvaheti vahele ära,pealevoolu anduri jaoks tuli jah ümbrispleki needid lahti puurida ,tagasivoolu andur on soojamõõtja korpuse küljes.pealevoolu andur läks elektritenni ja enne kütte pealevoolu(boileri pealevoolu) vahele.päris usutav cop,ma arvan

Ümarfrees palgist palkmaja 170m2. Sundvent. Esimesel korrusel kaminahi, seda on sõltuvalt tujust 3-4 päeva tagant kõetud. Eraldi voolumõõtja. Kollektor paigaldatud osaliselt tiiki. Nibe F1245-8R 8kw maasoojuspump. Soe vesi samuti maaküttega. Esimesel korrusel põrandaküte, teisel radikad. Tugevate püsikülmade tulekul on näha, mis saab edasi.

November 380kwh

ümarfreespalk kirjutas:Ümarfrees palgist palkmaja 170m2. Sundvent. Esimesel korrusel kaminahi, seda on sõltuvalt tujust 3-4 päeva tagant kõetud. Eraldi voolumõõtja. Kollektor paigaldatud osaliselt tiiki. Nibe F1245-8R 8kw maasoojuspump. Soe vesi samuti maaküttega. Esimesel korrusel põrandaküte, teisel radikad. Tugevate püsikülmade tulekul on näha, mis saab edasi.

November 380kwh

Kuidas see võimalik on? Sul on siis küte suhteliselt maha keeratud? Ja muu tarbimine väga väike?
Mul oli novembri tarbimine 1700 kwh, kah kahekordne, all põrandaküte, üleval radikad.

ümarfreespalk kirjutas:Ümarfrees palgist palkmaja 170m2 ... Eraldi voolumõõtja ... November 380kwh

Kas sein on ainult palk või ka lisasoojustus? 380 ainult küttele ja soojale veele on tõesti üsna vähe.

skip128 kirjutas:novembri tarbimine 1700kwh ... kah kahekordne

Maasoojuspumbaga küttes tundub 1700 kogu tarbimise jaoks paljuvõitu, kuigi ei tea pindala ega soojapidavust.

Mul oli november maasoojuspumbaga elekter 980kwh (180m2). Aga palju sellest maasoojuspump kulutas, pole aimugi. Ise arvan,et vast ~650kwh.

220m2, nov.
üld 1195kwh.
msp 801 kwh.
moveki dermia diplomat 10 kw
Minu jaoks räige, kuna oman 24h*7 huugavat flexit l 4 agregaati, siis kahtlustan seda 1-põlvkonna venti oma sooja-kadudes ja kavatsen tulevikus teda kuidagi torpeteerida.

skip128 kirjutas:novembri tarbimine 1700kwh ... kah kahekordne

Maasoojuspumbaga küttes tundub 1700 kogu tarbimise jaoks paljuvõitu, kuigi ei tea pindala ega soojapidavust.

Asja teevad kulukaks radiaatorid ja aknapinda jagub ka, tarbijaid on 4. Ja minulgi vent huugab 24/7. Peab vist veits maha keerama.
Köetava maja pind on ca 190 m2.

Ainult küte+soe vesi 240m2, 10kW Nibe 1245

ümarfreespalk kirjutas:Ümarfrees palgist palkmaja 170m2. Sundvent. Esimesel korrusel kaminahi, seda on sõltuvalt tujust 3-4 päeva tagant kõetud. Eraldi voolumõõtja. Kollektor paigaldatud osaliselt tiiki. Nibe F1245-8R 8kw maasoojuspump. Soe vesi samuti maaküttega. Esimesel korrusel põrandaküte, teisel radikad. Tugevate püsikülmade tulekul on näha, mis saab edasi.

November 380kwh

Detsember 686kwh

Lisasoojustust ei ole. Maja on ümarfreespalgist, millel vara on tuulehammastega ja tapi sees spetsiaalne soojustuse koda. Katuslagi 30cm villa. Aknad 3-ne pakett, uksed korralikud. Pigem on soojapidavuse kohapealt suurim soojakadu nelja katuseakna arvelt. Allkorruse kaminahju sai detsembris köetud keskmiselt kolme päeva tagant.
Üleval korrusel sooja 21 kraadi, radiaatorid termostaaadiga. Allkorrusel on temperatuur 23 kraadi. Probleemiks on see, et kui välisõhk langes 15 miinus kraadi lähedale, läksid põrandad soojemaks, kui soovisin, kuna küttegraafik tõstis liigselt põrandasse mineva vee soojust. Allkorrusel plaanis paigaldada temperatuuriandurid.
Pumba andmed, pump töötas:
novembris 153 tundi, sellest vesi 22 tundi.
detsembris 299 tundi, sellest vesi 67 tundi.

detsembri elektrikulu pumbal 1474 kwh,soojakulu 4630 kwh cop 3,14 masin nibe 1240 12kw, 250ruutu kütta

cop ees kirjutas:detsembri elektrikulu pumbal 1474 kwh

Päris jõhker, palju siis veel muu elekter oli? Soe vesi ikka selle 1474 sees?

Minu kulutabel:
http://www.werder.ee/maakyte.htm

olev kirjutas:Minu kulutabel:
http://www.werder.ee/maakyte.htm

Oot, põrandaküte 25% koguküttest? Ja ülejäänud õlikütte radikad? Sain ma õigesti aru?

edit:
Tekkis endal ka mõte maasoojuspumbale voolumõõtja paigaldada. Millist soovitaksite?

Küülaline kirjutas:

cop ees kirjutas:detsembri elektrikulu pumbal 1474 kwh

Päris jõhker, palju siis veel muu elekter oli? Soe vesi ikka selle 1474 sees?

ülal kõnelejal ju veel rohkem.soe vesi ikka selle sees.muu elekter 370 kwh

skip128 kirjutas:

olev kirjutas:Minu kulutabel:
http://www.werder.ee/maakyte.htm

edit:
Tekkis endal ka mõte maasoojuspumbale voolumõõtja paigaldada. Millist soovitaksite?

Oleneb palju sul kilbis või seina peal ruumi ja kuipalju raha.
Mugavam on panna DIN- latile automaatide kõrvale.
Ühe - või kolmefaasiline?
Ühe-või kahetariifne?
http://www05.abb.com/global/scot/scot29 ... 67_eng.pdf

Kolmefaasiline, kahetariifne. Kilbis ruumi..., seda ei oskagi nii öelda. Mida sa ruumi all mõtled? Seinal ruumi küll.

Peab vist ikka elektriku kutsuma...

skip128 kirjutas:Kolmefaasiline, kahetariifne. Kilbis ruumi..., seda ei oskagi nii öelda. Mida sa ruumi all mõtled?

DIN-lati arvestid lähevad kilpi automaatide kõrvale. Kolmefaasiline kahetariifne võtab sama palju ruumi nagu viis ühefaasilist automaati (5 moodulit). Aga siis on tariifikellale veel kahe mooduli jagu ruumi vaja. Kokku siis 7. Kui kilbis ruumi pole, siis tuleks juba pumba kõrvale aretada näiteks uus kilp.

Õhk-õhk pumba mõõtmishuvilistel on lihtsam - neile ühefaasline on ainult 1 mooduli laiune (see on ka muidugi ainult ühetariifne). Muidugi võib kolme faasi puhul neid lihtsalt kolm tükki panna.
http://www.sahkonumerot.fi/6625000/

..Seinal ruumi küll.

Peab vist ikka elektriku kutsuma...

Eriti hea oleks kutsuda selline elektrik, kes tööajal tegeleb EE olemasolevate arvestite väljavahetamisega uute tunniarvestite vastu - need vanad peaks ju utiili minema ega nendega muud teha pole ... äkki toob mõne kaasa?