Ehitusfoorum

Ainuke vahe soojuspumba ja pelletipõleti uuendamise puhul on hinnavahe

Kindlasti on!

Mul linnas on tsentraalküte, pole mingit agregaati ja on vaid arve, päris mugav peaks ütlema:-D

Maal on mul vanematekodu. Seal on arhidektuurilise väärtusega maja. Seal ei näe ma alternatiivi radiaatoritele. Kõrged laed, suur kubatuur jne. Puithoone. Soojustus kindlasti saab tulevikus olema parem aga siiski. Laudpõrand peab jääma jne....Kütteallikaks võiks olla kas õli või pellet, haluga ei hakka keegi seda kütma. Katlamaja majja ei saa teha. Seega tule teha see saunahoonesse, juurdeehitusena. Maasoojus langeb kindlasti ära, kuigi lomp on kuhu saaks torud pista. õhk-vesi, ei toida samuti! Seega jääbki kaks varianti sellel konkreetsel juhul. Õli või pellet. Nüüd ei ole muidugi küsimust hinnaliselt kumb eksole?

Tahtsin selle jutuga juhtida Teie tähelepanu sellele, et kõik oleneb alati inimese individuaalsest olukorrast, hoone paiknemisest jne jne....

kyveltech kirjutas:Selge on see et malmkatel kestab kordi kaueb kui igasugune soojuspump, näiteks lihtsalt.

Kas ikka on kindlasti nii? Kas malmkateldel ei esine tootmispraaki mis võib ilmneda alles peale garantiiaja lõppemist? Kas oskamatu kasutaja ei või tunduvalt vähendada katla eluiga?

kyveltech kirjutas: Pelleti põleti kestab sama aja vast kui soojuspumbad.

Ilma remondita/renoveerimiseta vaevalt.

kyveltech kirjutas:Kütteallikaks võiks olla kas õli või pellet, haluga ei hakka keegi seda kütma. Katlamaja majja ei saa teha. Seega tule teha see saunahoonesse, juurdeehitusena. Maasoojus langeb kindlasti ära, kuigi lomp on kuhu saaks torud pista. õhk-vesi, ei toida samuti!

Miks maasoojus ära langeb? Eriti arvestades "lombi" olemasolu. Miks oled kindel et õhk-vesi ei toida? Kas oled arvutanud erinevate lahenduste maksumust (investeering+kasutuskulu) või "paugutad puusalt"?

kütja kirjutas:Omal sõber,kes "köhis" 400000 eeku põrandakütte + Octobus õhk-vesi soojuspumba puhul välja ja ei kurda,kuna tal suht savi mis jooksvad kulud on.

Kui jooksvatest kuludest savi on, milleks siis ligi pool miljonit mingite torude ja pumpade peale kulutada, mis ikka hooldust vajavad. Selle rahaga maksaks parem 10 aastat elektrikütte arveid ja ei oleks üldse mingit muret.

Soov oli kogu elamine põrandakütte alla panna.Maja pinda 350-400 m2.Küttekaabliga kogu elamine ära katta pole vist ka mitte kõige odavam.

Parketi ja laminaadi alla saab neid elektriküttematte päris kiiresti laduda. Aga kui aus olla siis sooja vett saab päris mitut moodi teha. Elektrit maja kütmiseks piisaval hulgal saab hetkel veel siiski vaid Narvast. Muidugi võib ka mingi generaatoriga mürada aga selle küte tuleb vist veel kirvem kui Narva lahendus.

Miks maasoojus ära langeb? Eriti arvestades "lombi" olemasolu. Miks oled kindel et õhk-vesi ei toida? Kas oled arvutanud erinevate lahenduste maksumust (investeering+kasutuskulu) või "paugutad puusalt"?

No 400m2 elamispinda radiaatorküttega, arvan et soojuspump pole siin teemaks!

Järelikult ei tea sa soojuspumpadest suurt tuhkagi.

Arvad et on siis mõistlik panna neile radiaatorite järgi ikkagi soojuspump? No kohe saad argumenteerida. Panen tingimused kirja!

Tiik on pisiavalt suur et sinna vedada vajalik kogus torustikku no maasoojuse jaoks....

Küttevõimsust on vaja 42kW. Paku siis seadmete hind, ehk siis investeeringu maksumus. Ainult pumbad. Ütle ka nende pumpade kwh elektrienergiat/kwh soojusenergiat suhe. Väljas on -25, radiaatorid tahavad saada +70 kraadi! Kütteregulaator annab näiteks sellise temperatuuri ette et toas hoida 20 kraadi.

30 km raadiuses 5 maasoojuspumpa .4tk lombis ja üks maa torustikuga. Kahes majas radiaatorküte ülejäänud põrandaküttega.Seadmed töötavad 3 + aastat... s.t. kaks külma talve üle elatud.Radikatega majadel on radiaatorite küttepinnad ca1,8 korda suuremad, kui norm ette näeb.
Max vee temperatuur +50C .Kütab ära küll. Cop sel ajal väikesm ,kuid sellegipoolest odavam ,kui kõik teised lahendused.
Tasuvusaeg oli kolm aatat tagasi pikem,kui täna ... elektrihinna tõustes lüheneb see veelgi.
PS! ausalt öeldes on see "tasuvusaeg" kütteseadmete puhul arusaamatu asi .See on nagu statistika... võta kuda tahad...

Ilusat aastavahetust kõigile!!!!

Mis radikaid puutub siis ei taha nad midagi vaid saavad seda mida neile antakse ning milleks nad planeeritud on. Oletasin et midagi õppisid omaalgatatud teemast aga ...viewtopic.php?f=9&t=31790.
Kas oled ikka kindel et tiik on piisavalt suur. Arvutasid või arvad?
Kuna ma ei müü seadmeid siis ei taha/oska ma ka sulle sobivat seadet pakkuda kuid küll asjaga tegelejad küsides ka pakuvad.
Kui su tiigi suurusest piisab siis vesi-vesi lahendusega pumbad ongi vist kõige efektiivsemad. Sellise lahendusega köetakse terveid elurajoone ja suuri hooneid (lennusadam näiteks).
Soomlaste VTT mõneaastataguste testide tulemusena võib tõdeda et kvaliteetsete ja sobivas kohas töötavate maasoojuspumpade COP on keskmiselt ~3.
Mida suurem elamu soojusenergia tarve seda mõtekam on ka see algne suurem investeering (=hilisem väiksem soojuse kwh hind).

Frok kirjutas: Tasuvusaeg oli kolm aatat tagasi pikem,kui täna ... elektrihinna tõustes lüheneb see veelgi.

Et mis moodi elektrihinna tõustes see tasuvusaeg lüheneb?

Kui kasuterur näiteks 3.
Elektri hind oli vist aastaid tagasi näiteks 0,9 krooni
Soojuspump võttis 0,3 kooni, kasu 0,6 krooni 1 kwh-lt.

Nüüd elektri hind 1,7 krooni kwh
Soojuspump võtab 0,56 krooni, kasu 1,14 krooni 1 kwh-lt.

Aastas tarbib näiteks soojuspump maja peale 10 000kw

kui enne kasu 0,6x10000=6000krooni
praegu kasu 1,14x10000=11400krooni

Kasu hinna tõustes pea 2 kordne, seega tasuvusaeg pea 2korda vähem aastaid.

Hinna tõustes tõuseb ka su el.kulu pea kahe kordselt,ära seda unusta.Ja miks sa ainult elektri hinnaga oma tasuvusaja x kordset vähenemist ja ulme kasu rehkendad?Ei ole elekter ainuke kütteliik.

Ma ei saa kottigi aru. Siiani olid raudpolt kindel, et kui miski asi tuleb odavamalt kätte siis on hea. Nüüd üritatakse vastupidist seletada. Või millest ma aru ei saanud ?

dumbuser kirjutas:Või millest ma aru ei saanud ?

Lihtsustatult öeldes nad loevad tasuvusajaks seda aega, mille jooksul otse elektriga küttes sa maksaksid elektri eest samapalju, kui maksab soojuspump. Selge see, et mida kallim elekter seda kiiremini saab pumba hinnga võrdne elektriarve makstud.

kütja kirjutas:Hinna tõustes tõuseb ka su el.kulu pea kahe kordselt,ära seda unusta.Ja miks sa ainult elektri hinnaga oma tasuvusaja x kordset vähenemist ja ulme kasu rehkendad?Ei ole elekter ainuke kütteliik.

Seda küll. Paraku kipuvad aga koos elektriga tõusma ka kõik teised kütteliigid
Lihtsalt soojuspumbaga tõuseb KW/h eest makstav hind absoluutväärtusena mitu korda aeglasemalt. Sellest ka tasuvusaja lühenemine.

tsiteerin: Kui elekter ära,siis sinu soojuspump ei tee mitte halligi,mina võtan põleti eest ja ajan puud ahju,puud ei taha elektrit.Ma arvan et minu süsteem toimib ka 10-20 aasta pärast,kas sa oma soojuspumba kohta sama saad öelda?

OK. Olen selle väitega nõus. Aga kas tsirkulatsioonipumba (või pumbad) hakkavad pühast vaimust tööle või väntad käsipumbaga sooja vett paisupaagist radikatesse...

Ei hakka siin vaidlema kes kui palju miskit ehitanud on ja kes midagi imetleb. Lihtsalt ei näe selleks siin vajadust. Ise ehitasin esimese keskküttesüsteemi loomuliku tsirkulatsiooniga vanemate II kordsesse majja 25 aastat tagasi peale vene kroonut 3 kuulise puhkusega. Aga maasoojuspumpa imetlen küll- väga mõistlik leiutis. Ja keldris ei pea ma mitte pelleteid hoidma. Tuttav näiteks ehitas endale uue maja aga tuhinas läks pelletikuur meelest ära. Kui külas käisin ja pärisin miks autot garaažis ei hoia sain vastuseks -seal on pelletid...
Ja füüsiline koormus pelletikolu täitmise näol on igati kasulik tegevus. Mina eelistan selle asemel aga koertega metsas jalutada ning loodust nautida.

kütja kirjutas:Hinna tõustes tõuseb ka su el.kulu pea kahe kordselt,ära seda unusta.Ja miks sa ainult elektri hinnaga oma tasuvusaja x kordset vähenemist ja ulme kasu rehkendad?Ei ole elekter ainuke kütteliik.

kuule ehitusspets , kui kulu on x kwh ,siis hinna tõustes elektrienergia kulu ei kasva .Kasvab rahaline kulu.
Enne klaviatuuri näppimist võiks ikka mõelda ka...

Ilusat aastavahetust!

Kel huvi jälgida kulusid võrdlemise eesmärgil või uue küttesüsteemi valikul, siis tasuks vaadata ka:
http://www.werder.ee/maakyte.htm

olev kirjutas:Kel huvi jälgida kulusid võrdlemise eesmärgil ...

Mida sa sellest õlist veel kütad

madis64 kirjutas:

olev kirjutas:Kel huvi jälgida kulusid võrdlemise eesmärgil ...

Mida sa sellest õlist veel kütad

Arvatavsti lihtsalt võrdluseks välja toodud.
Teema algatajale - pellet on väga bro, ei tea ühtegi pelletit kasutavat tuttavat, kes seda kiruks. Kuna ise puutun samuti igapäevaselt eriosadega kokku, siis ka paljud pelleti kasutajad on samas segmendis tegevad. Veidi tülikam on - tuha ärastus ning mahuti täitmine, samas hea põhjus end liigutada. Head vana aasta lõppu!

Frok kirjutas:

kütja kirjutas:Hinna tõustes tõuseb ka su el.kulu pea kahe kordselt,ära seda unusta.Ja miks sa ainult elektri hinnaga oma tasuvusaja x kordset vähenemist ja ulme kasu rehkendad?Ei ole elekter ainuke kütteliik.

kuule ehitusspets , kui kulu on x kwh ,siis hinna tõustes elektrienergia kulu ei kasva .Kasvab rahaline kulu.
Enne klaviatuuri näppimist võiks ikka mõelda ka...

Ilusat aastavahetust!

Seda ma mõtlesingi,et rahaline kulu,aga lõpuks said ise ka aru.Palju see tasuvusaeg siis võrreldes teiste kütteliikidega lüheneb elektri tõustes?

Rostfrei kirjutas: Teema algatajale - pellet on väga bro, ei tea ühtegi pelletit kasutavat tuttavat, kes seda kiruks. Kuna ise puutun samuti igapäevaselt eriosadega kokku, siis ka paljud pelleti kasutajad on samas segmendis tegevad. Veidi tülikam on - tuha ärastus ning mahuti täitmine, samas hea põhjus end liigutada. Head vana aasta lõppu!

Ma jälle tean ühte tuttavat, kes ostis paar kuud tagasi pelleteid kolmeks neljaks kuuks ette. Kuna on soojad ja niisked ilmad olnud, siis on hakanud pelletist jälle saepuru tekkima See pelleti saepuru segu kipub jälle söötmismehanismi ummistama ja tuttav hetkel küll eriti rahul pole. Võimalik, et on lihtsalt s--ta kvaliteediga pellet sattunud.
Pellet vist kardab niiskust, seega päris suvalises kohasteda hoida ei saa??
Ise kasutan maakütet ja olen rahul

Korralik pellet ei karda niiskust,ainult vett kardab.Sitt pabul sattunud.Ega juhuslikult Koigi kirstuvabrikust ei ostnud?Vennad teevad seal väheke haltuurat,tahavad rohkem läbi ajada,ja tänu sellele ei pressita korralikult kokku.Las need,kelle käest ostis tulevad ja vahetavad välja.Kui graanul vett ei saa,siis laiali ta laguneda ta ei tohi.