Kulude jaotamisest kortermajas e. kommunismi lõpp

[enamus]

Kui kaua võtab ametkondades aega vana põhikirja muutmine uue vastu?
Meil ei ole suudetud seda korda teha poole aasta jooksul, kuigi juba eelmisel sügisel koguti korterite uste taga hääli põhikirja muutmiseks.

[Roland66]

Urmasr, see "vägev" on üsna tavaline praktika ja tundub, et toimib. Ja kaaomand hääli ei anna. Ühe korteri kaks omanikku ei ole kaks häält KÜ üldkoosolekul. Üks korter tavaliselt üks hääl, kui põhikirjas teisi ei ole. Roland66, ÕK ei analüüsi üldse antud teemat vaid KÜS § 5 lg5 põhiseadusele vastavust. Su toodud p 9 on vaid väike näide ja selgitus KÜ olemuse kohta. Väidan, et ÕK ei ütle seda mida väidad. Sisuliset paned ÕK-le oma sõnad suhu. Nagu ütsin, ärme enam vaidle, sest see ei vii kuskile. Las kohus otsustab neid asju.

Siin foorumis on olemas viide Õiguskantsleri kirjale koos aadressiga, kus saad kõik läbi lugeda. Kohus otsustab ainult poolte esitatud tõendite, väidete ja viidetele seadustele, lepingutele jne alusel. Kohus ise ei otsi midaig kuskilt.

[Roland66]

Kui kaua võtab ametkondades aega vana põhikirja muutmine uue vastu?
Meil ei ole suudetud seda korda teha poole aasta jooksul, kuigi juba eelmisel sügisel koguti korterite uste taga hääli põhikirja muutmiseks.

Kui kõik dokumendid on esitatud Äriregistrile, siis äriregister teeb määruse viie päeva jooksul kas registreerida põhikiri või mitte, mille kohta teeb kohtuniku abi puuduste kõrvaldamise määruse. Sa saad ise e- Äriregistrist menetlusteavest järgi vaadata, mis seisus teie põhikiri on, kui üldse on. Minu andmetel tänapäeval äriregister üle kolme kuu vanuseid otsuseid enam ei aksepteeri.

[Imelik]

Küsin vastu- kas KÜS sätestab korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja korra? Millest peavad lähtuma ühistu liikmed selle kehtestamisel? Imelik.

KÜS § 15'1 ju sätestab ja annab volituse seda veel põhikirjaga muuta vajadusel. Lähtuvad loomulikukult otsustajad oma ja teiste kaasomanike huvidest. Seega ei ole vastuolu seadusega, kui põhikirjas nt prügi jagamine in arvule. Näed vastuolu, kuna sa ei saa aru millal mingi seadus rakendub ja mis tingimustel.

Mida Sa soovid mulle tõestada? Et korteriühistu tegevuse puhul tuleb lähtuda ainult KÜS-st ja teised kehtivad seadused on "mööda mütsi"? Sellisest käsitlusest ei saa tõesti aru ja usun , et mitte ainult mina.
Veelkord, KÜS käsitleb ainult kaasomandi valitsemist ja tuleneb KOS-st (kuna valitsemise eesmärk tuleneb omandist) ning valitsemine ise tuleneb MTÜS-st. Ehk kokko saavad KÜS-is omand ja selle valitsemine mittetulundusühistu põhimõttel, e. korteriühistu. On vastuväiteid? Sinu seisukohta KÜS-st, saab siiamaani kirjeldada kui iseseisvat, sõltumatut, ülimuslikku seadust?
Miks esitasin eelmises postis need 2 küsimust? Et näha Sinu põhjendust otsuste seaduslikkusele, sest nagu eelmise posti tsitaatidest võisid lugeda, on otsus vastasel korral tühine ja põhikirjas sätestatu ei kehti (kohaldatakse seaduses sätestatut).
Seega ei saa ühistu liikmed teha otsust, mis on seadusega vastuolus (ka seda põhikirjaga tingimuseks märkides).
Seaduslik on rahaline nõue ainult kahel juhul- 1.tuleneb otse seadusest , 2.tuleneb kokkuleppest e. lepingust.
Mingeid "huvisid" saab sätestada ainult seaduslikult. Mitte nii, et MEIE otsustame, et teie maksate ja see on nii MEIE
kui teie huvides Juhin tähelepanu, et KÜ võib moodustada ilma kokkuleppeta; seega kujuneks sellisest "juhitud" anarhiast üsna ebameeldiv koostis (kui poleks seadusi).
Loomulikult ei ole mina mingi jurist, avaldan ainult oma seisukohta ja kogemusi ning loetut. Kuid oponent val - i nägemus asjast on päris "õudusttekitav".

[val]

Mida Sa soovid mulle tõestada?

Omaarust selgitan, et küttekulu individuaalne jaotamine ei vaja KÜ-s 100% omanike nõusolekut ja vastavad otsuse ei ole tühised. Arvan, et KÜ-s käib valitsemine läbi enamuse tahte ehk läbi põhikirja. Kusjuures mulle kah ei meeldi küttekulu individuaalne arvestus, aga kui seda tehakse ja on mujal euroopas juba pikalt tehtud, siis on see tavapärane valitsemine. Ei saa mina aru, miks see vajaks 100% omanike nõusolekut KÜ-s. Tavapärase valitsemise mõiste määratlemisel vaadeldakse, kas see ületab KOS § 11 lg 1 mõistes omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (vt ÕK kirja allmärkusi nr 3 j 4). ÕK kirja allmärkus nr 13 ütleb, et KÜ majandamise (KOS mõistes tavapärase valitsemise) alla kuulub "... ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid." See täiendav seade võib olla nt individuaalne küttekulu arvesti. Kusjuures märkuses nr 10 ÕK möönab, et KOS § 16 rakendamise kohta korteriühistu olemasolu korral kohtupraktika puudub. Järelikult KÜ-des asjad toimivad ja me teeme suurt kära ei millestki. Muidugi võib vabalt ka teisiti olla - ootame ja vaatame, ega see kohtupraktika tulemata jää.

Veelkord, KÜS käsitleb ainult kaasomandi valitsemist ja tuleneb KOS-st (kuna valitsemise eesmärk tuleneb omandist) ning valitsemine ise tuleneb MTÜS-st. Ehk kokko saavad KÜS-is omand ja selle valitsemine mittetulundusühistu põhimõttel, e. korteriühistu. On vastuväiteid?

KÜS ei tulene KOS-ist ja valitsemine MTÜS-st. Tegu võrdväärse jõuga eriseadustega, mis reguleerivad konkreetset eraõiguse valdkonda. Kui tekib vaidlus, et mis seadust millal rakendada, siis reeglina rakendatakse esmalt eriseadust. KÜ puhul on eriseaduseks KÜS. TsÜS on nt üldseadus. KOS-i järgi on nii, et kui KÜ tehtud, siis see valitseb kõike, mis jääb tavapärase valitsemise piiresse. Kõik, mis ei jää, seda otsustavad omanikud konsensuse alusel. Kohtus peaks KÜ puhul kõik taanduma sellele, kas küttekulu individuaalne arvestamine on tavapärane valitsemine või ületab see KOS § 11 lg 1 p 1 mõistes tavakasutusest tekkivad mõjud. Tühisuse variandi jätan KÜ-l üldse kõrvale, kui väga ebatõenäolise.

[enamus]

Minu andmetel tänapäeval äriregister üle kolme kuu vanuseid otsuseid enam ei aksepteeri.

Veel eilse seisuga ei olnud midagi muutunud, üle pole aasta juba möödas. Ikka vana põhikiri ja vana juhatuse liige Äriregistris.
Kuna aga eelmne aasta oli juttu uue pangalaenu võtmisest (millele olid paljud vastu), siis ma ei imesta, kui neid kogutud allkirju kasutati hoopis laenu võtmiseks, seda enam et päevakorras on ka sissemaksete suurendamine.
Igati üksmeelne kolhoos...

[val]

Veel eilse seisuga ei olnud midagi muutunud, üle pole aasta juba möödas. Ikka vana põhikiri ja vana juhatuse liige Äriregistris.

Kui ukse taga allkirju kogumas käidi, siis see pidi tähendama kirjalikku koosolekut. Et nii miskit otsustada saaks on MTÜS § 22 lg 3 järgi vajalik 100% KÜS liikmete nõusolekut. Võibolla oli keegi asjale vastu ja koosolek ei olnud otsustuvõimeline.

[Külaline]

Ei aita ikka midagi kui ollakse veendunud, et KÜS on A ja O - reguleerib kõike KO-sse ja ühisesse majandamisse seonduvat (täpsemalt siis see enamuse võimu vääramatus ja otsuste õiguslikkus/kehtivus; otsustagu mida iganes) ning üldisest kehtivast seadusandlusest (teistest seadustest) ei peagi lähtuma.
Ok. Proovin siis veelkord "tõestada" seaduste seotust/tulenemist.

Korteriühistuseadus. § 2. Korteriühistu mõiste
(1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Kui teda poleks seal sätestatud, poleks tegemist seadusliku valitsemise vormiga (võetagu homme vastu kas või "kolhooside seadus").

Korteriühistuseadus.§ 1. Seaduse ülesanne
(2) Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.

Kui puuduks seos, ei saaks rakendad teise seaduse sätteid?
Siit

Korteriühistuseadus sätestab korteriühistu tegevuse alused. Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes Mittetulundusühingute seaduse ning Korteriomandiseaduse sätteid.

KOS-s rakendatakse jälle samadel tingimustel AÕS-e sätteid jne.
Seadusloome moodustab õigusruumi, mitte ei koosne üksikutest seosetutest seadustest. Kui me selles üksmeelele ei jõua, on ülejäänud arutluskäik mõtetu.
Imelik.

[val]

"Enamuse võimu vääramatus ja otsuste õiguslikkus/kehtivus; otsustagu mida iganes" on sinu sõnad. Ma alles eelmine post ütsin, et ma räägin konkreetselt ühest juhust ehk küttekulu individuaalsest jaotamisest. Mis "otsustagu mida iganes" juttu sa ajad, seda ma ei tea.

[Külaline]

Mis ma ajan? Küsin juba 10 korda erineva nurga alt lähenedes
aga mida ei ole on vastus. AÕS käseb kulusid ja koormatisi jagada võrdelisuse põhimõttel (enamuse otsus või kokkulepe tuleb mängu ainult ühise asja valdamises ja kasutamises-§ 72, § 75). KOS väidab sama, vahega
et ka koormatisi ja kulusi võib tasuda vastavalt kokkuleppele (-§13).
KÜS sätestab samuti majandamiskulude võrdelise jaotamise(-§ 15.1), pannes selle sõltuvusse põhikirjas sätestatust.
Kui põhikirjas sätestatakse - (enamuse otsusega) koormatisi/ kulusid jagada erinevalt eelmainitust, siis millel see põhineb? Seadusel, kokkuleppel, millel?
Eelneva põhjal väidangi, et Sinu tõlgenduses võib KÜ panna põhikirja mida iganes, sest ...

Lähtuvad loomulikukult otsustajad oma ja teiste kaasomanike huvidest

Imelik.

[enamus]

Kui ukse taga allkirju kogumas käidi, siis see pidi tähendama kirjalikku koosolekut. Et nii miskit otsustada saaks on MTÜS § 22 lg 3 järgi vajalik 100% KÜS liikmete nõusolekut. Võibolla oli keegi asjale vastu ja koosolek ei olnud otsustuvõimeline.

100% ei saa hääli kunagi kokku, kuna paljud omanikud ise ei elagi majas, vaid üürivad kortereid välja. Koosoleku kirjaliku protokolli järgi oli uue põhikirja poolt rohkem kui 51 %.

[Kalvis]

Kuigi kirjalik koosolek nõuab 100% hääli saab asja lihtsamini korraldada - ukse taga annab korteriomanik volituse hääletada tema eest. Siis piisab 51%. Viimased KÜ koosolekud toimusid sedasi korraldatuna imekiiresti KÜ juht lõi oma 51% volitusi lauale, Kõik punktid said kohe üheainsa hääletamisega läbi ja "opositsioon" sai vaid eriarvamusi kirjutada. Asi siis põhikirja sedasi muuta.
Ühest kohtulahendis kohtu motiveeritud otsusest: "See et üldkoosolek toimus ebaseaduslikult (puudus kvoorum) ei tähenda veel, et üldkoosoleku otsus oleks automaatselt ebaseaduslik. Kuna keegi 3 kuu jooksul üldkoosoleku protokolli ei vaidlustanud siis on ...(peast on seda keerulist mõistlikuse printsiipi siia kirjutada)...üldkoosoleku otsus seaduslik".

[val]

Imelik, enamuse otsus põhineb oma huvidel ja peab loomulikult seadustega kooskõlas olema. Seadus ei keelata kulude jagamist muul viisil peale m2. Vastupidi viidatakse, et võib ka teisiti. Ühisuses kokkuleppega ja KÜ-s enamuse tahtel läbi põhikirja. Seega KÜS annab enamusele volituse otsustada. KÜS ei ütle, aga nüanss selles, et see otsus peab jääma tavapärase valitsemise piiresse, st see enamus ei tohi teha otsust, mille mõju ületab KOS § 11 lg 1 mõistes omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Jälle kordan end, et kõik taandub tavapärasele valitsemisele. Eks seda vähe raske mõista on, aga nii see on.

Enamus, kirjalikul koosolekul ei ole 51% häältega miskit teha. See kvoorum ei ole kirjalikul koosolekul otsustusvõimeline. Kalvisel kah õigus ja neid juriidilise nüansse on asjal veel küllaga. Otsuse tühisus on muide erinev kehtetusest. Tühine on otsus, mis algusest peale on kehtetu ja sellist otsus ei pea kunagi täitma. Tühine oleks siis ühisuse otsus küttekulu jagamiseks nt inimeste arvule. Kui aga KÜ võtab vastu samasuguse õiguspärase (täidetud otsuse vastuvõtmise reeglid) otsuse, siis sel juhul ei saa tühisusele viidata ja otsuse kehtetuks tunnistamist on vaja eraldi hageda.

[Kalvis]

Kui ütled et seadus ei keela muul viisil kulude jaotamist peale m2 kulude jagamist siis võib KÜ kasvõi läbi põhikirja vastu võtta ükskõik mil viisil? Vaid näo järgi läheb raskeks selle saab Asjaõigusseadusega tühiseks teha, kuid ma ei näe takistust, miks ei või KÜ inimeste arvu järgi küttekulude jaotamist teha. Igatahes peaaegu oleks tehtud, jäi vaid paar häält puudu (just nii põhjendatigi - kui KÜ üldkoosolek otsustab teisiti võivad nad kuidas tahes kulusi jagada).

[Külaline]

[quote="Kalvis"]... kuid ma ei näe takistust, miks ei või KÜ inimeste arvu järgi küttekulude jaotamist teha...quote]
Kui kontrollitav oleks see variant ja kuidas seda teostada? Mõtlen just hetkel elavate inimeste arvu, raamatupidamine- üks kuu on mõnel 2 üürilist, kes kolivad poole kuu pealt välja ja asemele tuleb 4 üürilist 3-ks nädalaks. Tean selliseid üürikortereid, kus ehitajatele, komandeeringus olijatele jne. võimaldatakse elada ühest nädalast paari kuuni.
Urmasr

[val]

....peaaegu oleks tehtud, jäi vaid paar häält puudu (just nii põhjendatigi - kui KÜ üldkoosolek otsustab teisiti võivad nad kuidas tahes kulusi jagada).

Kas see 51% oli teil ikka kogu häälteravust või koosoleku omast. Koosoleku oma siin ei kõlba. Igatahes oleks küte inimeste arvule eriti jabur. Kui suur pere, siis ma hageks otsust kindlasti, kuna kahjustab suure perega omanike huve ülemäära (ei ole proportsionaalne).

[enamus]

Enamus, kirjalikul koosolekul ei ole 51% häältega miskit teha. See kvoorum ei ole kirjalikul koosolekul otsustusvõimeline.

Meil on vana põhikiri, mida kasutati 1990 aastate alguses, kui ühistuid alles hakati moodustama. Koosolekutel käibki kohal alati vähem kui 1/4 omanike arvust . Teinekord on näha ülesriputatud protokollist, et hääli anti otsuste vastuvõtmiseks rohkem kui oli koosolekul kohalkäijate arv (ehk siis ikka see 51+% ). Sellest võib järeldada, et ülejäänud hääled korjatigi korteri uste taga käies. Mida siis teie arvates tuleks teha, et uus põhikiri vastu võtta, kuna seda 100% ei olegi võimalik kätte saada, vana põhikiri aga on väga algeline. Samuti ei ole siiani registreeritud uut juhatuse liiget. Tegelikult mul on ammu tekkinud tahtmine sellisest kolhoosist jalga lasta, las siblivad omaette.

[Külaline]

Imelik, enamuse otsus põhineb oma huvidel ja peab loomulikult seadustega kooskõlas olema. Seadus ei keelata kulude jagamist muul viisil peale m2. Vastupidi viidatakse, et võib ka teisiti.

Teisiti ei tähenda oma huvidest lähtuvalt, vaid seadustega kooskõlas . Võin vist nii Sinu vastusest aru saada? Ehk õigus teisiti sätestada ja põhikirjas sätestamise kohustus tuleneb valitsemisest korteriühistuna (KÜS,MTÜS), mitte omandiõigusest (KOS, AÕS).
Lähme nüüd edasi. Millest tuleneb rahaline kohustus ja selle määr omandile ja kuidas seda saab seaduslikult kehtestada?
Imelik.

[val]

Teisiti ei tähenda oma huvidest lähtuvalt, vaid seadustega kooskõlas. Võin vist nii Sinu vastusest aru saada? Ehk õigus teisiti sätestada ja põhikirjas sätestamise kohustus tuleneb valitsemisest korteriühistuna (KÜS,MTÜS), mitte omandiõigusest (KOS, AÕS).

Ei saa ma aru mis ütelda tahad. Sa ei paista kah aru saavat, mis ma ütlen. Teeme siis nii, et mul oma arvamus ja sul oma. Mu jaoks on küsimus ammendunud. Kui kunagi jõuab mõni KOS § 16 baasil kohtuasi RK-sse, eks siis näeme.

[Kalvis]

Selle inimeste arvu järgi küttekulude määramise taga olid maja penskarid, kel nupp nokkis, sest tema elas korteris üksi. Ka oleksid nemad määranud valvekomisjoni, sest minu tõstatatud küsimusele - mille alusel te hakkate inimeste arvu määrama - kas elukoha andmete või muul moel ja kuidas käitute kui korter on aga null inimest sisse kirjutatud (või ei elagi) siis see sai lihtsa ja kiire vastuse - valvepensonärid panevad kirja mitu inimest sul uksest sisse astub nii palju on. Edasi läks naljakaks kuna veel mitte loodud komisjonile tahtis üks penskar väita, et tema muldvana õekest mitte sisse arvestada, ta aeg ajalt ööbib tema juures. Ühele aga taheti tihti ema külastav pojake kohe sisse arvestada. Oligi hea, et need vaidlused enne hääletamist kohe läbi käisid, inimesed ehmatasid ära ja hääletati napilt vastu. Kuid selliseid ajuvabasi trikke ja hääletamisi on igal pool.

Et mingit ajuvaba kulude jaotuse otsust tühistada kohtus (aega vaid 3 kuud) peab kõigepealt olema ikkagi mingi vastuolu seadusega. KÜS lubab muid jaotamise viise ja kui kvoorum koos siis ongi normikohaselt uus otsus kehtiv. Tühistamiseks kohtus peaks kõigepealt leidma mõne seaduse, millega on KÜ otsus vastu. Antud alateemas sellist leitud pole nii et järelikult on kehtiv (või oleks kehtiv).

[enamus]

[quote="Kalvis"]..valvepensonärid panevad kirja mitu inimest sul uksest sisse astub nii palju on.../quote]

Rõõm kuulda, et ka teie majas elavad valvepensionärid. Nad muuseas on
väga aktiivsed ja kõik on neil teada, kes kellega tuleb ja läheb. Kui midagi jääb kahtlaseks, siis tehakse õhtuti ring ümber maja...
Mina aga sain valgustunuks peale ühe Postimehe artikli lugemist ja nüüd tean, mis mul viga...Ma rumal inimene ei oska ju lõimuda! Ja oma rumalusest uurin, miks meil on kü juhatuses b-kaardil ühed nimed, tegelikkuses toimetavad teised, miks pole senini uut põhikirja registreeritud, miks ei klapi palka saajate töötajate arv, miks "kinnitatakse"
aastaaruanded ära nii, et revisjonkomisjoni ettekannet koosolekul ette ei loetagi ja hääletamist ei toimugi.
Seltsimehed, lõimuda on vaja, mitte kiibitseda!!
Ja need tühised põrandaliistud! Päh! Selle asemel tuleb hoopis kätt tõsta hoolduskulude tõstmiseks, muidu vaat et polegi enam mida hooldada...

[Külaline]

Näen, et väitluspartner on vahetunud . Põhjus, miks ma nii põikpäiselt siin seda teemat arendan; on avalikus inforuumis leviv teave, et "valitseja"
"käseb, poob ja laseb" e. kitsendab omaniku õigusi. See on ohtlik, sest-
ühistu võidakse moodustada omaniku tahteta, põhikirjas võidakse sätestada
omaniku tahteta(küll vastavalt seadusele), otsus võidakse teha ilma omaniku tahteta. Ainuke asi mida ei saa teha omaniku tahte vastaselt- on tema omandiõiguse kitsendamine. Ehk tema omandile/-st tulenevad rahalised kohustused tulenevad omandiõigusest ja võlaõigusest, mitte ühistegevusena majandamisest. Vastasel korral on ta kaotanud ka õiguse
omandit (ka reaaalosa) vabalt vallata, kasutada ja käsutada ( PS § 32 lg.2)
e. .....tavakasutusest tuleneva. Aga eks siis ootame kohtulahendit, kuigi
hämmastav on Eesti õigussüsteemi erinevate astmete, vägagi erinev arusaam seadustest.
Imelik.
Uue postituse valguses , räägime palun konkreetsetest inimtüüpidest, mitte vanuselisest ega sotsiaalsest grupeerimisest ( usun et samu näiteid võin tuua ka (noorte ja kõrgepalgaliste kohta).

[Roland66]

Varsti panen Youtubesse üles mõningad videomaterjalid nö keelan-käsen variantidest. Näituseks KÜ esimees eile otsustas, et tema otsustab, keda lubada koosolekule, keda mitte, eelmisel koosolekul keeldus ta registreerimast korteriomaniku volitatud esindajat. Eile vaatas mulle ilusate silmadega otsa ja ütles, et kui protokoll ei meeldi, on sul õigus esitada hagiavaldus kohtusse KÜ otsuse tühistamise nõudes. Meie esitasime pretensiooni eelmise koosoleku protokolli suhtes, kuna teist päevakorra punkti ei arutatud ja otsuseid vastu ei võetud. Protokollis on kirjas, et kõik on vastu võetud napi häälteenamusega. Koosolek lõpetati ära esimehe nõudel, et arutame teine kord küsimusi edasi, protokollis kirjutati, politsei nõudel. Käib väga konkreetne ettevalmistus juhatusele ebasobivate inimeste koosolekult eemaldamiseks. Ma muidugi esitasin avalikult eriarvamuse koosoleku protokollis olevate faktivigade suhtes, kirjalikult saadan talle ära täna.

[Kalvis]

Viimasel ajal on moes KÜ protokollide võltsimine - koosolekul hääletati üht, kuna paar punkti juhatajale ei meeldinud (saavutas üllatusega vastupidise tulemuse) siis muutis ta protokollis need ringi. Kuna sedasi vahetati ka juhatusi ringi siis takkajärgi riigiasutuse uksi kulutades tehti riigivõimu poolt lihtsalt ja labaselt selgeks - ka võltsimine on seaduslik, peaasi, et keegi enne 3 kuud kohtusse ei annaks. Ja paar kuud hiljem tehtigi paar firmaomanikku sama nipiga rahast lagedaks. Mul lõbu laialt, kohtturegistri osakonna kirjavahetuses väideti et nii on kõik seaduslik... millegipärast hakati väga vastumeelselt seadust muutma.
Järgmine kord võtsin kaamera kaasa ja tahtsin eriarvamust kirjutada, kui ma kaameraga protokolli filmima hakkasin sai koosoleku juhataja kurjaks ja käskis filmimise lõpetada. Igatahes seda protokolli enam "ilustada" ei juletud. Ega ma muud nippi peale protokolli pildistamise või filmimise ei teagi, kuidas nende takkajärgi muutmist välistada.

[Imelik]

Mind paneb jälle imestama juristide pädevus. Sarnane olukord selle teema alguses viidatud kohtulahendile, oli kunagi minu abikaasal (enne abielu). Esitati hagi ja jurist hages "südamerahuga" asjasse puutumatut kolmandat osapoolt, kes polnud isegi vaidlusaluse nõude esitaja. Tulemus oli ka sarnane, nõue (õigemine nõude täitmine eeldusena teenuse osutamiseks) kuulutati õigustühiseks aga kohtukulud jäid kaotajale.