Ehitusfoorum

Bushido kirjutas: 24 Jaan 2026, 01:33 Mille järgi mõõta temperatuuri ahjus? ...

Elukogemusega.

Ennevanasti nimetati lahmimiseks ikka seda, kui tormasid tegudele ilma järele mõtlemata ning infot pärimata. Või olen mina asjast valesti aru saanud. Siiani ikka harjunud targematelt uurima, kui pole kindel kas enda pea võtab.
Siibrid ja luugid sulguvad normaalselt, kuid millegipärast tükib kusagilt siibri lähedusest sisse ajama, kui "pisut" liiga vara sulgeda. Põhjust pole suutnud aasta jooksul tuvastada. Ahjul voodris ka praod sees, suuremad on kuidagi ära paigatud, kuid sisse tükib ikka ajama. Ahju taga veel teine siiber slepe küljes, slepe ligikaudu 2 meetrit pikk. Piisab, kui oodata peale süte kustumist 10-15 minutit siibri sulgemisega, muidu on hais toas. Tõmme on ahjul korralik, sest korsten on läbi kahe täiskorruse ja 45 kraadise katuse üle kümne meetri pikkune. Toiduvalmistamise katsetustega ootan seni kuni külmalaine mööda läheb, sest ahi kütab selliste külmadega korteri umbes-täpselt ära. Seda varu pole jäetud, et midagi saaks korstnast välja lasta.

motamees kirjutas: 24 Jaan 2026, 01:54

Bushido kirjutas: 24 Jaan 2026, 01:33 Mille järgi mõõta temperatuuri ahjus? ...

Elukogemusega.

Tuleb ise ahju ronida nagu nõid Hansu ja Grete muinasjutus?

Bushido kirjutas: 24 Jaan 2026, 13:50

motamees kirjutas: 24 Jaan 2026, 01:54

Bushido kirjutas: 24 Jaan 2026, 01:33 Mille järgi mõõta temperatuuri ahjus? ...

Elukogemusega.

Tuleb ise ahju ronida nagu nõid Hansu ja Grete muinasjutus?

Loe minu signatuuri! Kui leiad takistuse siis tuleb see ületada mitte seisma jääda, alati ei ole õpikutes, manuaalides õiget lahendust - siis tuleb see ise välja mõelda mitte öelda et see on võimatu ja lihtsalt tegemata jätta. Ausalt öeldes ma ei näe ühtegi takistust, et koldes vastava termomeetriga temperatuuri mõõta - kindlasti on need kaubanduses saadaval. Samas ma ei kujuta ette mida sa selle näiduga peale hakkad? Puiduküttel ahi on mõeldud ennekõike toa kütmiseks, toidu valmistamine on teisejärguline - toidu sisse pannes võib koldes olla 300+ ja paari tunni pärast ehk 100 jne. Ühesõnaga katsetamise ja tunde küsimus - täppisteadus see ei ole ja pedantidele ei sobi.

Bushido kirjutas: 24 Jaan 2026, 13:50 Tuleb ise ahju ronida nagu nõid Hansu ja Grete muinasjutus?

Eks olen ka ahjus käinud, aga siis on see kütmata. Ise kuuma ahju ronimist ma just elukogemuseks ei pea, vaid lolluseks. Küll aga tean rääkida suhtelistest temperatuuridest, sest olen ka oma toitu ära põletanud.
Kui ikka toit kohe kõrbema hakkab, siis on ahju temp liiga kõrge. Kui kõrge just, võid termomeetriga mõõta. Mingit muud retsepti siin anda ei saa, kuna ahjud on erinevad. Küpsetamine ahjus (puupliidis) tugineb elukogemusel.
Need, kes täpseid tempe tahavad, peavad elektripliitaga küpsetama. Seal saab panna täpse tembi ja aja, mis retseptist võetud.

Võib proovida ka meisterdada kolde resti peale tellise suurune tugevamast traadist rest kuhu malmpott vajalikul hetkel peale potsatada.

Tuletan meelde, et ka väiksele ahjule saab ehitada eraldi küpsetusahju ja pole enam üldse oluline, kas kolle on restiga või restita.

Tänases "Terevisiooni" oli juttu ahjukütmisest. Minu üllatuseks teatas krõgelt haritud ja instrueeritud päästeametnik, et ahju siiber suletakse alles siis kui söed on ära kustunud, mitte siis kui söed hõõguvad - põhjuseks vingugaas. Sama jutt on ka päästeameti infolehes.
https://www.rescue.ee/files/Materjalid/ ... ceb16aeee
Siit ka järeldus, et olen vist 30 aastat valesti elanud ja ükski vingugaasi andur pole selle peale teist nägu teinud.

heints kirjutas: 29 Jaan 2026, 10:52 Võib proovida ka meisterdada kolde resti peale tellise suurune tugevamast traadist rest kuhu malmpott vajalikul hetkel peale potsatada.

Selleks sobiks vist pärist hästi ka taoline kuumaalus?


Sellist alust kasutades võiks vist poti ka pisut varem ahju panna. Ei peaks nii pikalt ootama, et kolde sisemus jahtub, sest anum pole tellistega kontaktis? Mäletan, et korra olen proovinud ja siis sai pott ilmselgelt liiga vara ahju pandud kuna kõrvetas liha ära ning tookord sai operatsioon lõpuni viidud elektriahjus.

elektron kirjutas: 30 Jaan 2026, 09:34 Tänases "Terevisiooni" oli juttu ahjukütmisest. Minu üllatuseks teatas krõgelt haritud ja instrueeritud päästeametnik, et ahju siiber suletakse alles siis kui söed on ära kustunud, mitte siis kui söed hõõguvad - põhjuseks vingugaas. Sama jutt on ka päästeameti infolehes.
https://www.rescue.ee/files/Materjalid/ ... ceb16aeee
Siit ka järeldus, et olen vist 30 aastat valesti elanud ja ükski vingugaasi andur pole selle peale teist nägu teinud.

Peab teatud kogemus ja "tunnetus" olema. Kui liigvara siibrit sulgeda, siis võib ülalkirjeldatud juhtuda küll. Tean oma suguseltsist juhtumeid, kus suure tõenäosusga CO on ootamatu peavalu põhjuseks olnud ja üks isik isegi sai naabrite poolt päästetud, oli juba teadvuse kaotanud. (Seda siis CO anduriteeelsel ajastul) Kui aga liiga pikalt siibrit lahti hoida, on puude raiskamine.
Päästeamet jm oma juttudega lähtuvad eelkõige ohutusest, mitte energia kokkuhoiust.

pikk88 kirjutas: 30 Jaan 2026, 09:52

heints kirjutas: 29 Jaan 2026, 10:52 Võib proovida ka meisterdada kolde resti peale tellise suurune tugevamast traadist rest kuhu malmpott vajalikul hetkel peale potsatada.

Selleks sobiks vist pärist hästi ka taoline kuumaalus?


Sellist alust kasutades võiks vist poti ka pisut varem ahju panna. Ei peaks nii pikalt ootama, et kolde sisemus jahtub, sest anum pole tellistega kontaktis? Mäletan, et korra olen proovinud ja siis sai pott ilmselgelt liiga vara ahju pandud kuna kõrvetas liha ära ning tookord sai operatsioon lõpuni viidud elektriahjus.

Minu arust just kerge kõrbenud pind ongi see, mis ahjuliha eriliseks teeb.

A23 kirjutas: 30 Jaan 2026, 10:02

elektron kirjutas: 30 Jaan 2026, 09:34 Tänases "Terevisiooni" oli juttu ahjukütmisest. Minu üllatuseks teatas krõgelt haritud ja instrueeritud päästeametnik, et ahju siiber suletakse alles siis kui söed on ära kustunud, mitte siis kui söed hõõguvad - põhjuseks vingugaas. Sama jutt on ka päästeameti infolehes.
https://www.rescue.ee/files/Materjalid/ ... ceb16aeee
Siit ka järeldus, et olen vist 30 aastat valesti elanud ja ükski vingugaasi andur pole selle peale teist nägu teinud.

Peab teatud kogemus ja "tunnetus" olema. Kui liigvara siibrit sulgeda, siis võib ülalkirjeldatud juhtuda küll. Tean oma suguseltsist juhtumeid, kus suure tõenäosusega CO on ootamatu peavalu põhjuseks olnud ja üks isik isegi sai naabrite poolt päästetud, oli juba teadvuse kaotanud. (Seda siis CO andurite-eelsel ajastul) Kui aga liiga pikalt siibrit lahti hoida, on puude raiskamine.
Päästeamet jm oma juttudega lähtuvad eelkõige ohutusest, mitte energia kokkuhoiust.

Alati võib ju siibri natuke irvakile jätta ja paari tunni pärast alles kinni lükata (eks ahjud käituvad erinevalt ja siin tuleks lähtuda kogemustest). Tegelikult oleks ideaalne selline automaatika mis juhib siibrit vastavalt ahjust väljuvale vingugaasi kogusele.

Päästeameti poolt on asi siiski täiesti mustvalge. Söed peavad olema kustunud ja siis siiber kinni.

Walter2 kirjutas: 30 Jaan 2026, 14:47

A23 kirjutas: 30 Jaan 2026, 10:02

elektron kirjutas: 30 Jaan 2026, 09:34 Tänases "Terevisiooni" oli juttu ahjukütmisest. Minu üllatuseks teatas krõgelt haritud ja instrueeritud päästeametnik, et ahju siiber suletakse alles siis kui söed on ära kustunud, mitte siis kui söed hõõguvad - põhjuseks vingugaas. Sama jutt on ka päästeameti infolehes.
https://www.rescue.ee/files/Materjalid/ ... ceb16aeee
Siit ka järeldus, et olen vist 30 aastat valesti elanud ja ükski vingugaasi andur pole selle peale teist nägu teinud.

Peab teatud kogemus ja "tunnetus" olema. Kui liigvara siibrit sulgeda, siis võib ülalkirjeldatud juhtuda küll. Tean oma suguseltsist juhtumeid, kus suure tõenäosusega CO on ootamatu peavalu põhjuseks olnud ja üks isik isegi sai naabrite poolt päästetud, oli juba teadvuse kaotanud. (Seda siis CO andurite-eelsel ajastul) Kui aga liiga pikalt siibrit lahti hoida, on puude raiskamine.
Päästeamet jm oma juttudega lähtuvad eelkõige ohutusest, mitte energia kokkuhoiust.

Alati võib ju siibri natuke irvakile jätta ja paari tunni pärast alles kinni lükata (eks ahjud käituvad erinevalt ja siin tuleks lähtuda kogemustest). Tegelikult oleks ideaalne selline automaatika mis juhib siibrit vastavalt ahjust väljuvale vingugaasi kogusele.

kas seda saab kuidagi mõõta? Mis tähendab kustunud?
Mu umbkoldega ahjus, kui järgmine päev süsides sobran, siis tuha alt vilksatab ikka mõni hõõguv süsi. Poleks siis tohtimud vahepeal siibrit sulgedagi?

Hiid kirjutas: 30 Jaan 2026, 18:01 Mu umbkoldega ahjus, kui järgmine päev süsides sobran, siis tuha alt vilksatab ikka mõni hõõguv süsi. Poleks siis tohtimud vahepeal siibrit sulgedagi?

On eluajal saadud ahjusid kütta omajagu. Nooruspõlves oli elamises ligi 3m kõrgune pottahi. Kui söed järgi, tõmbasin uksele lähemale, pandi uksed kinni ja siiber jäi kergelt pilukile. Mingi poole tunni pärast sai siiber kinni lükatud. Järgmine päev uuesti tuld tehes oli tuhka segades kindlasti hõõguvaid süsi. Äkki on põhjuseks, et vingumürgitusse ei ole siiani surnud, et eelmise riigikorra ajal valmistatud siibrid ei olnud nii hermeetilised? Ka praeguses elamises oli enne renoveerimist nõukaaegne pleku ja kasutamine põhimõtteliselt sama.
Kindel ei ole, aga hõõguvat süsi võib vist vabalt olla ka paar päeva vanuses tuhas.

NB! Ärge kunagi pange ahjust võetud tuhka plastikust ämbrisse! Isegi mitmeid päevi tagasi köetud küttekoldest. Lihtsalt olen taasviimistlenud maja, kus sellist lollust on tehtud ja plastikust ämber tuhaga jäeti ööseks esikusse, sest õhtul ei viitsitud ämbrit õue prügikasti viia.

Urmas kirjutas: 30 Jaan 2026, 19:19 ... ei viitsitud ämbrit õue prügikasti viia.

Selle peale tuleb mul meelde üks ammune kogemus, kus sai tehtud veoautoga veoteenust.
Prügi koorem oli miskipärast kalluri kastis linnas Vabaduse Puiesteed pidi Pääsküla poole sõites põlema süttinud.
Napilt pääsesin halvimast.
Tuhk ei peaks küll prügi hulka minema, kasvõi sellepärast, et sellega oleks targemat teha.
Meil on üks vana umbkoldega pleku, millel pärast kütmise lõppu kunagi siibrit kinni ei pane. Kui panna, siis kipub tuppa tulema ahju haisu isegi siis kui midagi enam ei hõõgu.
Pärast kütmist sulgeme vaid ukse. Ahi on piisavalt massiivne ja ei jahtu ka nii järgmiseks kütmiskorraks.
See, et küttekulu sellega veidi suurem, see on mulle kökimöki. Vahet pole - mina selle koha pealt sente või oma veidi suuremat töövaeva ei loe. Pealegi, soe tõuseb üles ja kõigepealt läheb korstna sellesse ossa mis kütab teist korrust.
Ja kusjuures telliskorstna tervisele on (loogikale tuginedes) parem, kui vahepeal kogu aeg liialt maha ei jahtu.

Päästeameti poolt on asi siiski täiesti mustvalge. Söed peavad olema kustunud ja siis siiber kinni.

Pikaajalise kütmiskogemusega esivanemate tarkus mis siiani on toiminud - hõõguvatel sütel ei tohi enam sinist leeki küljes olla, siis on ohutu siiber sulgeda. Kuna esivanemate tarkuse toimimist tõestab meiesuguse elusolemine siis pole põhjust kahelda.
PA taga on jõud ja seadus ja sellele ei vaidle keegi loomulikult vastu.

Walter2 kirjutas: 31 Jaan 2026, 12:26

Päästeameti poolt on asi siiski täiesti mustvalge. Söed peavad olema kustunud ja siis siiber kinni.

Pikaajalise kütmiskogemusega esivanemate tarkus mis siiani on toiminud - hõõguvatel sütel ei tohi enam sinist leeki küljes olla, siis on ohutu siiber sulgeda. Kuna esivanemate tarkuse toimimist tõestab meiesuguse elusolemine siis pole põhjust kahelda.
PA taga on jõud ja seadus ja sellele ei vaidle keegi loomulikult vastu.

No just, seda minagi.

vuuk kirjutas: 31 Jaan 2026, 05:50

Urmas kirjutas: 30 Jaan 2026, 19:19 ... ei viitsitud ämbrit õue prügikasti viia.

Selle peale tuleb mul meelde üks ammune kogemus, kus sai tehtud veoautoga veoteenust.
Prügi koorem oli miskipärast kalluri kastis linnas Vabaduse Puiesteed pidi Pääsküla poole sõites põlema süttinud.
Napilt pääsesin halvimast.
Tuhk ei peaks küll prügi hulka minema, kasvõi sellepärast, et sellega oleks targemat teha.
Meil on üks vana umbkoldega pleku, millel pärast kütmise lõppu kunagi siibrit kinni ei pane. Kui panna, siis kipub tuppa tulema ahju haisu isegi siis kui midagi enam ei hõõgu.
Pärast kütmist sulgeme vaid ukse. Ahi on piisavalt massiivne ja ei jahtu ka nii järgmiseks kütmiskorraks.
See, et küttekulu sellega veidi suurem, see on mulle kökimöki. Vahet pole - mina selle koha pealt sente või oma veidi suuremat töövaeva ei loe. Pealegi, soe tõuseb üles ja kõigepealt läheb korstna sellesse ossa mis kütab teist korrust.
Ja kusjuures telliskorstna tervisele on (loogikale tuginedes) parem, kui vahepeal kogu aeg liialt maha ei jahtu.

Maal läheb tuhk põllule, aga kuhu ma linnas selle siis panema peaksin? Koldest võetud tuhk läheb kõigepealt plekkämbrisse. Prügikasti jõuab see alles siis kui on vaja ämber uuesti tuha võtmiseks ära tühjendada.

Miks NunnaUuni soovitab https://youtu.be/xUWRlvC_K0c?si=GjMnqAu174dveNm_&t=200 aga Päästeamet, et ei tohi kütta pooleldi avatud siibriga, sest küttekoldel peab olema korralik õhu juurdepääs?

Bushido kirjutas: 07 Veebr 2026, 00:28 Miks NunnaUuni soovitab https://youtu.be/xUWRlvC_K0c?si=GjMnqAu174dveNm_&t=200 aga Päästeamet, et ei tohi kütta pooleldi avatud siibriga, sest küttekoldel peab olema korralik õhu juurdepääs?

Mõlemal on õigus, kuid ohutum on kasutada tuharuumi uksega reguleerimist. Testisin ära - lõpptulemus on sama alati kuid siibriga sain ka mina vingu tuppa!

Bushido kirjutas: 07 Veebr 2026, 00:28 Miks NunnaUuni soovitab https://youtu.be/xUWRlvC_K0c?si=GjMnqAu174dveNm_&t=200

Ei kujuta isiklikult ette, miks lahtise leegiga põlevate puude puhul soovitatakse siibrit koomale panna.
Teoreetiliselt võiks leida põhjenduse, kui ahju lõõristik on lühike ja korstnatõmme liiga hea - et välditakse tule korstnasse tõmbamist?

Ei ise ega ükski ahju kütvatest tuttavatest pole kunagi sel viisil toiminud - siibrit on üldiselt mõned tuttavad koomale lükanud kui sütel lahtist leeki ei ole ja ahjupelt juba suletud on.

Kalvis kirjutas: 07 Veebr 2026, 08:16

Bushido kirjutas: 07 Veebr 2026, 00:28 Miks NunnaUuni soovitab https://youtu.be/xUWRlvC_K0c?si=GjMnqAu174dveNm_&t=200 aga Päästeamet, et ei tohi kütta pooleldi avatud siibriga, sest küttekoldel peab olema korralik õhu juurdepääs?

Mõlemal on õigus, kuid ohutum on kasutada tuharuumi uksega reguleerimist.

Teisisõnu, tuharuumi uks tuleb korraks uue täie panemise ajaks sulgeda?

Kas https://www.nunnauuni.ee/kuttekolled/joya/ puhul on mõtekas jätta ahjuuks hõõguvate sütega lahti niikauaks kuni on näha hõõguvaid süsi, kui siiber kinni lükata ja enam pole mistahes värvi leeki?
Kui jah, siis mis hetkel tuleks ahjuuks sulgeda? Kas võib jättagi ahjuukse lahti, sest kinnise siibri puhul pole soojusel võimalik korstna kaudu õue saada või peab pärast süte kustumist kinni panema?
Kas ahjuukse lahti hoidmise ajal oleks kasu tuharuumi õhutusava ja ka restiaukude õhuluugi sulgemisest? Ehk kas tuharuumi ja resti kaudu ahju puhuv tuul aitab sütel kiiremini põleda ning sellega vähendada eelmainitud tegevuse kasutegurit?