Ehitusfoorum

https://www.pv-magazine.com/2023/05/29/ ... -year-low/
Ikka needsamad numbrid. Paneelide hind langeb aga väikepaigaldis on 4,4 $/W.
Ehk paneelide ümber askeldamine tekitab üle 10 korra rohkem käivet kui paneelid ise...
Ja globaalne buum alles algab ning Hiina , mis paigaldas mullu jälle 42 % kogu maailma uutest paneelidest , jõuab seda tempot hoides niimoodi peagi Eestile per kärss arvestuses järele ja võib ka mööda minna...

Hinnad langevad

https://www.pv-magazine.com/2023/06/09/ ... ices-dive/

Täna teevad lõunasuuna megapargid lausa 7h kahjumit....Uus rekord meiemaal?
https://www.nordpoolgroup.com/en/Market ... view=table

rannamees kirjutas: ↑11 Juun 2023, 06:55 Täna teevad lõunasuuna megapargid lausa 7h kahjumit....Uus rekord meiemaal?
https://www.nordpoolgroup.com/en/Market ... view=table

Kui numbrite hunnik silmeees kirjuks ajab, siis sellelt lehelt näeb kergesti jälgitavat kõverjoont:
https://dashboard.elering.ee/et/nps/pri ... show=graph

rannamees kirjutas: ↑11 Juun 2023, 06:55 Täna teevad lõunasuuna megapargid lausa 7h kahjumit....Uus rekord meiemaal?
https://www.nordpoolgroup.com/en/Market ... view=table

Elektrihinna miinusega ei maksta taastuvenergia toetust, mulle on arusaamatu, miks neid toota lastakse? Sakslastel on inverterite paigadusel kohustus siduda neile võimsuse piiramise karbike, mida juhib energiakompanii.

Su tahtmine on vale. Iga tooja enda asi on kas ta tahab miinushinnaga tootes oma pangaarvel ka miinust näha või lükkab PP välja. See on aus ja õiglane. NPS (ärge enam pahandage lühendi pärast) hinnad on kõigil teada ja igaühe enda asi on kas ta piirab tootmist või mitte. Suuremad tootjad piiravad NPS järgi, kes vähegi mõistust on. On paar erandit - tuumajaamad - neil on odavam peale maksta ja osa hüdrojaamu (kui seisma jaama jõel paned, uputad üle).
Paljudes riikides on lolide toetusskeemidega jõutud muidugi olukorda, kus paljud taastuvenergia tootjad ennast piirama ei pea, sest ka negatiivse hinna puhul makstakse priskeid toetuseid (kuldne elekter). Osalt ka eestis on mitmetel sellised lepingud taskus.
Juhul kui süsteemihaldur peab võrgus liigse tootmisega hakkama tootjaid välja lükkama siis selleks on omaette mehhanismid (täna käib see Elektrilevi ja Eleringi alajaamades automaatselt kuigi minuarvates lolluse algoritmi järgi)
Ka eestis kõik päikesejaamad on kohustatud välja minema sageduse tõustes, seega avariikaitse töötab. Mingit süsteemioperaatori karbikese järele vajadust pole.

Sagedus ei saa tõusta, kui me võrk saar ei ole, hetkel siiski tibladega seotud. Seega sageduskaitse jutt antud kontekstis kohatu. Tuleb võimsust reguleerida.

Suurematel on kohustus olla Scadaga seotud, mu jutt oli just väikeste kohta, siis kui oleks tsentraalne piiramine peal, käiks ka ähkimine miinushinnaga tootmise osas nn koduperanaiste paigaldise puhul, kes ei oska isegi inverterit õigesti välja lülitada. Osadel inverteritel puudub nn pilvest kasutaja vaates võimalus inverterit seisma panna, võimsuse piiramisest rääkimata. Tehakase totaalset kräppi.

kunn24 kirjutas: ↑11 Juun 2023, 12:41 Sagedus ei saa tõusta, kui me võrk saar ei ole, hetkel siiski tibladega seotud. Seega sageduskaitse jutt antud kontekstis kohatu. Tuleb võimsust reguleerida.

Suurematel on kohustus olla Scadaga seotud, mu jutt oli just väikeste kohta, siis kui oleks tsentraalne piiramine peal, käiks ka ähkimine miinushinnaga tootmise osas nn koduperanaiste paigaldise puhul, kes ei oska isegi inverterit õigesti välja lülitada. Osadel inverteritel puudub nn pilvest kasutaja vaates võimalus inverterit seisma panna, võimsuse piiramisest rääkimata. Tehakase totaalset kräppi.

Minuarust tuleks Elektrilevil piirata võrgutasud 0 ja negatiivse hinna puhul ka vähemalt 0 peale, et inimestel oleks võimalik teenida elektrikasutamise pealt. Praegu, kui elekter on - hinnaga tuleb tarbijail ikka peale maksta, sest võrgutasu on suurem kui elektrihinna miinus. Seda enam, et - elektrihinna puhul elektrilevi teenib tänu kadudele nagunii suurt kasumit.

Elektrileviga on meil veel see probleem, et ta arvestab igat faasi eraldi liinina. Kui panna inveter 0-ekspordi peale ja 3-f puhul on alati olemas ebasümmetria, siis näiteks toodavad 2 faasi sel ajal 1 kW-ga, aga 3.-st tuleb 2 kW sisse ja sealt kooritkse võrgutasu. Kuigi saldeeritud tootmine ja tarbimine oleksid ikkagi 0. Ahvibisnes.

Selle vastu on muidugi rohi, kas vaid 1-f inverter (üle 5 kW 1-e faasi ei lubata) või 3-f ebasümeetriline. 1-f inverter on võrgu jaoks halb, kuna tekitab 0-järgnevusvoolu ja ebasümmeetriline 3-f kulukas. Aga lollust tuleb ravida lollusega. Kahjuks.

Kuid positiivse poole pealt, kui elektrit jääb üle, kütke 3-f veeboilerit või sauna, .

kunn24 kirjutas: ↑11 Juun 2023, 14:00 Elektrileviga on meil veel see probleem, et ta arvestab igat faasi eraldi liinina. Kui panna inveter 0-ekspordi peale ja 3-f puhul on alati olemas ebasümmetria, siis näiteks toodavad 2 faasi sel ajal 1 kW-ga, aga 3.-st tuleb 2 kW sisse ja sealt kooritkse võrgutasu. Kuigi saldeeritud tootmine ja tarbimine oleksid ikkagi 0. Ahvibisnes.

Selle vastu on muidugi rohi, kas vaid 1-f inverter (üle 5 kW 1-e faasi ei lubata) või 3-f ebasümeetriline. 1-f inverter on võrgu jaoks halb, kuna tekitab 0-järgnevusvoolu ja ebasümmeetriline 3-f kulukas. Aga lollust tuleb ravida lollusega. Kahjuks.

Kuid positiivse poole pealt, kui elektrit jääb üle, kütke 3-f veeboilerit või sauna, .

Mul on hetkel järgi 6kw(3f) tennid akupaagis ja 3kw(1f) elektriauto laadija järgi. 10kw päiksepark on järgi, 5kw lülitasin välja. Tellisin aliexpressist 9kw elemendi https://www.aliexpress.com/item/3284203 ... Redirect=y nüüd oleks vaja ka mingit kopsikut mille sisse see tenn panna ja tsirkulatsioonipumpa, ning ühendada see keskküttesüsteemi. Hädapärast saaks ka rikkis elemendiga boilerile selle sisse toppida, kuid boiler võtab palju ruumi ja kui pump peab hakkama seda vett läbi 1/2 tolliste toride ajama, siis on kole lärmakas ja pumbal ka raske.

kunn24 kirjutas: ↑11 Juun 2023, 14:00 ... Selle vastu on muidugi rohi, kas vaid 1-f inverter (üle 5 kW 1-e faasi ei lubata) või 3-f ebasümeetriline. 1-f inverter on võrgu jaoks halb, kuna tekitab 0-järgnevusvoolu ja ebasümmeetriline 3-f kulukas. Aga lollust tuleb ravida lollusega. Kahjuks. ...

Võib kasutada ka ühte, kahte või kolme 1F inverterit ja võimalused erinevateks ühenduslahendusteks on palju suuremad.

Meil on seni veel päris hästi läinud, sest mitmetes riikides ja piirkondades ei tohi eramajapidamine lihtkorras üle 3,6kW inverterit üldse paigaldada või ei tohi võrku midagi müüa.

Välismaistes foorumites on seakisa ja hädaldamist kõvasti lugeda.

Võib kasutada ka ühte, kahte või kolme 1F inverterit ja võimalused erinevateks ühenduslahendusteks on palju suuremad.

Kulukamaks läheb, kaableid ja haldamisjura on rohkem. Kui elektrilevi lolli ei mängiks, siis igasugune selline vajadus puudub.

Ta on selle asja suutnud toppida oma võrgueeskirja p 6.14 alla. Kuid see käsitleb vaid mõõtmist.

6.14.Elektritootmisseadmega võrku antud ja võrgust võetud elektrienergia kogused
mõõdetakse faaside lõikes eraldi ning samasuunaliselt mõõdetud kogused
summeeritakse.

Mitte kuskil ma ei leidnud sätet, et nii peab ka arveldama.
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/de ... 3.2022.pdf

kunn24 kirjutas: ↑11 Juun 2023, 17:20

Võib kasutada ka ühte, kahte või kolme 1F inverterit ja võimalused erinevateks ühenduslahendusteks on palju suuremad.

Kulukamaks läheb, kaableid ja haldamisjura on rohkem. ...

Võtame seda lauset kui subjektiivset emotsionaalset hinnangut, millel arvutustega pole pistmist, kui neid pole tehtud.

Kui ükshaaval muretseda, siis tundub odav, jah.
Kuid mul on küsimus, kuidas sa neid Elektrilevile oled suutnud vormistada, kas vorbid muudkui ehitaja deklareid ja seadistusprotokolle? Või alustasid 3-f 15 kW-st ja nüüd muudkui aretad, ?
Kui paigaldis on siiski tootmiseks ja võrkumüümiseks, siis pole 1-faasistega ka mõtet tõmmelda. Kuidagi ikka tarbijad saab enam- vähem ära balansseeritud 3 faasi vahel.
Kui omale ja 0-ekspordiga, siis teine teema. Samas igal 1-f inverteril on öine omatarve.

Ka ühte faasi tootes ja teisest tarbides teeb võrk ikkagi tööd ja kuna võrgutasu maksab tarbija, siis on loogiline, et selle teisest faasist saadud energia eest tuleb seda maksta...

Mis puutub negatiivse hinnaga tootmisesse, siis kas siin on kedagi kellel on toetusleping enne 1.07.2020 ?
Või enne 01.01.2019 . Kas neile makstakse toetust ka miinushinna puhul?

Kas kuskilt oleks võimalik näha Eesti viimase aja päikeseelektri tunnitoodangut ? Kas miinushindade ajal väljalülitamine on seal märgatav?
Pärast 2018 lõppu suuri parke ju enam ei paigaldatud.... kõik, kaasa arvatud ka EE, vorpisid 50 kW-seid kobaraid millele kehtisid väiketootja nõuded....?

Ka ühte faasi tootes ja teisest tarbides teeb võrk ikkagi tööd ja kuna võrgutasu maksab tarbija, siis on loogiline, et selle teisest faasist saadud energia eest tuleb seda maksta...

Kui samas võrgusõlmes on toodetud energiale tarbijaid, siis võrgukadu väheneb. Lisaks kooritakse müüdud energia pealt ka marginaali.
Mujal riikides sellist pulli ei harrastata. Taastuvenergia olevat üleeuroopaline eelisarendus, mitte EL-i perverssete kalkuleerimistrikkide objekt. Ma ei viitsi praegu otsida seda määrust, mille alusel on meil Enefit ja Elektrilevi tööle "meelitatud", kuid selle tonaalsus on, et sigatseda ei tohi. Juba fakt, et üle 5 kW 1-f invertereid võrku ei lubata, peaks näitama, et 3-f korraga toota on võrgu aspektist vaja ja siis ei tohiks ka 3-f tootjaid lollustega peedistada. Lisasin pildi EL-i "nalja kohta". Kui EL nalja ei teeks, ei saaks olla samaegselt tootmist (musta joonega) ja tarbmimist (sinised tulbad). Lisan ka viite PM-is EL-i tegelase "arukale" põhjendusele https://majandus.postimees.ee/7774776/p ... meeritakse.

Mis puudub negatiivse hinnaga tootmisesse, siis kas siin on neid kellel on toetusleping enne 1.07.2020 ?
Kas neile makstakse toetust ka miinushinna puhul?

Elektrituruseaduse § 59 prim lg 2 p 4 alusel tootja ei saa käesoleva seaduse §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetust elektrienergia eest, mis on toodetud elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas järgmise päeva turul negatiivse turuhinna kehtimise ajal;

kunn24 kirjutas: ↑11 Juun 2023, 22:42

Elektrituruseaduse § 59 prim lg 2 p 4 alusel tootja ei saa käesoleva seaduse §-des 59 ja 594–596 nimetatud toetust elektrienergia eest, mis on toodetud elektribörsi Eesti hinnapiirkonnas järgmise päeva turul negatiivse turuhinna kehtimise ajal;

Mis ajast see punkt kehtib?

Uuri https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023067

Kas kuskilt oleks võimalik näha Eesti viimase aja päikeseelektri tunnitoodangut ? Kas miinushindade ajal väljalülitamine on seal märgatav?

Eleringist äkki? Kui sealt ei leia, siis võrgu balanseerimisgraafik on siin: https://baltic.transparency-dashboard.eu/ . Sealt on huvitav vaadata, mis toimub suurte hinnahüpete ajal (tunni vaheldumisel).

Pärast 2018 lõppu suuri parke ju enam ei paigaldatud.... kõik, kaasa arvatud ka EE, vorpisid 50 kW-seid kobaraid millele kehtisid väiketootja nõuded....?

Vaata sama seaduse § 59 all on kõik toetusejutud.

Ma leidsin siit ühe redaktsiooni, kus negatiivsest hinnast ei räägita...
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062012025

Ehk siis mingitele varasematele liitujatele makstakse taastuvenergiatoetust ka negatiivse hinna puhul?
Aastal 2014 olid nendeks peamiselt tuulepargid...

Sa vaata hetkel kehtivaid asju ja siis lisaks (kui on) rakendusakte, kuidas vanade tootjatega käitutakse.
Kas põed selle tõttu, et tootsid tuimalt negatiivse hinnaga ja lootsid, et toetus tuleb ja kompenseerib?
Ära tee seda, mida vähem selliseid tootjaid, seda vähen ka hinnas miinust. Küta sauna või vett sel ajal või lülita lihtsalt välja, kui ei saa 0-ekspordi peale lülitada

kunn24 kirjutas: ↑11 Juun 2023, 12:41 Sagedus ei saa tõusta, kui me võrk saar ei ole, hetkel siiski tibladega seotud. Seega sageduskaitse jutt antud kontekstis kohatu. Tuleb võimsust reguleerida.

Kui sagedus on OK siis ei tule midagi reguleerida...
Siis kehtib NPS hindade regulatsioon - kes toodab rohkem saab trahvi, kes tarbib vähem saab ka trahvi

Väga paha väide.

Misk paha. Ainult sageduse väljumine piirides ongi ühendsüsteemis ainus ohtlik asi Sageduse muutumine tähendab, et võrrandis ei võrdu tootmine tarbimisega ja kummas suunas liigub, tuleb väga kiiresti kas tootmist tõsta või langetada. Kui piisavalt kiiresti ei tegutse lõpeb süsteem kogu süsteemi kollapsiga - blackout. Edasi võib kuluda päevi kui süsteem taas käima saadakse

Üldpõhimõttes on su jutt õige, kuid võrgus võimsusvoogusid siiski reguleeritakse nii, et sagedus jääks lubatu piiresse, st bilanssi korrigeeritakse esimeses lävendis võimsuste järgi. Su jutt tähendaks umbes seda, et milleks majja voolu järgi kaitselültid, kui võiks kontrollida kaablis sagedust ja selle järgi lahutada. Lihtsad tõed, imelik, et teema üldse laual.
Kui toodad oma genega (st on oma saareke), siis loomulikult seatakse kõgepealt paika sagedus ja seejärel pinge. Erinevad süsteemid.

kunn24 kirjutas: ↑12 Juun 2023, 10:33 Üldpõhimõttes on su jutt õige, kuid võrgus võimsusvoogusid siiski reguleeritakse nii, et sagedus jääks lubatu piiresse, st bilanssi korrigeeritakse esimeses lävendis võimsuste järgi. ...
... Kui toodad oma genega (st on oma saareke), siis loomulikult seatakse kõgepealt paika sagedus ja seejärel pinge. Erinevad süsteemid.

Sagedust saab reguleerida ainult juhitavatel elektritootjatel.

PV inverterid "kisuvad üles" sagedust ja siis, kui eraldi asuvad PV pargid tekitavad oma sagedusega saarekesed millede vahel tekkib faasinihe, tekkivad võrgus suured voolud mis laviinina suurendavad sageduse erinevust kuni võrgu erinevad osad lagunevad.