juhtmepunt kirjutas: 29 Dets 2025, 13:35
Tegeled kirsinoppimisega sissejuhatuse osast.
Kas oleks sissejuhatuse pidanud vahele jätma? Ma hakkasin ka artiklit algusest lugema ja peaaegu kohe sealt lause.
Elektriautode omanikud Soomes omavad rohkem rahalist kindlust, rohkem autosid, sõidavad rohkem ning nende keskmine majapidamise süsiniku jalajälg on suurem kui üldpopulatsioonil.
Isegi kui need EV omanike omadused tuua meite tingimustesse, siis ma ei kuulu EV-de sihtgruppi rahalise kindluse mõttes.
Või + ja - selles tsitaadis. + võiks kohe välja arvata kiirenduse, sest toodetakse EV-d ikkagi tavakasutuse, mitte Kiltsis kiirendusvõistluste jaoks.
Mitu + tuli EV kasuks?
Elektrisõidukitel (EV) on mitmeid eeliseid võrreldes sisepõlemismootoriga sõidukitega (ICEV). Nad ei tekita heitgaase summutist, paiskavad õhku vähem kahjulikke osakesi [4] ning on energiatõhusamad kui ICEV-id. Lisaks – ja mis kõige olulisem – elektrisõidukite laadimiseks kasutatav energia võib pärineda taastuvatest allikatest või tuumaenergiast, mitte fossiilkütustest, muutes EV-d sammuks energiasüsteemi suunas, mis ei sõltu fossiilkütustest [5, 6]. Kasutaja seisukohalt pakuvad EV-d üldiselt suuremat kiirendust, vähem müra, sujuvamat sõitu ja madalamaid kasutuskulusid kui võrreldavad ICEV-id.
EV-de puudusteks on akude tootmise suur keskkonnamõju ning mure akudes kasutatavate toorainete piisava kättesaadavuse pärast [7, 8]. Akude materjale hangitakse mõnikord piirkondadest, kus eksisteerib risk töötajate ebaeetiliseks kohtlemiseks. Kasutaja seisukohalt võtab EV laadimine kauem aega kui ICEV tankimine ning laadimistaristu on vähem arenenud kui kütuse jaotusvõrk. Seetõttu võivad pikemad reisid EV-ga olla keerulisemad kui ICEV-ga ning omanikud peavad omandama uusi oskusi laadimise ja sõiduulatuse haldamise osas. Lõpuks on EV-de ostuhind tavaliselt kõrgem kui võrreldavatel ICEV-idel.
Või järgmine tsitaat, kus EV paremus on ainult teatud tingimustel. Lisaks veel sinisega rõhutatu. Kas seda annab meite tingimustesse üle kanda? Vist nagu ei. Ja veel- kui palju on meite meedias artikleid, et meil on elektri hind Soome omast kordades kallim.
EV-de elutsükli heitmed on algselt suuremad võrreldes sarnase suurusega ICEV-idega, kuna ehitusfaasis tekib rohkem heitmeid; kuid tänu madalamatele kasutusfaasi heitmetele muutuvad elutsükli heitmed aja jooksul väiksemaks. Soomes, kus elektrivõrk on suuresti hüdro- ja tuumaenergia baasil ning jagatud Rootsi ja Norraga, saavutab kompaktne pere-EV hinnanguliselt heitmete tasakaalu sarnase ICEV-iga kolmandal kasutusaastal ning kümne aasta möödudes on EV elutsükli heitmed vähem kui poole võrra väiksemad kui ICEV-il [4, 9, 10].
Esitasin AI-le küsimuse- kui palju maksab Soomes avalikes laadijates elektriauto laadimine? Ja sain sellise vastuse.
Hinnatasemed Soomes avalikes laadijates
Keskmised hinnad (2025 seisuga)
• Tavalaadijad (AC, 11–22 kW): ca 0,20–0,30 €/kWh
• Kiirlaadijad (DC, 50–150 kW): ca 0,30–0,40 €/kWh
• Ülikiirlaadijad (DC, 150–350 kW): ca 0,40–0,50 €/kWh
• Mõned operaatorid võivad rakendada ajapõhist tasu (nt €/min), eriti kiirlaadijate puhul, et vältida laadimiskoha pikalt hõivamist.
Olgu, läheb enam-vähem samasse auku, mis Eesti, aga kasvõi statistika järgi keskmine palk Soomes vs Eestis, siis kus ikkagi tuleb EV omamine kallim?
Oeh, selles artiklis kirjeldatu kehtib Soome olude kohta ja kohe kuidagi ei sobi otseselt üle tõlgendatuna meie tingimustesse. See on samasugune joru ajamine nagu Tallinna raad toob kogu aeg näiteks Kopenhaageni liikluse. Kurat, aga olgu siis Tallinnas ka Kopenhaageni talve keskmine temperatuur, mis on 0* kuni +6*.
see mingi uus mood nüüd kommuks-tiblaks sildistamise kõrval ka lobaroboti sildiga teiste postitusi tühiseks või mittelugemistväärivaks sildistada 
