Ehitusfoorum

EH.INS. kirjutas: 24 Sept 2025, 21:15 Hakkab tulema...

Hästi sõnastatud vastus ja ei solva kedagi.

ping kirjutas: 24 Sept 2025, 22:03 Kui putru keedetakse majas sees ja pliidist ning pudrust eralduv soojus eraldub tuppa, siis see on otseelekriküte.
Sama kehtib ka kõigi teiste tubaste elektritarvitite (telekad, külmikud, arvutid, jne) kohta, et nendest eralduv soojus on tegelikult otseelektriküte.

Võin eksida, kuid mälu järgi arvestati/võis passiivmaja energiabilanssi arvestada ka seal elama hakkavate elanike poolt eraldatav soojusenergia(numbrit ei mäleta), et saada majale tähestiku algustäht, millest tekkis mul tookord uitmõte-küsimus, et kas lisaks elanikele oleks äkki kasulikum passiivmaja energiabilansi arvestuseks "sisse projekteerida" üks taani dogi või 10 toiterjerit või pidada ühes toas lehma. Eraldi toas lehma poolt eradatavat soojust saab ju torude kaudu teistesse tubadesse jagada, umbes nagu õhkkütte kamina puhul. Tol ajahetkel PV paneelid ei olnud veel moes, sellest ka tol ajal sellised uitmõtted.

Mis siin imelikku on kui maja kütteks arvestatakse kõiki soojusallikaid( radikad, ahjud, pumbad , pliidid , inimesed jne) , sa U proovi nüüd see dogi sinna bilanssi panna ja vaata kas see täheke muutub. Siis kirjuta oma uitmõte uuesti.
Point selles, et kirjutada hoone energiakuluks midagi sellist mis hoonesse ei lähe. Aga ok, las hetkel olla, vaatan kas viitsin kliimaminnist päringu teha.
Ps: mul savi mis täht minu majal on, tõin piltlikud näited lihtsalt.

Urmas kirjutas: 24 Sept 2025, 22:19 .... Kas F märgis muudab sinu või sinu lähikondsete elukvaliteeti?
Kas A märgisele majadele on olemas mingid soodustused erinevatele energiakandjatele, et nii suur mure F märgise suhtes+ ....

Kas mõnele tuleb jälle üllatusena, et Eesti on ratifitseerinud EU direktiivi, mis kohustab riike ise rakendama meetmed viletsa energiamärgisega hoonete omanike mõjutamiseks?
Raadiosaates lasid arutlevad asjapulgad ministeeriumist, fantaasial lennata planeeritavatest erinevatest rahalistest koormistest "sõnakuulmatutele".
Omateada olen siia lingid jooksvalt lisanud plaanitud tegevuste kohta.

@ ping
See mida Sa mainid ei tule üllatsena...
Aga kas kellelegi tuleb üllatusena, et debillsusele tuleb vastata ja peabki vastama rehepaplusega?

Vot seda näitab (tegelikult muidugi mitte) energiaklass...
Mis siin energiaga pistmist on seda ma ei tea

Keilas aadressil Nurme 6 asuv YIT Eesti arendus on valmis – uusi elanikke ootavad korterid, mis kuuluvad Keila linna kõige keskkonnasäästlikumate kodude hulka.

Viisime 500 eestimaalase seas läbi uuringu, kus küsisime, kui oluline on nende jaoks see, kui keskkonnasäästlik hoone on. Tulemused olid kahtlemata rõõmustavad: 60% vastanutest peavad oluliseks, et nende tulevane kodu oleks A-energiaklassi hoone.

EH.INS. kirjutas: 25 Sept 2025, 00:12

Keilas aadressil Nurme 6 asuv YIT Eesti arendus on valmis – uusi elanikke ootavad korterid, mis kuuluvad Keila linna kõige keskkonnasäästlikumate kodude hulka.

Viisime 500 eestimaalase seas läbi uuringu, kus küsisime, kui oluline on nende jaoks see, kui keskkonnasäästlik hoone on. Tulemused olid kahtlemata rõõmustavad: 60% vastanutest peavad oluliseks, et nende tulevane kodu oleks A-energiaklassi hoone.

EH.INS., ära unusta, et Eesti Vabariigis unistamine on Põhiseadusega veel täiesti lubatud tegevus! Ja ka vabatahtlik loll olemine ei siiani veel ära keelatud, kuigi tundub, et tulevikus tehakse loll olemine kohustuslikuks.

Ei viitsinud kalkuraatorit otsida ja AI andis sellise vastuse

500 on umbes 0,0385% arvust 1,3 miljonit

Kas see protsent kajastab enamuse arvamust? Nagu mingite tähestikuliste käest küsitaks nende seksuaalseid eelistusi ja küsitluse tulemus on nagu nõukaaegsed valimistulemused.

Küsitluse tulemus jms ei huvita...
Huvitab küsimuse püstitus ja vastuse tõlgendus...

Viisime 500 eestimaalase seas läbi uuringu, kus küsisime, kui oluline on nende jaoks see, kui keskkonnasäästlik [/b]hoone on. Tulemused olid kahtlemata rõõmustavad: 60% vastanutest peavad oluliseks, et nende tulevane kodu oleks A-energiaklassi hoone.

Kas need sinu poolt punasega rõhutatud ei ple mitte antagonismid?

Urmas, ära plähmerda, tee selgeks, mida tähendab valim.

E: See oli selle jama kohta:

500 on umbes 0,0385% arvust 1,3 miljonit

Kas see protsent kajastab enamuse arvamust? Nagu mingite tähestikuliste käest küsitaks nende seksuaalseid eelistusi ja küsitluse tulemus on nagu nõukaaegsed valimistulemused.

Ametnikelt tulevate andekuste kohta veidi teemast välja.
Tasuline
AIVO HÄRMASTE ⟩ Kuidas saavad kõrged ametnikud nii sinisilmseid mõtteid tõsiselt võtta ja kirja panna?
https://arvamus.postimees.ee/8330307/ai ... irja-panna

kunn24 kirjutas: 25 Sept 2025, 02:04 Urmas, ära plähmerda, tee selgeks, mida tähendab valim.

Oled kindel, et valim oli sõltumatu? Mulle tundus see rohkem sisuturundusena. Võin lüll eksida, kuid ikkagi .... ka lehmakoogil head-paremat mekkivat 100 küsitletud kärbest 100 000 000 miljonist küsitlemata kärbsest on ka vist valim.

Kõik me võime eksida, kuid avaliku arvamuse uurimine nii ju käib. 500 valim on päris korralik. Edasi võid vaielda matemaatikutega ja neile kindlas kõneviisis oma protsenditehet üritada serveerida. Ma arvan, et neil on väga igav.
Pigem võinuksid jahvatada nii, et A-energiaklassiga on masside ajud ära tinistatud.

https://www.google.com/search?client=fi ... -e&q=valim

ka lehmakoogil head-paremat mekkivat 100 küsitletud kärbest 100 000 000 miljonist küsitlemata kärbsest on ka vist valim

Selmet teha mingilgi määral definitsioon selgeks, hakkad plära veel pikemaks venitama. Valimi jaoks on oma reeglid ja kui valim neile vastab, on see usaldusväärne.

Valimit, mille põhjal saab teha matemaatiliselt usaldusväärseid järeldusi, nimetatakse esindavaks ehk representatiivseks.

Ma olen seda meelt, et ametnike jaburdusele panna täiega puid alla, kuid selle juures ei tohiks ise hakata päris jama ajama.

Kunn24, mul hakkab sinust vahest kahju. Ma tõesti ei oska arvata, miks EH.INS. aegajalt ei viitsi panna viiteid oma kommentaarides olevatele tsitaatide allikatele, kuid ega nende tsitaatide leidmine ei valmista ka erilisi raskusi. Tema tsitaadi allikas on siin https://www.postimees.ee/8318155/keila- ... i-kaugkute

Kas usud endiselt valimi sõltumatust kui artikli päises on "Sisuturundus"? Kui jah, siis oled veel jõuluvana usku või juba väga seniilne. Sa peaks teama väljendit, et kes tellib muusika, siis selle laulu sa ka laulad. Või sa tõesti arvad, et selles artiklis oleks saanud teistmoodi turundada YIT poolt müüdavaid kortereid?

Viidi läbi küsitlus 40 erineva külapoe taga pead parandava 250 eestimaalase seas ja küsitlevate väitel pidavat parim peaparanduseks olema õlu Saku Kuld. Kallis, aga hea toimega ja kui tulevikus satub rahakotis olema rohkem eurosid, siis kohe kindlasti ostame. Pidi teine olema veel käsitöömaheodrast käsitööna valmis kääritatud ja purki villitud. Kui tehases liini tööle panekuks arvutis klavidele vajutamist nimetada käsitööks, siis küll. Muide, uuringu viis läbi Saku Õlletehas.

Tere hommikut. Tulles korraks tagasi energiamärgise filosoofilisema külje poole, siis K-Euroopas hinnatakse kaksiksüsteemi (hoonekarp+tehnoseadmed). Kui üks nendest muudetakse (renoveeritakse karpi või vahetatakse ahi Õ/V vastu) tuleb ka energiamärgist ümber arvutada. Süsteem on hallatav. Eestis hinnatakse kolmiksüsteemi (hoonekarp+tehnoseadmed+inimene). Kui üks neist muudetakse (lisaks eelnimetutele siis veel tarbimisgraafik), siis energiamärgist ümber ei arvutata. See süsteem pole hallatav, kuna selle kolmanda komponendi muutumist pole dünaamilises reaalelus võimalik energiamärgise arvutustes hinnata. Inimese küttevõimsus on 60-80 W, mida arvestatakse energiabilansi arvutuses standardse suurusena ka K-Euroopas (see on sisemine soojuslisa Qi). Qi alla kuuluvad ka seadmetest leviv soojusenergia. Eks see ole ka muutuv suurus (pudru keetmise sagedus, perekonna suurus, koera olemasolu, teleka suurus jne,jne). Selle komponendi mõju energiabilansile on oluliselt väiksema osakaaluga kui näiteks ventilatsiooniosa, mille energiakulu ei arvutata meil isegi mitte näppudel. (Need numbrid, mis energiabilanssides on antud, on jaburad). Kuidas selles situatsioonis olla, kui energiamärgis on mingi staatiline olukorra fikseering, aga elu on dünaamiline. K-Euroopas on mindud seda teed, et energiamärgis sisaldab standardse elustiiliga leibkonna (koos triikraua, LED-lambi, 2 teleka, ilmas koerata jne) standardset energiatarvet. EA puhul muutub tõsi ka uue energiamärgise vajadus, kuna see muudab oluliselt mängu. Eestis on süsteem viidud jaburduseni, kus peaks hakkama igat muutust (ostsin uue teleka, võtsin koera, sündis 1 inimene juurde) energiamärgisega fikseerima, ka kortermajas! Sellist kolmiksüsteemi pole võimalik reaalselt hallata.
Panna inimesele rinda tema personaalne energiaklassi märgis on väga huvitav mõte. See on juba samm ligemale kogu rohejama juurpõhjuste otsimisele. Ja loomulikult nii nagu hoonetega , millel on kehvem kui F(vm)-klass tuleks roheinkvisitsiooni käigus need likvideerida.
EA on hoones üks suuri energiatarbijaid sarnaselt elektri baasil töötavat kütteseadmetega. Ilma EA-ta on võimalik tagada normaalne elukeskkond inimesele, ilma kütteseadmete Eestis mitte. K-Euroopas ei ole EA standardse tarbimiskäitumise osa, võib-olla see millalgi muutub. Seega on see EA ebastandardne käitumine ja tuleks energiabilansis eraldi arvestada (see on siis tehnoseadmete koosseisu muut).
500 valim näitab (kui seda ikka reaalselt on tehtud), et rohepreestrite töö ikka kannab vilja, paganate kraaksatamised kuskil metsas ei koti kedagi.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

EH.INS. kirjutas: 25 Sept 2025, 00:50 Küsitluse tulemus jms ei huvita...
Huvitab küsimuse püstitus ja vastuse tõlgendus...

Viisime 500 eestimaalase seas läbi uuringu, kus küsisime, kui oluline on nende jaoks see, kui keskkonnasäästlik [/b]hoone on. Tulemused olid kahtlemata rõõmustavad: 60% vastanutest peavad oluliseks, et nende tulevane kodu oleks A-energiaklassi hoone.

Ei huvita ka püstitus ega tõlgendus, esimesest reast juba selge, mis naiivsusega tegu.
Huvitab kelle rahade eest on see (või mõni sarnane) küsitlus läbi viidud. Kui YIT oma vahenditest reklaamieesmärgil, siis las olla, aga sarnaseid sisutuid küsitlusi on ka maksumaksja raha eest tehtud

kunn24 kirjutas: 25 Sept 2025, 02:06 Ametnikelt tulevate andekuste kohta veidi teemast välja.
Tasuline
AIVO HÄRMASTE ⟩ Kuidas saavad kõrged ametnikud nii sinisilmseid mõtteid tõsiselt võtta ja kirja panna?
https://arvamus.postimees.ee/8330307/ai ... irja-panna

Viitsid paar kõige grotesksemat kohta välja tuua?

alarpiirfeld kirjutas: 25 Sept 2025, 07:18 Tere hommikut. Tulles korraks tagasi energiamärgise filosoofilisema külje poole, siis K-Euroopas hinnatakse kaksiksüsteemi (hoonekarp+tehnoseadmed). Kui üks nendest muudetakse (renoveeritakse karpi või vahetatakse ahi Õ/V vastu) tuleb ka energiamärgist ümber arvutada. Süsteem on hallatav. Eestis hinnatakse kolmiksüsteemi (hoonekarp+tehnoseadmed+inimene).
....
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Miks mitte siis juba üksiksüsteem. Hoone piirdeid ja selle tehnosüsteemi arvutada (mõõta) ja märgistada ka eraldi. Oleks asi veelgi (suhteliselt) lihtsam ja ülevaatlikum. Vähemalt tavainimesele.
Ja need praeguse süsteemi absurdsed kaalumistegurid ja nende mõju, kui vaja, võetagu kuidagi muudmoodi arvesse.

A23 kirjutas: 25 Sept 2025, 07:43

EH.INS. kirjutas: 25 Sept 2025, 00:50 Küsitluse tulemus jms ei huvita...
Huvitab küsimuse püstitus ja vastuse tõlgendus...

Viisime 500 eestimaalase seas läbi uuringu, kus küsisime, kui oluline on nende jaoks see, kui keskkonnasäästlik [/b]hoone on. Tulemused olid kahtlemata rõõmustavad: 60% vastanutest peavad oluliseks, et nende tulevane kodu oleks A-energiaklassi hoone.

Ei huvita ka püstitus ega tõlgendus, esimesest reast juba selge, mis naiivsusega tegu.
Huvitab kelle rahade eest on see (või mõni sarnane) küsitlus läbi viidud. Kui YIT oma vahenditest reklaamieesmärgil, siis las olla, aga sarnaseid sisutuid küsitlusi on ka maksumaksja raha eest tehtud

Mina tõlgendan kogu asja hoopi teisiti
Siin on "poolkogemata" selge viide mida tegelikult tähendab energiaklass (muidugi ei tähenda tegelikult seda ka)
Aga on selge viide, et energiaga pole seal mingit pistmist

Tere. Me vaatleme energeetilist süsteemi tervikuna, milles on siis inimese osa väga suurtes piirides kõikuva dünaamilise suurusega. Energeetilises süsteemis on energia sisend ja energia väljund, mis moodustavad energiabilansi. Ainult hoonekarbi (ehk väljundi ühe osa) alusel ei saa koostada energiabilanssi. Saab küll anda piirtingimused, mis on paljudele tuttavad U-väärtused, aga neid ole võimalik üle viia kWh ja sealt eurodesse ilma bilanssi sisendeid andmata. Seega sellise süsteemi juurutamisel tuleb teha mingi U-kaalutud_keskmine. See viib aga kogu roheidee (hoida kokku energiat) absurdsusteni. Väike 100 m2 väikemaja ja 10000 m2 kontserdihall võib olla täpselt samasuguse U-keskmisega. Energeetilisest (ja rahalisest) seisukohast on aga 100 kordne erinevus.
Kolleeg on õigesti märganud (keskkonnasäästlikkus, keskkonnasõbralikkus, vm).
Just keskkonnasõbralikkuse näitajaid qp arvutatakse K.-Euroopas ka, kus tulevad sisse need müstilised kaalumistegurid. Erinevus on muidugi kaalumistegurite suuruses (nt puit on seal 0,2, elekter 1,8 suunaga allapoole, jne). Aga selle keskkonnasõbralikkuse näitaja alusel ei märgistata hooneid vaid see on lisanäitajana infoks. Märgis antakse ikka füüsikale tuginedes.
Aga roheideoloogid juurutavad usinasti veel hoonete ökoloogilisuse näitajaid. Siin läheb asi ikka väga pööraseks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

alarpiirfeld kirjutas: 25 Sept 2025, 12:20 Tere. Me vaatleme energeetilist süsteemi tervikuna, milles on siis inimese osa väga suurtes piirides kõikuva dünaamilise suurusega.

Õige jutt, igale inimesele põletatagu otsaette tema isiklik energiamärgis. Soovitavalt masinloetavas koodis (QR jms).

madis64 kirjutas: 25 Sept 2025, 21:26

alarpiirfeld kirjutas: 25 Sept 2025, 12:20 Tere. Me vaatleme energeetilist süsteemi tervikuna, milles on siis inimese osa väga suurtes piirides kõikuva dünaamilise suurusega.

Õige jutt, igale inimesele põletatagu otsaette tema isiklik energiamärgis. Soovitavalt masinloetavas koodis (QR jms).

Kuis Sa selle mõttega "roheideoloogide" juurde laheks siis nii juhtukski...

EH.INS. kirjutas: 25 Sept 2025, 11:53

A23 kirjutas: 25 Sept 2025, 07:43

EH.INS. kirjutas: 25 Sept 2025, 00:50 Küsitluse tulemus jms ei huvita...
Huvitab küsimuse püstitus ja vastuse tõlgendus...

Viisime 500 eestimaalase seas läbi uuringu, kus küsisime, kui oluline on nende jaoks see, kui keskkonnasäästlik [/b]hoone on. Tulemused olid kahtlemata rõõmustavad: 60% vastanutest peavad oluliseks, et nende tulevane kodu oleks A-energiaklassi hoone.

Ei huvita ka püstitus ega tõlgendus, esimesest reast juba selge, mis naiivsusega tegu.
Huvitab kelle rahade eest on see (või mõni sarnane) küsitlus läbi viidud. Kui YIT oma vahenditest reklaamieesmärgil, siis las olla, aga sarnaseid sisutuid küsitlusi on ka maksumaksja raha eest tehtud

Mina tõlgendan kogu asja hoopi teisiti
Siin on "poolkogemata" selge viide mida tegelikult tähendab energiaklass (muidugi ei tähenda tegelikult seda ka)
Aga on selge viide, et energiaga pole seal mingit pistmist

Ega sellest pole suurt saladust tehtudki, mis rohetemaatika point või idee märgise taga on.

Ise Vuugiga samas paadis, et oluline on vaid passiivse majakarbi soojapidavus. Mis HVAC’kki, temperatuuri, õhuvahetuse kiirust jne seal sees keegi konkreetselt harrastab, on juba igaühe oma asi.

Mõõta saab otse ja lihtsalt, ilma tagurpidi saltosid viskamata. Jahedama ilmaga üheks päevaks kogu maja, sh vent, täielikult sulgeda, hoida sees kindlat t°’d ja mõõta tegelik kulunud energiahulk mõõtmisaja jooksul. Uuel keskmisel eramajal vast 3 … 4 kW elektrisoojendusest piisaks, et mõõtmine ära teha? Välis t° logide abil saab keskmise ΔT leida. Siis arvutada soojakadu m2 kohta taandatuna kokkulepitud standard ΔT peale.
See oleks adekvaatne info, mille alusel küttevajadust hinnata, pakkumiste vahel otsustada või lihtsalt naabrist paremana end tunda Või siis hinnata, kui täpselt projekteerimisel arvutatu paika pidas.

Ega sellest pole suurt saladust tehtudki, mis rohetemaatika point või idee märgise taga on.

Loll jutt
Mine vaata suvalise riigiameti / ministeeriumi kodulehte või ka kinnsvara müügiportaali või meediat
Ja loe sealt mida öeldakse energiaklassi tähenduseks olevat ja loed analoogse lause nagu kaimagk siia pani
Ja see on VALETAMINE mitte eksitamine
Korduvalt mainitud - kui see lause koristataks ära ja märgise nimetus oleks nt rohe või öko vms - ei möliseks

EH.INS. kirjutas: 26 Sept 2025, 09:36

Ega sellest pole suurt saladust tehtudki, mis rohetemaatika point või idee märgise taga on.

Loll jutt
Mine vaata suvalise riigiameti / ministeeriumi kodulehte või ka kinnsvara müügiportaali või meediat
Ja loe sealt mida öeldakse energiaklassi tähenduseks olevat ja loed analoogse lause nagu kaimagk siia pani
Ja see on VALETAMINE mitte eksitamine
Korduvalt mainitud - kui see lause koristataks ära ja märgise nimetus oleks nt rohe või öko vms - ei möliseks

Väga sügavalt ei ole vajadust uurida olnud, aga mõned ajad tagasi meedias kellegi asjaga seotud tegelase selgitusi, sh kaalumistegurite kohta, juhtusin lugema. Jutust tuli küll täiesti otseselt välja, et eesmaärk on arendajaid ja inimesi "rohelisemale rajale" suunata.