Ehitusfoorum

Võtaks siis pika jutu kokku. Niisiis - oma metsast ise tehtud küttepuud ei ole tasuta, vaid nende hind on sama, mis küttepuude firmalt ostes, st turuhind? Ning kes neid oma ahjus põletamiseks teeb, säästab siiski oma rahakotis puude ostmiseks muidu vältimatult kulunud raha?

1. lause kohta. Igauguseid lollusi võib konstrueerida ja väita- ja kõik need tunduvad tõesed.

RaJy kirjutas: 25 Dets 2025, 12:37 Puidu müügil oma metsast on see maksuvaba 5000. Halgudeks lõhutud küttepuu on teine kategooria. Tööjõumaksudele rakenduvad maksud tavapärases määras. Tikutulega mine otsi inimest kes on nõus töötama ilma haigekassa ja muudest maksudest tulenevate hüvedeta.Põhimõtteliselt muidugi leiab, aga siis ole valmis kahekordse summa väljamakseks - siis on tema enda asi kas sellelt ka maksud maksab. siis ei ole a,la 12€ tund vaid hinnad algavad 30+ tund.

See ei kehti vaid kasvava metsa kohta:
"Metsamaterjal metsaseaduse § 28 lg 2 tähenduses on:
langetatud puu ja puutüvi
puutüve järkamisel saadud tüveosa
raidmed". Võibki ametlikult müüa palkidena, lihtsalt hind on selline, mis motiveerib omanikul need palgid tehinguväliselt küttepuudeks teha.

Mis "töötamisest" ja tööjõumaksudest sa siin räägid, küttepuidu tegemine pidavat olema ju lihtsalt tore hobi.

Vko kirjutas: 25 Dets 2025, 15:32

RaJy kirjutas: 25 Dets 2025, 12:37 Puidu müügil oma metsast on see maksuvaba 5000. Halgudeks lõhutud küttepuu on teine kategooria. Tööjõumaksudele rakenduvad maksud tavapärases määras. Tikutulega mine otsi inimest kes on nõus töötama ilma haigekassa ja muudest maksudest tulenevate hüvedeta.Põhimõtteliselt muidugi leiab, aga siis ole valmis kahekordse summa väljamakseks - siis on tema enda asi kas sellelt ka maksud maksab. siis ei ole a,la 12€ tund vaid hinnad algavad 30+ tund.

See ei kehti vaid kasvava metsa kohta:
"Metsamaterjal metsaseaduse § 28 lg 2 tähenduses on:
langetatud puu ja puutüvi
puutüve järkamisel saadud tüveosa
raidmed". Võibki ametlikult müüa palkidena, lihtsalt hind on selline, mis motiveerib omanikul need palgid tehinguväliselt küttepuudeks teha.

Mis "töötamisest" ja tööjõumaksudest sa siin räägid, küttepuidu tegemine pidavat olema ju lihtsalt tore hobi.

Loe oma kirjutatu üle - halgudeks lõhutud puit sinna ei mahu. Minule on hobi, aga kui müüma hakkad siis on tulu ja maksad täiega makse!

ping kirjutas: 25 Dets 2025, 14:08

RaJy kirjutas: 25 Dets 2025, 13:26 .... Ma ei ütleks, et Vargamäe Andres elas omal ajal halba elu - üsna ettevõtlik, suutis mitut naist pidada ja vajadusel ka pojale kõrgharidust võimaldada.
Pole paha kui tolleaegsesse konteksti paigutada. ...

Kui võrrelda tänapäevase eluga, siis kui paljud suudavad tänapäeval laste koolilõpetamise ajaks kodulaenud ära maksta (talu välja ostetud)?
Kui paljud tänapäeval on nõus sellises vanuses surema, sest tervis on selleks ajaks raske tööga tapetud?

"Kontoriinimese lõbutrenni" kahjustavat mõju inimese tervisele ei maksaks ajada segi "inimjõul tehtava maatöö" tekitatava tervisekahjuga.

Mul on kolm last. Viimane lendas üleeile pesast välja. kõigile olen pakkunud haridust rohkem kui Vargamäe Andres. Iseasi kui palju on vastu võtnud. Isiklikult minul oli oma kodu (ilma laenudeta) 23 aastaselt., ehk 25 aastat tagasi.Ja päranduseks saadud metsa ei vahetanud kohe "sierra" vastu vaid on senini alles.

RaJy kirjutas: 25 Dets 2025, 18:00 ... Isiklikult minul oli oma kodu (ilma laenudeta) 23 aastaselt., ehk 25 aastat tagasi.
Ja päranduseks saadud metsa ei vahetanud kohe "sierra" vastu vaid on senini alles.

Algkapital on väga kasulik ja hea on, kui esivanematel on ka midagi materiaalset lastele pärandada.
Aga väga paljudel on iseseisva elu alguses ainult üürikorter ja esivanemate pärandust peab veel aastakümneid ootama.

ping kirjutas: 25 Dets 2025, 18:47

RaJy kirjutas: 25 Dets 2025, 18:00 ... Isiklikult minul oli oma kodu (ilma laenudeta) 23 aastaselt., ehk 25 aastat tagasi.
Ja päranduseks saadud metsa ei vahetanud kohe "sierra" vastu vaid on senini alles.

Algkapital on väga kasulik ja hea on, kui esivanematel on ka midagi materiaalset lastele pärandada.
Aga väga paljudel on iseseisva elu alguses ainult üürikorter ja esivanemate pärandust peab veel aastakümneid ootama.

Algkapital oli null (0)ja alustasin samuti üürikorterist. esivanemate antu on siiani alles ja pole sentigi sellest kasutanud.Kõik mis oman on tööga välja teenitud.

RaJy kirjutas: 25 Dets 2025, 17:47 Loe oma kirjutatu üle - halgudeks lõhutud puit sinna ei mahu. Minule on hobi, aga kui müüma hakkad siis on tulu ja maksad täiega makse!

Sa ei lugenud hoolega, panin ju JOKK-skeemi. Müüdki palkidena, aga hind on selline, et enne kui ostja need palgid ära jõuab viia, oled motiveeritud "tasuta" ja "hobikorras" need ära saagima ja lõhkuma, nii et see tegevus ametlikult ei kuulu üldse müügitehingu juurde.

Küülaline kirjutas: 25 Dets 2025, 14:23 Võtaks siis pika jutu kokku. Niisiis - oma metsast ise tehtud küttepuud ei ole tasuta, vaid nende hind on sama, mis küttepuude firmalt ostes, st turuhind? Ning kes neid oma ahjus põletamiseks teeb, säästab siiski oma rahakotis puude ostmiseks muidu vältimatult kulunud raha?

Korrigeerime vaatenurki, täpsustame mõisteid.
Kui Peeter teeb oma metsast puid hea meelega, naudinguga, siis see pole tema jaoks (!) kulu vaid mõnusalt veedetud aeg. Chill. Patareide laadimine. Otsene kulu on sae kütus ja keitõli. Kuidas Peeter seda väikest kulu hindab ja kuidas väärtustab tulu patareide laadimisest, on subjektiivne.

Nende puude turuväärtus e. TURUHIND on summa, mille eest potentsiaalsed huvilised on nõus need ära ostma. Kas Peeter kasutab puid ise või müüb maha, ei mõjuta puude turuväärtust. See mõjutab Peetri tulu. Puude väärtus muutub müüja tuluks müügitehingu käigus.

Üks teine metsaomanik on näiteks viiuldaja. Ta hindab oma käsi ja ostab küttepuud 500€/5 RM. Ükskord kaotas reaalsusetaju, läks tegi endale 5 ruumi puid täitsa ise. Nüüd käed pekkis, 2 kuud mängupausi, 2 kuu palk (5000) jääb saamata. Puude "hinnaks" viiuldaja jaoks kujuneb: +500.- (kulutus jäi ära) ja -5000.- ... kokku 4500€ MIINUST.

optimist88 kirjutas: 25 Dets 2025, 22:09
Korrigeerime vaatenurki, täpsustame mõisteid.
Kui Peeter teeb oma metsast puid hea meelega, naudinguga, siis see pole tema jaoks (!) kulu vaid mõnusalt veedetud aeg. Chill. Patareide laadimine. Otsene kulu on sae kütus ja keitõli. Kuidas Peeter seda väikest kulu hindab ja kuidas väärtustab tulu patareide laadimisest, on subjektiivne.

Nende puude turuväärtus e. TURUHIND on summa, mille eest potentsiaalsed huvilised on nõus need ära ostma. Kas Peeter kasutab puid ise või müüb maha, ei mõjuta puude turuväärtust. See mõjutab Peetri tulu. Puude väärtus muutub müüja tuluks müügitehingu käigus.

Üks teine metsaomanik on näiteks viiuldaja. Ta hindab oma käsi ja ostab küttepuud 500€/5 RM. Ükskord kaotas reaalsusetaju, läks tegi endale 5 ruumi puid täitsa ise. Nüüd käed pekkis, 2 kuud mängupausi, 2 kuu palk (5000) jääb saamata. Puude "hinnaks" viiuldaja jaoks kujuneb: +500.- (kulutus jäi ära) ja -5000.- ... kokku 4500€ MIINUST.

Vist lihtsamini ja puust ja punaseks ei saagi...

1. Hobi - pole midagi mõtet rahasse arvestada (a-la PV)
2. Turuväärtus ei sõltu "tegevusest"
3. Tekkiv tulu / kulu vs saamata jäänud tulu (a-la PV vs ETF)

Sekka tehnikast ka ikka midagi:
https://interestingengineering.com/ener ... ving-range
Ja uusi mudeleid tuleb järjest peale
https://insideevs.com/news/782572/2026- ... hatgpt.com

Kui ma ei eksi, siis mõni aeg tagasi oli uudis, et nö suurtele akudele pole turgu
So hind ei anna proportsionaalset väärtust...

Kui energiatihedust suurendatakse eks siis saab toota igasuguseid - nii suure mahutavusega kui ka väiksemaid aga sellevõrra kergemaid. Igaühele oma...
Hinnatase kujuneb masstootmise käigus.

trebla kirjutas: 26 Dets 2025, 23:25 Igaühele oma...

Täitsa nõus...

Taskukohaseid elektriautosid võib olla tulemas:
https://www.channelnewsasia.com/east-as ... re-5725061

võhik kirjutas: 28 Dets 2025, 16:23 Taskukohaseid elektriautosid võib olla tulemas:
https://www.channelnewsasia.com/east-as ... re-5725061

Just, "võib olla" kui suudetakse noortele (vähese kogemusega) juhtidele meeldida.
https://www.channelnewsasia.com/east-as ... ian%20Kang

„Aeg on nende tegijate vastu, kelle autod ei suuda noortele juhtidele muljet avaldada,“ ütles Qian Kang, kellele kuulub tehas, mis toodab autode trükkplaate Ida-Zhejiangi provintsis.

Kasutatud autode turuseisust samal lehel, mida oskas ette näha iga kogenud autoomanik:

Singapuri autokaupmehed ütlevad, et kasutatud elektriautosid on oluliselt raskem edasi müüa kui bensiiniautosid, ostjate leidmine võtab sageli kuid kauem aega ja nende väärtus langeb järsumalt.

Esindus teatas, et on kasutatud elektriautode vastuvõtmisel teadlikult valiv, viidates edasimüügituru nõrgale nõudlusele.

Kui bensiiniautod müüakse tavaliselt kolme nädala jooksul, siis elektriauto müügiplatsilt lahkumiseks võib kuluda kuni kuus kuud. Üks elektriauto müügisalongis on müümata jäänud üle aasta, hoolimata korduvatest katsetest seda müüa.

„Ma tavaliselt ei võta vastu kasutatud elektriautosid, sest neid on äärmiselt raske müüa. Nõudlust pole. Enamik edasimüüjaid ei võta neid vastu,“ ütles ettevõtte tegevdirektor Anson Lee.

Härra Lee ütles, et paljud inimesed kipuvad elektriautosid kohtlema nagu tarbeelektroonikat, olles innukad uuendama oma autot kohe, kui ilmuvad uuemad mudelid, kuna need pakuvad paremat sõiduulatust, jõudlust ja funktsioone.

„Inimesed tahavad uuendada uusimale mudelile. Kui nad uuendavad, ujutavad vanemad mudelid turu üle,“ lisas ta.

„Kui kaalute uue elektriauto ostmist kasutatud asemel, võite avastada, et uus elektriauto on soodsama hinnaga ja pakub rohkem võimalusi kui (kasutatud) elektriauto (mis turule tuli) kolm või neli aastat tagasi,“ ütles Singapuri Sotsiaalteaduste Ülikooli ärikooli dotsent.

Tulevikku vaadates märkis ta, et elektriautode tehnoloogilise arengu tempo aeglustub, mis võib viia stabiilsemate edasimüügiväärtusteni.

„Iga täna ostetud elektriauto ületab oma klassis kümme aastat tagasi ostetud elektriauto, aga pole kindel, kas see oleks samamoodi parem kui viis aastat tagasi ostetud,“ ütles ta CNA-le.

https://www.channelnewsasia.com/singapo ... on-5691571

Igaüks, kes on lugenud e-autode kasutusjuhendeid teavad, et kasutuseta seisva e-auto akut tuleks iga paari nädala tagant laadida ja kui e-auto on talv läbi seisnud laadimata väliplatsil, siis selle aku võib olla jäädavalt riknenud, nii nagu juhtus paljude I-Mevidega Paldiski sadama hoiuplatsil talvel, naelrehvide saadetise saabumist oodates.
(Autod saabusid aga keegi ei tulnud selle peale, et EU's vajalikku mõõtu talverehve ei toodeta ja autod jäid rehvide ootele mitmeks kuuks talvekülma seisma.)
Külmakahjustus kindlasti pärsib meie talvekülmas kasutatud e-autode platsimüüki järelturul.

Tõlge on nii nagu on...

Yahoo Finance

Aasta viimased paar nädalat on autoäris tavaliselt vaikne aeg, vähemalt ettevõtete tasandil.

Kuid 2025. aasta pole tööstusele olnud tavaline aasta, eriti elektriautode staatuse osas.

Teisel pool tiiki tühistas EL hiljuti oma 2025. aasta elektriautode mandaadi, mis oli varajane jõulukingitus Saksa autotootjatele. See järgneb Trumpi administratsiooni otsusele detsembri alguses Bideni-aegsete kütusekulu standardite tühistada , sillutades teed rohkemate bensiinimootoriga autode turuletulekule.

Kokkuvõttes on elektriautode nõudluses toimunud tohutu madalseis.
Ja kolm suurt autotootjat – Ford, GM ja Stellantis – on sattunud sihtmärgi alla, kuna nad loobuvad ulatuslikest elektriautode investeeringutest ja strateegiatest...

See ütleb paremini...

Me ei saa eraldada raha asjadele, mis raha ei teeni...
Kuigi ma neid tooteid armastan, ei kavatsenud USA kliendid nende eest maksta. Ja sellega asi piirdus...

autode müügiplatsile seismajäämisel võivad olla mitmesed põhjused. Turumajanduse klassikud väidaks probleemi olevat hinnastuses, kui kaup ei müü ja seisab riiulil/platsil võib asi olla kõrges hinnas. Nii nagu turumajanduses ikka - kõigele on ostja, isegi prügile, kui ostja-müüa kokkuleppele saavad.
Seisvat "kaupa" on igalpool, müüakse mitme miljonilisi villasid, mis vaatamata tippmaaklerite pingutusele ja müüginippidele ostjat ei leia ja paari aasta pärast tehakse suuri allahindlusi.. kas sellest saaks järeldada, et "villad on valed", sest keegi ei taha neid

Trumpi otsuseid keskkonnahoiu poliitikad tuua ohvriks ärikasumile olen juba korduvalt kommenteerinud - see ei näita kuidagi nende otsuste õigsust. Kordan üle, saastamine/saastavad tehnoloogiad on alati odavam ja äriliselt kasulikum kui panustada vähemsaastavatesse tehnoloogiatesse.
Piltlikult Trumpi poliitikate ärikasum tuleb keskkonna ja planeedi tervise arvelt. Kui USA suurune tarbijaskond naaseb taas autode heitmeid atmosfääri paiskama, mõjutab see ka meid, sest õhu/atmosfäärisaaste ei hooli riigipiiridest, ehk saastatakse ka minu, meie õhku, keskkonda, planeeti.

Rohetehnoloogiate investeeringute pausile panek ja mahakandmine Trumpi poliitikate järelmina on halb ent loogiline samm. Ka Eestis, kui tuleks poliitik, kes kuulutaks kuidas keskkonnanõuded on kahjustavad majandust ja igaüks võib tema otsuste järel saastada nii kuidas jaksab, sest see on äriliselt kasumlik. Oleks vist loogiline, kes enam viitsiks biopuhasteid või linnade puhastusseadmeid rahastada, kui ilma on odavam. Sama ka tööstuse-tootmise kohta, kui enam ei pea kartma kaeblejaid ja inspektoreid-tootmise seiskamist-trahve miks kraavi vesi on imelikku värvi, või kellelegi ei meeldi müra või lihakombinaadi-tsemenditoormise aroomid-tolm.
Saaks odavamalt kõike, aga kas see oleks hea, kas lõpuks "selline elu-majandus" meile päriselt meeldiks.

Tegelikult enamik kui mitte kõik keskkonnahoiu nõuded ja inimese elukeskkonda paremaks muutvad regulatsioonid on ajas tekkinud just probleemide seljatamiseks. Ei meeldinud inimestele sudustes linnades elada - tööstust piirati, sunniti puhtamaks või Hiina näitel - kui saastevabalt ei suuda, kolid mujale või paned poe kinni.
Sama ka veekogude reostamise jm, kus probleem jõudis veekogude, taimede loomade saastamisega ringiga tagasi inimeseni, ja olgu kui efektiivne-odav ka selline majandamine ei olnud, pandi sellele piir ette. Nii olme- kui tööstussaastet tuleb ohjata, alates kulukamate vähemsaastavate tehnoloogiate kasutamisest kuni heitmete puhastamise, kogumise, järeltöötlemise või taaskasutamiseni välja.
Jah on kulukas, ebamugav aga saastav alternatiiv on veel koledam.

Võimalik, et me, või viimased põlvkonnad ei ole seda koledust piisavalt või üldse kogenud ja kerge on uskuda poliitikaid, mis lubad ilusat, odavat, rikast elu kõigile..
Sarnast on väidetud ka tänaste sõjakate poliitikute ja sõjas euroopa kohta, kus II ms koledusi&järelmeid kogenud põlvkonnad on kadunud sh ka külma sõjaaja pingetes elanud otsustajad on pildilt kadumas ja uued põlvkonnad on sõjahirmust vabad ja kasvõi euroopaski tahtkoalitsiooni sõjakusel ei ole otsa ega äärt, kuidas just sõjaline tugevus ja võit Ukrainas aitab kõik korda. Tundub ajaloo kordumisena, kuidas ajaloolased euroopat on iseloomustanud - euroopa ajalugu on sõdade ajalugu, ikkagi inimkonna õõvastaivamad I ja IIms on euroopas püsti pandud.. ei oleks vale öelda kuidas sõjad on lahutamatu osa euroopa väärtusruumist

Kui tahame paremat ja teistmoodi maailma tulebki teha midagi teistmoodi, teisiti kui ennem on tehtud, sest tehes nii nagu enne, lihtsalt kordame end sh ka varasemaid probleeme..

@ Prill
Küsimus ei ole keskkonnahoius üldiselt...
Sinu näited ei päde - pole kunagi pädenud
"Saastada niipalju kui jaksab", "ei viitsiks biopuhasteid või linnade puhastusseadmeid rahastada" - sulaselge lollus - mõtle veidi järele...
Küsimus on keskkonnahoius praeguse so hiljaaegu peavoolus aksioomina kehtinud suunaga / tegevustega mis hukutab majanduse ja tagatipuks ei hoia ka keskkonda - globaalselt

...kiire rohepöörde hinda ei suuda ükski majandussektor kinni maksta ning Euroopa majandusmudel vajab kohandamist, et kuidagigi püsida globaalses konkurentsis

Allikas vt teine teema...

euroopal kus ressursse endal napib ja suur osa tuleb sisse osta, on rohepööre üks vältimatuid poliitikaid üldse ka majanduse jätkusuutlikuse vaates. Tulebki viljeleda poliitikaid-mudeleid, mis panustavad vähem kulutama, olema säästvad, eelistama seeläbi lahendusi-tehnoloogiaid, mis sellele kaasa aitavad. Sest vastupidine olukord, kus endal ei ole, pead mastaapselt fossiile sisse ostma ja lootma, et suudad midagi väärindada nii, et see globaalselt on konkurentsis ja suudad sisseostetu kulud katta ja ise ka teenida.. see ei ole vähemriskantne mudel.

Lisaks globaalse kliimamuutuse vaates ei ela keegi oma isoleeritud mullis, et kui meil miski saastavalt toimib, siis meid ei koti need piirkonnad kus ei toimi. Suured globaalsed muutused mõjutavad kõiki, kui kuskil on põuad-näljad, üleujutused ja toimuvad rahvasteränded, pinged sõjalised konfliktid - jõuab see ka nendeni kes justkui "on puutumatud".
Jah võib panna tuima ja ehitada müüre&aedu ja seletada kõike imelise "ränderündena" ning panustamine "kaitseinvesteeringutesse" on selle lahenduseks. Ajalooline klassika, piisab hädaliste dehumaniseerimisest ja enda "kaitse" sildi all tappa maha need kes meie elu-olu kõigutavad. Ent ka see võib osutuda lühikeseks vaateks, kus varsti ilmub keegi kõvem hädaline kes notib meid maha, sest vajab meie elupaiku ja ressursse mida me igavesti kõigi-kõige eest kaitsta ei tarvitse suuta.
Rohepoliitikad, isegi ekstreemsed võib olla ise hädalahendus, kontrollitud kaos, alternatiiviks kontrollimatule kaosele. Üritada läbi kokkulepete, kontrollitud lahendustega seista vastu eesootavatele väljakutsetele.
Aga jah, kaos kipub võitma, kus kultuurne lähenemine on liiga keeruline, kulukas, arusaamatu, kergem on kui on lihtne, arusaadav ehk taandada ürgsele ühele nuiaga mehele, kes kehtestab lõpuks lihtsalt ja arusaadavalt..

Minu nägemuses Eesti kus kliimamõjud on (veel) leebed, mis mõistagi seletaks siinset ignorantsust rohepoliitiktate&tehnoloogiate järele, ei ole me üheski mõõtmes positsioonis, kus me suudaks end mistahes osas kehtestada ka saastavate tehnoloogiate või majandamisega. Võime reostada ja panna põlevkivikorstnad tossama tempos mida ei ole enne nähtud - ei lahenda see perspektiivis eesseisvaid probleeme vaid ainult süvendab neid, nii euroopa, kui maailm mastaabis ning see mõjutab lõpuks ka meid, mitte ainult positiivse majanduskasvu õitsenguga vaid ka negatiivselt.
Ma isegi ei näe mingit loogikat saastava majandamise juurde tagasipöördumises, kui saastava majandamise probleemistik on teada, ulatused mõjudega terve planeedi kliimale ja elukeskkondade pekki keeramisele taimestikule, elusloodusele nii maismaal kui vees, seda tempoga kus alles rahvastikurikkamad riigid võtavad hoogu saastava majandusmudeliga järgi võtta rikkama viiendiku riikidele, kes oma rikkuse on saavutanud saastava tööstuse&majandamisega.
Ehk kus juba ollakse ökokollapsi äärel, on ette mõõdetav&nähtav kus me suudame seda kõike kordistada - teldaskond ja end teemasse sisse süvenenud saavad kiiresti aru - ei ole samal kursil võimalik, planeedi ressursid, keskkond, kliima jne ei kanna välja üheski mõõtmes.
Aga ikka on kuskil seltskond oma mullis elajaid, kes suudavad seda eirata, kuulutata uhhuuks, et ikkagi kuidagi saab ka saastavalt hagu alla loopides, sest imeline "majandusloogikad" ja "strateegia" arvutused näitavad, et isegi rikkaks saame.
Ei saa rikkaks, sest Eesti, euroopa, USA ega keegi ei ela ega toimeta omas mullis, kui Hiina, India, ka rahvarohke Aasia või Aafika ka end samasse heaolusse tõstavad, kus igas peres oma "õige" V8 fossiilipõletaja maja ees nurrumas - see kordistab kõige põletamist mida me seni põletanud oleme..
Kus otsast mistahes arvutus või strateegias rikkus või majandamine paistab..

Aga võibolla ongi inimesele omane toimetada nii, kus ka kõige "kõvemal" või "ohmumal" peab isiklikult valus ja tukid silme ees põlema, et aru saaks, et vist ei vea välja, ja järsku kõigil on suur rahunemine, otsimine teid kuidas saaks ehk rahumeelselmalt, teisiti.. nii nagu suurte taplemiste järel sh ka I ja IIms kus ka võitjad või tegelikult formaalsed "võitjad" möönavad, kuidas ei tahaks oma "võitu" korrata vaid tuleks pingutada maailma ja korralduse suunas kus puuduks vajadus korrata.
Ent see võib olla soovmõtlemine kus alati on riike, poliitkaid, poliitikuid kes arvavad, et me ei pea teistega arvestama, meie oleme jõud ja meie kujundame maailma oma äranägemisel (nt NATO laiendamine Venemaa huve&proteste arvestamata jm).

Prill - ehk on majanduse kohalt mõni pisut arukam kui Sina?

Prill kirjutas: 29 Dets 2025, 08:55 autode müügiplatsile seismajäämisel võivad olla mitmesed põhjused. Turumajanduse klassikud väidaks probleemi olevat hinnastuses, kui kaup ei müü ja seisab riiulil/platsil võib asi olla kõrges hinnas. Nii nagu turumajanduses ikka - kõigele on ostja, isegi prügile, kui ostja-müüa kokkuleppele saavad. ...

Tee oma lobarobotile selgeks, et probleem ei ole mitte niivõrd "seisva kauba odavmüügis" vaid, et e-auto on talvekülmas "parim enne" müügiajaga kaup ja kui e-auto on seisnud üle talve nõuetekohaselt perioodiliselt laadimata, siis seda enam müüa ei tohiks ning selliselt riknenud auto puhul on tegemist ohtliku jäätmega, mida "uue autona" enam müüa ei tohiks.
Kui üldse tohib müüa, sest ohtliku jäätme käitlemine on litsenseeritav tegevus ja eraisikutele keelatud tegevus.

EH.INS. kirjutas: 29 Dets 2025, 11:11 Prill - ehk on majanduse kohalt mõni pisut arukam kui Sina?

Prill on avastanud mänguasja, lobaroboti ja kopeerib nüüd siia usinalt selle tekste, suure tõenäosusega nende sisu ise mõistmata.

Mina selliste üllitiste sisusse süüvima üldse ei hakka.

Soomes on esmaregistreeritud sõiduautodest kasvanud EV-de osakaal 36% peale ja jätab sellisena varasemad ennustused kaugele seljataha. Väga hea artikkel (But can it drive to Lapland? A comparison of electric vehicle owners with the general population for identification ...) profileerimaks EV-de ja mitte-EVde omanike suhtumisi ja ka tegelikkust. Pakub kindlasti äratundmisrõõmu siinsegi foorumi EV-de omanikele

juhtmepunt kirjutas: 29 Dets 2025, 12:49Pakub kindlasti äratundmisrõõmu...

Pakub tõesti...

Esiteks tõdemus, et tegemist on pm hetikoguste probleemistikuga
Ja teiseks, et ka see on pehmelt väljendudes pealiskaudne

Elektrisõidukite puuduste hulka kuuluvad akude tootmise suur keskkonnamõju ja mured akudes kasutatavate toorainete piisava kättesaadavuse pärast...
Kui aga elektrisõidukeid laetakse peamiselt fossiilkütustest toodetud elektriga, on nende kasvuhoonegaaside heitkogused sarnased või suuremad kui sisepõlemissõidukitel...

Üllatusi ei ole ka kasutaja seisukohalt:

Kasutaja vaatenurgast võtab elektrisõiduki laadimine kauem aega kui sisepõlemissõiduki tankimine ning laadimistaristu on vähem arenenud kui kütusejaotuse infrastruktuur. Seetõttu võivad pikad sõidud elektrisõidukiga olla keerulisemad kui sisepõlemissõidukiga ning omanikud peavad omandama uusi laadimise ja sõiduulatuse haldamisega seotud oskusi. Lõpuks on elektrisõidukitel tavaliselt kõrgem ostuhind kui võrreldavatel sisepõlemissõidukitel.