Ehitusfoorum

vuuk kirjutas:...Mina ei ole kahjuks juhtunud lugema ühestki minule usaldusväärsest allikast, et plätserdamine teeb ahju soojaks...

Plätserdamine ei teegi ahju soojaks, kütmine teeb.
"Plätserdamine" on ainult väljanägemise osa, toa kütmine on sisuline ja peamine.
Ka mitteilus naine võib olla väga hea pereema ehk "tibi" ei pruugi olla seda teps mette.

Ma võin nüüd veidike lahti ka seletada seda " plätserdamist".Sõnastuses veits huumorit ka muidugi sees, aga mõte jääb samaks.
Nimelt...iga endast lugupidav ahjuehitaja jätab kivid kramplikult puhtaks. Kuivad kivid ei võta segu külge ja vuugid surutakse vuugirauaga umbes 1 cm tühjaks, siis asi puhas ja ei ole ka väiksemaid vigu märgata ( petab tõesti paari mm kivi kõikkumised ära). Üldmulje 5 +!! Ahi seisab koos ka oma raskusele toetudes...
Ma, aga tahan, et kivid on märjad ja niisutan vuuke kohe 20 min. peale ladumist ja veel terve nädala käin märja harjaga üle igapäevaselt , et segu lihtsalt kivide vahele ära ei kuiva, vaid kivistuks( lisan ju savisegule tsementi veidike). Sedasi toimides on vuugid paari-kolme nädalaga nii sitked, et annab ikka kivi lahti kiskuda kui vaja peaks olema. Ahju pesen pärast äädikaveega ( või spets vahendiga) puhtaks ja ei häda miskit ( antud objekti ahjud ja kamin läheb värvi alla hoopiski...)

Robi 1 kirjutas:... ja veel terve nädala käin märja harjaga üle igapäevaselt , et segu lihtsalt kivide vahele ära ei kuiva, vaid kivistuks( lisan ju savisegule tsementi veidike).

Miks sa nii palju vaeva selle nädala jooksul harjamisega näed ja ahju lihtsalt pakkekilega kinni ei mätsi

Läbi selle ei peaks väljapoole nagu eriti midagi aurama.

Või kütad/kuivatad ahju ka veel samaaegselt - et seestpoolt kuivatad ja väljastpoolt "loputad"?

Vot õige Madis! Korstnaid ma keeran pidevalt toidukilega sisse kui suvel krohvin,paari päeva pärast kallan korstna ja kile vahele vett.
Ahju juures ei saa kilet sedasi kasutada, sest seinad segavad ja töö käib ülevalt edasi, segu kukub kile vahele jne.
Niisutamine pole väga raske ja selle tegemise ajal mõtlen järgmist tööd välja näiteks. Mõelda ka ju vaja
Seda juhtub erandkorras, et seest puhuriga kuivab ja väljast niisutan. Siis peab kaks eraldi voodrit olema. Muigi on asi rumalus.
Ilma järelniiisutusetta kuivab vuuk üllatavalt kiiresti ja võib isegi praokesed sisse võtta( siis on järelikult ka liiga rasvane segu).

Robi 1 kirjutas: Ilma järelniiisutusetta kuivab vuuk üllatavalt kiiresti ja võib isegi praokesed sisse võtta( siis on järelikult ka liiga rasvane segu).

Aga miks sa harjaga pead seda järelniistusvett peale "läbustama" - kas aedniku mürgipritsi moodi asjandus puhtamat jälge ei jätaks ja ehk vähem ka vehkimist nõuaks?

Olen pihustand ka otse voolikust teinekord ( kui võib vett maha ajada) aga esimese korra teen ikkagi harja või käsnaga, hõõrudes samas ka vuugid siledaks. See tavaliselt siiski abilise töö kui tal vaba moment tekib... ( hetkel, aga pean ise see abiline olema ).Muide, kõige paremad abilised ahjuehitusel on just naisesindajad...kes veel ei tea...Nad teevad ( suhtuvad) palju hoolikamalt oma tööd!

Kaunist!

Robi 1 kirjutas:Vot õige Madis! Korstnaid ma keeran pidevalt toidukilega sisse kui suvel krohvin,paari päeva pärast kallan korstna ja kile vahele vett.
Ahju juures ei saa kilet sedasi kasutada, sest seinad segavad ja töö käib ülevalt edasi, segu kukub kile vahele jne.
Niisutamine pole väga raske ja selle tegemise ajal mõtlen järgmist tööd välja näiteks. Mõelda ka ju vaja
Seda juhtub erandkorras, et seest puhuriga kuivab ja väljast niisutan. Siis peab kaks eraldi voodrit olema. Muigi on asi rumalus.
Ilma järelniiisutusetta kuivab vuuk üllatavalt kiiresti ja võib isegi praokesed sisse võtta( siis on järelikult ka liiga rasvane segu).

Kui ehitatav ahi kiletada, siis läheb savi kergesti hallitama.

Mul on siin problemiks liigne kuivus ja kuumus, sest kõrval teine ahi, mis peab tervet maja kütma hetkel. Hallitust siin vaevalt tulla saaks. Muidu mõte igati õige, sest olen näinud kuidas savikrohv võib hallitama minna kui vähegi kauemaks niiskus püsima jääb.
Kõrval teine ahi on keriasahi, kuhu ehitasin restkolde ja mis nüüd tunduvalt enam soojust annab sedasi.

Õhtust lugupeetavad.
No nüüd paar viimast postitust lähevad küll liiale........
Igasugusel haiglaslikul jutul on ka piirid...seekord läks vähemalt minujaoks liiale.
Mõnusat maeiteamidategemist...ülemõtlemisele vahelduseks võiks ka mõne normaalse ahju teha,normaalse väljanägemisega ,ja kui selleks ei ole suuteline...siis krohvi või pane mingi kate peale. Ja ongi jutul lõpp.
Meelis

Ma ei näe siin põhjust mingil haiguslikul liialdusel. Aga seda siis Robi poolt. Meelisel endal kipub jutt ja osavõtt jääma hindaja tasemele. On siis mida oma töödes varjata? Vot ei teagi

Hommikut.
Lugupeetav kaminahi.
Ega Sa ometi arva,et peaksin töötoas osalema,et kellelegi midagi tõestada? Kindlasti oleks see huvitav kogemus,ja ilmselgelt igalt inimeselt on midagi õppida.Igal juhul töötoa inimestele palju edu ja rõõmsat meelt.
Paraku pean vahelduseks enda headele inimestele ka meelehead tegema e. siis mõne töö ära tegema. Kuna uued tööd ja uued inimesed ootavad.
Mis puutub eelmisesse teemasse ,siis kahjuks jään oma arvamuse juurde.See,et ma soovitasin krohvida ,see oli juba mitu lehte tagasi.Sellise ahju puhtaks saamine on kigandi töö. Krohvimine 2x2 tundi. Nagu olen Robi jutust aru saanud siis Ta kuu aega seda juba teeb. (Sinu enda ütlus on ju ,et iga asi peab ju kunagi valmis ka saama)
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Hommik!

Ei näe küll nüüd probleemi vaidlemiseks. Räägime pealegi erinevatest asjadest hoopiski.
Ei ole ka ühte ahju kuu aega teinud . Suure tellisahju lammutamine, kivide puhastamine ja uuesti lappimine võttis 7 päeva. Aga siin ei ole ainult üks ahi tehtud. Nagu mainisin, on veel ka ürgvana kerisahi, kamin ja pliita... millel kõigel taga keerukas slepesüsteem, mille pidin tuleohutuse tagamiseks sammuti lammutama ja uue ehitamine võtab oma aja. Muud ei oska õelda, aga seni on läinud savisegu 30 kotti+ koldesegud+3 kotti krohvisegu ( kuna liiva oli raske saada, siis sai seekord tõepoolest kotiseguga leppida, aga see on erand).

meelisvaiksaar kirjutas:Hommikut.
Lugupeetav kaminahi.
Ega Sa ometi arva,et peaksin töötoas osalema,et kellelegi midagi tõestada? Kindlasti oleks see huvitav kogemus,ja ilmselgelt igalt inimeselt on midagi õppida.Igal juhul töötoa inimestele palju edu ja rõõmsat meelt.

Ütle kuidas arvad, aga tee, et oleks võimalik aru saada. Sinul ka mingi häda selle töötoaga Ütle siis ka üks sant põhjus

Ma teen sinu soovile teene Töötoast ei avalda midagi tehnilist.

...aga tahan, et kivid on märjad ja niisutan vuuke kohe 20 min. peale ladumist ja veel terve nädala käin märja harjaga üle igapäevaselt , et segu lihtsalt kivide vahele ära ei kuiva, vaid kivistuks( lisan ju savisegule tsementi veidike). Sedasi toimides on vuugid paari-kolme nädalaga nii sitked, et annab ikka kivi lahti kiskuda kui vaja peaks olema. Ahju pesen pärast äädikaveega ( või spets vahendiga) puhtaks ja ei häda miskit ( antud objekti ahjud ja kamin läheb värvi alla hoopiski...)

Soovitan niisutada ikka ainult sel juhul, kui selleks on vajadus. Ehitamisel tuleks järgida optimaalsuse printsiipi - ehk liiga hea pole samuti hea.

kaminahi kirjutas:

"Musta augu loomine"

Hommikut.
Lugupeetav kaminahi,No eo ole minul Sinu töötoaga muresid. Näita või tee mida tahad ,mis see minu asi on. Olen sellest aru juba saanud,inimesed on erinevad. Ja neil on ka erinevad vajadused.
Kahjuks Sinu ülejäämud postituse sisu jäi mulle mõistetamatuks.Aga pole hullu,Ma ju juhm natuke
Robi, vabandan ,et toppisin oma nina Sinu asjadesse.Edaspidi püüan viisakamalt käituda
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Hommik!

See töötoa asi tundus mulle algusest peale üks vinge ja julge ettevõtmine!! Selliseid koos tegemisi võiks edaspidi rohkemki toimuda, sest elu kõige ilusamad hetked, on ikka need koos veedetud hetked.On kindlasti mida meenutada hiljem!!
Tean ka seda, et Meelisel hetkel käsil väga magus objekt ... pole ka ime kui lihtrahvaga asjadesse veidike " sekkud" praegu . Pole midagi...iga asi saab ükskord otsa, varsti istume jälle rahulikult laua taga ja vahetame muljeid...Praegu, aga edu Sulle sinna Nõmmele! Elu on põhimõtteliselt fantastiline kui tahame märgata asjedes esmalt head.
Edu ja töörõõõmu igaühele, kes oma asja ajada oskab!

Tervitus ka siit!

Imelikult kombel pole keegi raatsind siia oma töid riputada. Teema tõstmiseks lisan pildi oma praegusest ettevõtmisest.
Kuna vedelesid ahju lammutamiset tulnud kivid, siis sai üks talupliita kokku klopsitud. Pliita kütab ka radikaid teisel korrusel, sellesk on kolle tehtud veidike võimsam. Kivid on meelega venitatud ääreraua alt välja, et saaks ka sisu teha lappi shamotist, nagu ma alati ise kolded teen. Paremal katab koldekivi voodri seina ( 45% nurga all), aga vasakul nihkus kolle laiemaks ja ei jäänud muud üle kui ukse kõrval olev post otse shamotist teha.
Pllta kannab võlvil ja varsti lammutan saalungi, siis saab ka kivide vahed viimistleda lubjaseguga.
------------------
Nüüd saalung eemaldatud ja sisse ka kõetud. Ilu üle saab vaielda, aga ise arvan, et väga praktiline asi tuli...vanaga võrreldes. Nüüd saab kiiresti sooja vee ja samas poti ka keema plaadil. Maal on selline 30x 45 kolle päris praktiline ( eriti kui lisaks veel küttekeha koldes).

See maha lammutatud ahi on nüüd uuesti sisse kõetud ja justkui toimib. Sisevoodriga küljed soojenevad päris normaalselt ja igast küljest ühtlaselt, sest laskub neljast küljest alla, nagu juba mainisin. Nüüd oleks vaja veel äädikaveega üle pesta ja, siis võib rahule jätta... ( seda kõva häälega ei julge õeldagi, et slepe korstnani on pea 5 m, mille tegin servi kivist...) Ega ta ilus muidugi pole( Leeviliku pilguga uurides)...aga alati saab üle krohvida kui ei meeldi...

Robi 1 kirjutas:See maha lammutatud ahi on nüüd uuesti sisse kõetud ja justkui toimib. Sisevoodriga küljed soojenevad päris normaalselt ja igast küljest ühtlaselt, sest laskub neljast küljest alla, nagu juba mainisin. Nüüd oleks vaja veel äädikaveega üle pesta ja, siis võib rahule jätta... ( seda kõva häälega ei julge õeldagi, et slepe korstnani on pea 5 m, mille tegin servi kivist...) Ega ta ilus muidugi pole( Leeviliku pilguga uurides)...aga alati saab üle krohvida kui ei meeldi...

Usun selle ahju tervislikku tulevikku!

Mis sa sest Leevist...

kena köik

kaminahi kirjutas:

Robi 1 kirjutas:See maha lammutatud ahi on nüüd uuesti sisse kõetud ja justkui toimib. Sisevoodriga küljed soojenevad päris normaalselt ja igast küljest ühtlaselt, sest laskub neljast küljest alla, nagu juba mainisin. Nüüd oleks vaja veel äädikaveega üle pesta ja, siis võib rahule jätta... ( seda kõva häälega ei julge õeldagi, et slepe korstnani on pea 5 m, mille tegin servi kivist...) Ega ta ilus muidugi pole( Leeviliku pilguga uurides)...aga alati saab üle krohvida kui ei meeldi...

Usun selle ahju tervislikku tulevikku!

Mis sa sest Leevist...

kena köik

Mis minust, aga ise arvestan slepe kütteseadme osaks. Erandiks võiks olla slepe, mis on soojusisoleeritud. Antud juhul ei ole ja pean tehtut ebaökonoomseks. Sry.

Loomulikult ei saagi selline pikk slepe eeskujuks olla, aga kuna vanas slepes pigi ei olnud( ega ka ülemäära tahma), siis väga vastumeelselt üldse tegin selle rakenduse. Soovitasin sellist kütmisviisi, et alguses otsesiibriga slepe soojaks ja pärast alles küljelõõrid kasutusse. Praegu igatahes peale kütmist slepe soe. Selles kohas on ahi olnud pea 100 aastat ja kui tuleohtu ei esine, siis ma ei saa ka muud enam teha midagi...

Slepe kindlasti osa süsteemist. Siiber enne korstent ja ei ole laristamine. Soojenev korsten on seda ju ka, seega sai endal lausa 2 korrusele siiber. Vast korstnapits ei pahanda väga.

raga kirjutas:Slepe kindlasti osa süsteemist. Siiber enne korstent ja ei ole laristamine. Soojenev korsten on seda ju ka, seega sai endal lausa 2 korrusele siiber. Vast korstnapits ei pahanda väga.

Ise pole korstnapitsi "pahandanud", aga on maailmas ka sinna toast pealepandavad kriiskad organiseeritud

raga kirjutas:Slepe kindlasti osa süsteemist. Siiber enne korstent ja ei ole laristamine. Soojenev korsten on seda ju ka, seega sai endal lausa 2 korrusele siiber. Vast korstnapits ei pahanda väga.

-----------------------------------------------------------------
Seda pooldan ise ka muidugi, et siiber korstnas või võimalikult korstna läheduses kui mingil põhjusel ei kannata korsnasiibrit panna. Arusaamatu raiskamisena näivad soemüürid ja ahjud, kus ülemine osa ja slepe soojus lihtsalt õuet kütab, kuna siibrid nii kaugel korstnast. Pliital peaks olema reguleersiibrid ( suve ja talvesiiber) eraldi, mida iga päev ei peaks puudutama, aga slepes või korstnas põhisiiber, mida tegelikult kasutatakse.