Ehitusfoorum

Eks see soojuse kiht seal õhuke natuke on. (mõõte saad teada palju temperatuur langeb - mõõda SP väljuvu ja siseosa juures sama toru temperatuurid ära. Kui langeb palju siis soojusta toru
Toru võid soojustada villaga, vahtplastiga - ise vaatad kuidas ilus jaab. 10 cm lisasoojustust oleks piisav.

sokolaad kirjutas: ↑13 Dets 2022, 00:04 võib mingi kasti ümber jah teha, et külm sooja ära ei veaks, kuigi siis peaks kasti sisse vist aurutõkke ka juba lisama

Kas seal kasti sees saab olema miski niiskuseallikas....?
Keegi hakkab seal elama... ?

Olaf kirjutas: ↑11 Dets 2022, 16:08 See selleks, aga mul on ka Toshiba ÕSP ja ma panin talle vahele pistikupessa mõõteriista (voolumõõtja)
ja täheldasin huvitavat asja (kui SP on puldist välja lülitatud), teatud välistemperatuurist alates sügisel ja talvel tarbitava võimsuse näit on ca 100 W, see teeb 2,4 kWh tarbetut el. energia kulu ööpäevas Sulatuskaabel on siis võimsusega 100 W ja koguaeg järel? Minu arust jube kahjulik värk.
Kolm aastat tagasi ostetud ja ei kuulugi n.ö. ägedamate hulka.
Seepärast talvel kütan maja ahjuga ja võtan SP toite pistikupesast välja.

Ühenda see kaabel lahti, see on meie kodukootud geenjuste leiutis seal.

Nagu öeldud, talvel pumpa ei kasuta, siis tuleb jah see lahti ühendamine ette võtta vist uuel aastal kevade poole.
Peab vaatama, kus talle ligi pääseb.

Olaf kirjutas: ↑11 Dets 2022, 16:08

Küülaline kirjutas: ↑10 Dets 2022, 11:40 Selline küsimus, et kui soojuspump puldist välja lülitada (või lülitab taimer) sellel ajal, kui see parasjagu sulatab välisosa ja siseosa nö puhkab? Peaks seda vältima või ei ole vahet?

See selleks, aga mul on ka Toshiba ÕSP ja ma panin talle vahele pistikupessa mõõteriista (voolumõõtja)
ja täheldasin huvitavat asja (kui SP on puldist välja lülitatud), teatud välistemperatuurist alates sügisel ja talvel tarbitava võimsuse näit on ca 100 W, see teeb 2,4 kWh tarbetut el. energia kulu ööpäevas Sulatuskaabel on siis võimsusega 100 W ja koguaeg järel? Minu arust jube kahjulik värk.
Kolm aastat tagasi ostetud ja ei kuulugi n.ö. ägedamate hulka.
Seepärast talvel kütan maja ahjuga ja võtan SP toite pistikupesast välja.

Kas sellega kuidagi nii pole, et tavaline voolumõõtja arvutab (cos φ)=1, aga kompressor tarbib voolu (et õli soendada) ja selle (cos φ) on oluliselt väiksem ühest. Elektrilevi voolumõtja peaks aga õigesti arvestama.

Kui soojendab, siis tarbib aktiivvõimsust cos φ=1 või selle lähedane. Ka "tavaline voolumõõtja" ehk elektriarvesti arvestab cos φ -ga (E=§ i*u*cos φ*dt).

kunn24 kirjutas: ↑03 Veebr 2023, 17:37 Kui soojendab, siis tarbib aktiivvõimsust cos φ=1 või selle lähedane. Ka "tavaline voolumõõtja" ehk elektriarvesti arvestab cos φ -ga (E=§ i*u*cos φ*dt).

Moodne invertertehnika ei pruugi soojendada enam kompressorit mitte küttekaabliga, vaid juhtides mootori töömähistesse lühikesi impulsse, nii et rootor ei pöörle aga staatori mähised soojenevad.
Soojendamine on ökonoomsem, sest toimub kompressori sees.

Miks peab kompressorit seistes soojendama, kui saab vajadusel käivitamisel aeglaselt käima tõmmata? Viimast ka nii tehakse ja tehti juba esimeste invertermudelite tulekuga.

kunn24 kirjutas: ↑03 Veebr 2023, 21:29 Miks peab kompressorit seistes soojendama, kui saab vajadusel käivitamisel aeglaselt käima tõmmata? Viimast ka nii tehakse ja tehti juba esimeste invertermudelite tulekuga.

Aeglaselt käivitamine on sujuvstart aga kompressori eelsoojendamist võib vaja olla mitmeid tunde seisnud seadmel.
Et õli kompressoris väga kangeks suure külmaga ei hanguks, kui seadmel on pikem aegprogrammi järgne planeeritud seisak.

Kust võtsid info, et õli jäätub kangeks? Õli spetsi ikka vaatasid?
Näiteks CLAVUS G 46 SHELL -44 C jne.

kunn24 kirjutas: ↑03 Veebr 2023, 21:57 Kust võtsid info, et õli jäätub kangeks? Õli spetsi ikka vaatasid?
Näiteks CLAVUS G 46 SHELL -44 C jne.

"Jäätumisest" pole ma midagi rääkinud.

Varem kirjutasid:

Et õli kompressoris väga kangeks suure külmaga ei hanguks

Ja su vaidlus on ka selles osas jabur, et vaevalt keegi alla 20 C miinuskraadi seda pumpa kipub käitama.
Ehk täiesti kohatu on sellise või analoogilise õli kasutamisel jutustada kompressori kütmise vajadust lähtuvalt õli "külmumisest", hangumisest või mida iganes sa siis "suure külmaga väga kangeks hangumisega" mõtlesid.

Eelmisel suvel olemasoleva esimese korruse Mitsu asemele paigaldati uus Mitsu ja vana paigaldati teisele korrusele, esimese korruse torud jäid vanad. Esimese välisosa all oli enne ja on ka nüüd talvel jääd, kuid teise korruse pumba välisosa alla ei tekkinud kordagi jääd.

Seetõttu tekkis küsimus, et kas torud (9,52 mm ja 6,35 mm, mõlema trassid umbes 5 m) mõjuvad tootlikkusele? Et välisosa ei jaksa siseosani toimetada ja kulutab seetõttu rohkem energiat. Kuidas ilma visuaalse vaatluseta tuvastada, kas alumise korruse torude 90 kraadi nurgad pole nö mõlkis ja nende läbilaskevõime pole vähenenud?

Kompressor lööb külmaaine gaasi rõhu alla ja gaas kuumeneb. Edasi liigub kuum gaas kondesaatorisse (kütmisel on see siseosa toa seinal). See soojusvaheti annab soojuse tuppa ning gaas jahtub... jne.
Ehk kujuta nt et pressid auto mootori jahutusvee lõdviku kokku. Ilmselt välistatud.
Seega kui külmaaine ringlust takistada on varsti kompressor katki või reaalsemalt rakendub kuumagaasi temperatuuri kaitse, ülerõhu kaitse. Tulemusena istud külmas kuna soojuspump ei tööta.

Ilmselt siis all toas rohkem soojust vaja, muud midagi.

teisel korrusel oli ka siis mingi pump, aga too vahetati 1.korruse pumba vastu? igal mudelil on ikka õiged/samad torud nagu specis kirjas?

Kui torud on mõlemal mudelil samad siis on OK. Kui aga peenemad/jämedamad siis süüdista vahetamist.

sokolaad kirjutas: ↑09 Apr 2023, 16:53 teisel korrusel oli ka siis mingi pump, aga too vahetati 1.korruse pumba vastu? igal mudelil on ikka õiged/samad torud nagu specis kirjas?

Vastupidi, esimese korruse pumba asemele pandi uus ja vana paigaldati teisele korrusele. Torud näevad väljast samasugused välja.

Kalvis kirjutas: ↑09 Apr 2023, 20:15 Kui torud on mõlemal mudelil samad siis on OK. Kui aga peenemad/jämedamad siis süüdista vahetamist.

Väljast paistavad samasugused. Esimese korruse torusid sees vaid pikendati (keevitusega), sest uue pumba asukoht nihkus umbes 20 cm.

1. korruse oma võeti ka mingi vana siis kusagilt ära ja pandi sinna asemele? kuna muidu poleks ju teada kas see varem ka jäätus või mitte. ei saa välja ka lugeda, et kas siis mõlemad nüüd jäätuvad või milles üldse probleem on...

samas kui mingi suvaline "sertifikaadiga" firma need sinna paigaldas, siis muud moodi ei saagi midagi teada, kui vaatluse teel üle vaadata ja peale seda vajadusel uuesti ja sel korral siis õigesti tühjaks tõmmata.
keevitusel ka ikka kaitsegaasi kasutati või plätserdati niisama pealt kinni?

sokolaad kirjutas: ↑16 Apr 2023, 00:02 1. korruse oma võeti ka mingi vana siis kusagilt ära ja pandi sinna asemele? kuna muidu poleks ju teada kas see varem ka jäätus või mitte. ei saa välja ka lugeda, et kas siis mõlemad nüüd jäätuvad või milles üldse probleem on...

samas kui mingi suvaline "sertifikaadiga" firma need sinna paigaldas, siis muud moodi ei saagi midagi teada, kui vaatluse teel üle vaadata ja peale seda vajadusel uuesti ja sel korral siis õigesti tühjaks tõmmata.
keevitusel ka ikka kaitsegaasi kasutati või plätserdati niisama pealt kinni?

Olemasoleva esimese korruse Mitsu asemele paigaldati uus Mitsu ja esimese korruse Mitsu paigaldati teisele korrusele. Mõlemad pumbad on paigaldanud sama firma.

Keevitust nägin vilksamisi kõrvalt, kaitsegaasi kohta ei oska öelda, mingid balloonid seal olid. Samas trass pole pikk, üks võimalus on see tervikuna lasta välja vahetada.

Igaksjuhuks küsin paigaldajalt kommentaari.

see gaasi teema peaks muidu pikema aja peale mõjuma, aga milles üldse probleem on nendega? et kas mõlkis torud tekitavad jääd kuna tegelikult ei peaks jääd olema ja vana pump ei tekitanud jääd vms?

siit postist pole võimalik midagi välja lugeda, kuna siin on just kirjas, et varem oli ka 1. korruse pumbal jää all:
viewtopic.php?p=427204#p427204

Tere
Jagake kogemusi arvamusi Midea Thermal Artic õhk-vesi pumba kohta. Plaanis soetada 10kw mudel koos 190l integreeritud boileriga. Kes on endale ostnud, kas olete rahul ?

No see teema päris soiku jäänud. Mis siis on aastal 2023 mõistlik ÕÕpumba tootja?
Emale vaja, kellasid vilesid pole vaja a'la äpid ja elektrihinna jälgimisvidinad
Läheks ahjuküttele toeks, kui kodust paar päeva eemal, et tuba maha ei jahtuks.
Küttepinda 50m2
Välisosa võiks olla nutikalt toodetud, mitte et sulatusvanni soojashoidmine võtab samapalju energiat, kui toa kütmisele kulub.
Pakkumisi võib ka teha, koos paigaldusega, Maarja-Magdaleenasse.

Tavaliselt 1. õhina möödumisel muutuvad kellad viled aktuaalseks. Ehk ilma nendeta on asi juba soetamisel moraalselt väheväärtuslik.

Hiid kirjutas: ↑23 Okt 2023, 19:30 No see teema päris soiku jäänud. Mis siis on aastal 2023 mõistlik ÕÕpumba tootja?
Emale vaja, kellasid vilesid pole vaja a'la äpid ja elektrihinna jälgimisvidinad
...

Kui vanainimene ise ei saa netiühenduse (restardiga) hakkama, siis äppide kasu on vägagi küsitav, sest vanainimesele on nagunii vaja perioodiliselt helistada, et vaimu värskemana hoida.

Üks hea omadus, mida tasuks vaadata on "temperatuuri andur puldis" (eri firmad kasutavad erinevaid nimetusi).
Et kui näiteks diivani peal oleks vaja teatud temperatuuri, siis tuleb panna pult diivanile ja selle asukoha järgi juhitakse kütmist.

Teine hea omadus oleks "inimese jälgimine", et suures ruumis kõvasti puhudes ei tekitaks tuuletõmmet inimesele. Aga väikses ruumis, kus on mõistlik kasutada fikseeritud suunda, on see lisaluksus liigne.

Ja muidugi kõige tähtsam, et kütaks -30C juures.
(Võin mõned margid otsida.)