Praod plaatvundamendis

[A23]

@ A23
Külmakerge...
Ma arvan, et Hr Piirfeld ei hakka Sulle vastama...
Aga kui vastab - loodan, et tuum on selles:
SELLEST ON SIIN JAHUTUD NII PALJU, ET ENAM EI VIITSI EGA TAHAGI

Nõus, jahutud on palju. Aga siiski on mõned otsad veel lahti, vähemalt oma jaoks. Nt kui sügavale võib keldri kaudu külmakerke oht minna, kas sellisel juhul peaks vundamendi taldmik keldripõrandast külmumissügavuse võrra veelgi rohkem allapoole ulatuma.

Üldiselt peale foorumiga liitumist mitmetele asjadele teise pilguga hakanud vaatama. Nt mõned aastad tagasi veel, kui tuttav tegi vundamenti ja paigaldas selle vastu (tema jutul hüdrotõkkeks) musta "mummukile" ja väitis, kui oluline see on, siis arvasin, et OK, ju siis nii on. Foorumi abil on selles osas arusaamine nüüd kardinaalselt muutunud.

[ping]

... Ennast huvitab teema esialgu puht teoreetiliselt.
Oletame, et talviti mitteköetaval majal on
a) lintvundament külmumissügavuseni, soojustamata betoonpõrand pinnasel
b) lintvundament külmumissügavuseni, aga kelder ja soojustamata keldripõrand vundamendi jalusele suhteliselt lähedal. ...

Betoonil endal (vundamendil) on suhteliselt ükskõik, et milline on tema temperatuur.
Pinnase külmakerget tekitab pinnases oleva vedela vee mahumuutus jäätumisel.

Vastavalt üldtunnustatud termodünaamika seadustele ei saa külm "mitte kuskile alla ronida" vaid (maa seest tulev) soojus lahkub alati jahedama keskkonna poole, ehk ka "kütteta ruumi".

Talvel kütmata ruumi (selle põranda) ja maakera vahel olev soojustuse kiht ei ole mitte "millegi soojendamiseks" vaid on alusmaapinna ja selles oleva vee "jahtumise vähendamiseks".

"Maa peal vedeleva betooni" külmakerke vältimiseks võib selle tõsta ka vedela vee nivoost kõrgemale või alandada vee nivood (drenaaž) või vahetada all olev hügriskoopne pinnas näiteks piisava killustiku (kruusa) kihi vastu.

Kas võib külmakergetega mingeid ohte ette näha?

Vee/jää max mahuerinevus on 10% ja kui 8m pikkuse vundamendi külje sisse tahab ära mahtuda 8,8m jääd, siis pead ise arvutama lähtudes konstruktsiooni tugevusest, et kas jää tõukab vundamendi nurgad laiali või mitte.
Või milline meetod on majanduslikult või tehniliselt mõtekam.

[kunn24]

1 asja jätsid tähelepanuta, sügisel hakkab maapind jahtuma pealt, Maa seest jääb soojemaks. Ka jäi mulle segaseks:
"Talvel kütmata ruumi (selle põranda) ja maakera vahel olev soojustuse kiht ei ole mitte "millegi soojendamiseks" vaid on alusmaapinna ja selles oleva vee "jahtumise vähendamiseks"."

[vuuk]

...
Vee/jää max mahuerinevus on 10% ja kui 8m pikkuse vundamendi külje sisse tahab ära mahtuda 8,8m jääd, siis pead ise arvutama lähtudes konstruktsiooni tugevusest, et kas jää tõukab vundamendi nurgad laiali või mitte.
Või milline meetod on majanduslikult või tehniliselt mõtekam.

Kaldun arvama, et niisugust 8m pikkust vundamenti ei saa tegelikkuses olla, kuhu saaks tekkida 8,8m jääd.
Selleks peaks olema vundament nagu veeanum. Vesi saab olla materjali poorides. Poorid üldjuhul moodustavad materjalist suhteliselt väikese osa.
Külm tekitab vundamenti ja seina prao pigem nii, et kergitades maja erinevatest kohtades erinevalt kivimaterjal ja kivimaterjalist konstruktsioon ei talu eriti palju tõmbe ja paindepingeid. Pragu tekib vundamendi ja seina suhteliselt nõrgematesse piirkondadesse, mis painde-, tõmbe-, liitpingetele järgi annavad.

[ping]

...
Külm tekitab vundamenti ja seina prao pigem nii, et kergitades maja erinevatest kohtades erinevalt kivimaterjal ja kivimaterjalist konstruktsioon ei talu eriti palju tõmbe ja paindepingeid.
Pragu tekib vundamendi ja seina suhteliselt nõrgematesse piirkondadesse, mis painde-, tõmbe-, liitpingetele järgi annavad.

Jäätunud toru otsast tõukab jää liite või kraani minema, sest takistuse kohal on kõige suurema amplituudiga jõu koondumise koht.

Tänapäevastel pehmetel talvedel vast tõesti ei kohta selliseid pilte nagu 80-90'datel näha oli.
Keerulistel aegadel, kui ehitused seiskusid ja müürid jäeti lahtiselt mitmeks aastaks seisma, siis nägin keldripõrandast katuseharjani lõhki (kuni 10cm mõra) kerkinud seinu ja nihkunud keldrinurki.

Mõni aasta tagasi nägin uusarenduses Columbia plokist müüre, mille nurgad plokitühemikesse jooksnud vee tõttu olid lõhki jäätunud ja mõne cm laiuste vertikaalsete mõradega.

Kõik need majad "värviti ilusaks" ja seisavad tänaseni.

[EH.INS.]

Härrad - tõsiselt - lõpetage see jutt nüüd ära...
Pseodoprobleem...

[A23]

... müürid jäeti lahtiselt mitmeks aastaks seisma, siis nägin keldripõrandast katuseharjani lõhki (kuni 10cm mõra) kerkinud seinu ja nihkunud keldrinurki.
...

Selge, siin vastus olemas, eriti väärtuslik, et reaalse kogemuse põhjal, tänud.

[EH.INS.]

...
siis nägin keldripõrandast katuseharjani lõhki (kuni 10cm mõra) kerkinud seinu ja nihkunud keldrinurki.

Mõni aasta tagasi nägin uusarenduses Columbia plokist müüre, mille nurgad plokitühemikesse jooksnud vee tõttu olid lõhki jäätunud ja mõne cm laiuste vertikaalsete mõradega.

Jälle viitan - pseodoprobleemid
Vale materjal ja ehitustehnoloogia - viide keskkonnatingimustele
Juba viide - "plokitühemikesse jooksnud vee tõttu olid lõhki jäätunud" viitab, et ehitajal puudub üldse pädevus selliseid asju ehitada - sinna ei saa vesi koguneda - see jookseb vastavatest tühimikest välja (kui need on tehtud)

[suvaline]

@EH.INS.
Kui nüüd huumoriga juuksekarv lõhki ajada siis mitte vee tõttu vaid vee kallal toimetanud füüsikaline protses, mida tingib temperatuur. Nõuka ajal tehti punasest kärgtellistest bussipeatusi ja oli ette teada, et selliste telliste külmumiskordade arv on ca (oli vist) 120 korda ja siis hakkavad lagunema ... eks ongi ju loogiline, et iga mõne aja tagant jälle sovhoosis / kolhoosis EÜE- suvel tööd oli.
Uuemast ajast meenub veega seoses üks teine totternaljaks juhtum: kohus olla otsustanud, et kaablikaitsehülss on ka veetoru, sest selles saab liikuda õhk ja õhus on niiskus ja niiskus on ju vesi. Oli vist Tln lennujaama raja esimene reki hanke vaidlustus.

[ping]

...
Juba viide - "plokitühemikesse jooksnud vee tõttu olid lõhki jäätunud" viitab, et ehitajal puudub üldse pädevus selliseid asju ehitada - sinna ei saa vesi koguneda - see jookseb vastavatest tühimikest välja (kui need on tehtud)

Kui ehitatava hoone seinad on miinustemperatuuris ja vahelae paneelidele kogunev sulavesi nõrgub plokkidesse mis juba on jääd täis, siis ei ole mingitest avadest kasu.

[EH.INS.]

...
Juba viide - "plokitühemikesse jooksnud vee tõttu olid lõhki jäätunud" viitab, et ehitajal puudub üldse pädevus selliseid asju ehitada - sinna ei saa vesi koguneda - see jookseb vastavatest tühimikest välja (kui need on tehtud)

Kui ehitatava hoone seinad on miinustemperatuuris ja vahelae paneelidele kogunev sulavesi nõrgub plokkidesse mis juba on jääd täis, siis ei ole mingitest avadest kasu.

Ei hakka vaidlema...
Lihtsalt ei saa aru miks need lollid seal paneelide tehastes ka paneelidesse vastavad avad ette näevad
Ja ei saa aru kuidas saab paneele monteerida enne kui min 1 paneeli alune plokirida on betoneeritud
Ma ei tea mis objekte Sa näinud oled - olen ka mõnel käinud ja isegi talvel on juhtunud - no pole ette tulnud selliseid probleeme

[EH.INS.]

Aga panen viite kust leiab sellised ehitajad: viewtopic.php?p=460174#p460174

[porjuh]

Kas pragude kohta on midagi uut? Kas sa ekspertiis tellitud? Nii enda harimise mõttes..

[T25]

Kas pragude kohta on midagi uut? Kas sa ekspertiis tellitud? Nii enda harimise mõttes..

Ju vast sai aru, et pole mõtet pseudoprobleemiga tegeleda. Kui praod väga häirivad, siis lasta ketaslõikuriga üle ja laiem pragu mingit jootebetooni või silikooni vms täis surada.

[EH.INS.]

Kas pragude kohta on midagi uut? Kas sa ekspertiis tellitud? Nii enda harimise mõttes..

Ju vast sai aru, et pole mõtet pseudoprobleemiga tegeleda. Kui praod väga häirivad, siis lasta ketaslõikuriga üle ja laiem pragu mingit jootebetooni või silikooni vms täis surada.

Ju vast sai aru aru, et pole tegemist VUNDAMENDIGA...