Ehitusfoorum

trebla kirjutas: ↑03 Aug 2022, 16:25 ...ai kus tahaks homme müüa oma elektri Eesti asemel hoopis Lätti....
meil 7,3 € ja neil 510 €.... (mis lahti ? )

Või pigem - kui 10 kWh akut maksab 5000 € siis selle ühe tsükli müügi nihutamisega paar tundi saaks 5 €....
Niimoodi 1000 korda ja aku hind olekski tasa...

Aga 1000 korda oleks... ? mitu aastat... ?

Ja kui aku eluiga on 100% koormamisel 1000 tsüklit, siis kus see kasu on?
Tasub uurida, et kuidas mõjutavad erinevad laadimis ja tühjenemisrežiimid aku eluea tsüklite arvu.

Tootjad annavad prognoositud aku töötsüklite arvu, kui aku kasutus vastab nende poolt etteantud tingimustele.
Aga kui suure ahnusega tõuseb aku temperatuur üle +45C võib aku eluiga isegi poole lühemaks jääda.

new1 kirjutas: ↑02 Aug 2022, 21:54... Kui elekter läinud ja toit kõik kapis riknenud, siis muutub see toidu rahaline väärtus kui selline teisejärguliseks, eriti kui poodi või söögikohta kusagil maja nuka taga ei asu(kui sealgi siis elekter olemas oleks sellisel juhul). ...

Kui pood asub kaugel ja selle külastamise tihedus on küsitav, siis sellises elamises on alati varuks mõned kilod kuivaineid ja mõnikümmend lihakonservi.

5kg tatart (säilib toatemperatuuril vaakumpakendis üle 10 aasta) maksab alla 10eur ja selline kogus aitab mitu nädalat hinge sees hoida.

Kusjuures 0,5L 40 kraadist viina annab 1150kcal millest piisab terveks päevaks, parandab tuju, hävitab kaariest ja süüa juurde polegi vaja.

Kes neid konserve ja kuivikuid ikka niiväga närida tahab, kui oleks kerge lisainvesteeringu abil võimalik tervet siga sügavkülmas hoida ja vastavalt vajadusele normaalset sööki süüa päris pikalt isegi täieliku blackout-i ajal.

new1 kirjutas: ↑03 Aug 2022, 18:58 Kes neid konserve ja kuivikuid ikka niiväga närida tahab, kui oleks kerge lisainvesteeringu abil võimalik tervet siga sügavkülmas hoida ja vastavalt vajadusele normaalset sööki süüa päris pikalt isegi täieliku blackout-i ajal.

Hädaolukorras on kergemeelne loota restoranisööki, peaasi kui hing sees püsiks.

5kWh mahuga akut ja 2kW inverterit "kergeks investeeringusks" nimetada pole vist päris õige.

Aasta sügavkülmas kuivanud lihatükk pole küll "normaalne söök" (olen proovinud) kuigi vaakumpakend parandab oluliselt tulemust.
Lihakonserv või kasvõi 0,5L purki keedetud sült kannatab seevastu aastaid hiljem tarbida.

Ei oleks nii palju vaja külmiku jaoks, suvaline netist võetud näide suurel tavakülmikul näitab 254kWh aastas ehk siis 0,7kWh ööpäevas. Suvisel perioodil on seda pimedat aega kolmandik ööpäevast ja siis juba turgutaks päikesepark laadimist ning käiks päikeselt edasi, ehk siis poolest kWh-st justkui võiks täiesti piisata külmiku elus hoidmiseks üle öö. Öisel ajal üldiselt keegi seal kapi uste vahet ei sõelu ka ning see tuleb ka energiakulule kasuks. Kusagilt tellides võtmed kätte lahendus oleks korralikult kulukam kindlasti kui ise asjale käed külge panekuga võrrelda.

vtl kirjutas: ↑31 Juul 2022, 14:39

Ac457765 kirjutas: ↑30 Juul 2022, 19:19Mina mitte ühtegi ja ei ole ka tulevikus plaanis, sest ma suudan oma rahaga midagi mõistlikumat ette võtta.

Lihtsalt huvi pärast küsin, kui suur see investeeringu tootlus tänapäeval siis on alternatiivse "mõistliku ettevõtmise" korral?

30-50% aastas mul.

new1 kirjutas: ↑04 Aug 2022, 18:16 Ei oleks nii palju vaja külmiku jaoks, suvaline netist võetud näide suurel tavakülmikul näitab 254kWh aastas ............

Ei ole mul mahti siingi aastate jooksul korduvalt läbiharutatud teemat uuesti ülekirjutama hakata.
Omale võib igaüks teha, mida tahab, aga omi uitmõtteid ei maksa teistele "püha tõe" pähe kuulutada.

Ac457765 kirjutas: ↑04 Aug 2022, 20:15

vtl kirjutas: ↑31 Juul 2022, 14:39

Ac457765 kirjutas: ↑30 Juul 2022, 19:19Mina mitte ühtegi ja ei ole ka tulevikus plaanis, sest ma suudan oma rahaga midagi mõistlikumat ette võtta.

Lihtsalt huvi pärast küsin, kui suur see investeeringu tootlus tänapäeval siis on alternatiivse "mõistliku ettevõtmise" korral?

30-50% aastas mul.

Vanasti arvati, et ajalehepoisi äri oli kõige tasuvam bisnis üldse.

Algkapitaliks oli ÜHE lehe raha.
Selle müüs vähemalt 2x kallimalt maha ja võttis juba 2 ajalehte.
Ja nii kordistas kuni ostjaid jagus, ehk õhtuks kordistas edukas ärimees algkapitali mitmekümne kordseks.

Võis nii olla küll, aga summad ise väikesed, mul ikka eurodes 5-kohalised.

See on see tuntud lugu male leiutaja poolt enesele küsitud tasust...
esimesele ruudule 1 viljatera ja siis igale järgmisele sama palju kui eelmistel kokku on...
Sellest Ukraina aastasest saagist ei tuleks vist välja.... või pole ka täna maailmas üldse nii palju vilja..?
Ka ajalehepoisil oleks peagi vaja rong osta, et järgmine ports ajalehti kohale vedada...
Ja see järel 2 rongi.... jne...

trebla kirjutas: ↑05 Aug 2022, 01:09 See on see tuntud lugu male leiutaja poolt enesele küsitud tasust...
esimesele ruudule 1 viljatera ja siis igale järgmisele sama palju kui eelmistel kokku on...

Ehk igale järgmisele ruudule kaks korda niipalju kui eelmisele.

Ma mõtlen aga hoopiski seda, et kui keegi räägib tänasel päeval tõsise näoga 30...50% aastatootlusest, siis on see kas püramiidskeem, pettus või muu skämm. Ja sellisesse väitesse või soovitusse tuleb ka vastavalt suhtuda.
Jah, muidugi võib ka loteriiga võita, aga see ei ole jätkusuutlik ega pikaajaline teenistus.

vtl kirjutas: ↑05 Aug 2022, 16:15 Ma mõtlen aga hoopiski seda, et kui keegi räägib tänasel päeval tõsise näoga 30...50% aastatootlusest, siis on see kas püramiidskeem, pettus või muu skämm.

Äkki lihtsalt ettevõtlus?

Milline legaalne ettevõtlus saab toota 50 % aastas? Või me mõistame seda "tootlust" erinevalt?

Küülaline kirjutas: ↑05 Aug 2022, 21:20 Milline legaalne ettevõtlus saab toota 50 % aastas? Või me mõistame seda "tootlust" erinevalt?

Väga paljud veel rohkemgi. Sellised kus on kulud väikesed ja "mõttetut" käivet vähe ehk näiteks osutatakse teenust.

Aktsiaturul askeldamine on ettevõtlusvorm nagu iga teinegi.
Iga ettevõtte jaoks on lõppeesmärk teenida kasumit. Autotootja teeb autosid ja müüb neid. Jätkusuutlikkuse huvides peab ta aga selleks näiteks tagama ka hooldusvõrgustiku.Ta võib seda teha oma nime alt või osta teenusena teise firma käest sisse ("outsource'ida").
Näiteks mutreid ei tooda ükski autotootja vast ise vaid nende valmistamine on sisse ostetud .
Aktsiaturul askeldav ettevõtja ostab lihtsalt sisse ettevõtte kõik tegevused-ka kasumi teenimise...
Kui allhankija et taga talle piisavat kasumit, siis vahetatakse see järgmiseks perioodiks teise kasumitootja vastu välja... autotootja vahetatakse näiteks saiaküpsetaja vastu...

Ac457765 kirjutas: ↑05 Aug 2022, 20:30

vtl kirjutas: ↑05 Aug 2022, 16:15 Ma mõtlen aga hoopiski seda, et kui keegi räägib tänasel päeval tõsise näoga 30...50% aastatootlusest, siis on see kas püramiidskeem, pettus või muu skämm.

Äkki lihtsalt ettevõtlus?

Hei, algne väide rääkis "investeerimisest" ju. Tsiteerin: "Mõistlikum oleks mingid jurad paneelid ostmaa jätta ja see raha kohe mõistlikult investeerida."

Investeerimine on lihtsalt kapitali paigutamine kuhugi kasumi eesmärgil, nii et ise tööd tegema ei pea.
Ettevõtlus on millegi tootmine või teenuse pakkumine, st. ettevõtja teeb ise aktiivselt midagi.
Need on erinevad asjad, kuigi üksteisega tihedalt seotud.

PS. Minu asi ei ole muidugi, kuhu keegi oma raha paigutab või millist kasumit teenib. Aga lihtsalt kuhugi vaba raha investeerimine annab pikaajaliselt tootlust suurusjärk 10%. Täna on päikesepaneelide tootlus sellest kõrgem (eeldusel, et liitumiskulud on mõistlikud) ja sellepärast kergitasingi kulmu, kui keegi nimetab seda "juraks".

Ac457765 kirjutas: ↑05 Aug 2022, 21:49

Küülaline kirjutas: ↑05 Aug 2022, 21:20 Milline legaalne ettevõtlus saab toota 50 % aastas? Või me mõistame seda "tootlust" erinevalt?

Väga paljud veel rohkemgi. Sellised kus on kulud väikesed ja "mõttetut" käivet vähe ehk näiteks osutatakse teenust.

Näiteks hauakaevaja kulud on labidas, kindad ja saapad ning sissetulek tekkib kui neid koos sihikindlalt liigutada.

Kalvis kirjutas: ↑02 Aug 2022, 07:08 Kõige huvitavam oli aga ühel teisel omanikuga, kus oli vaidlus KOV ja maja m2 ulatuse osas (60 m2 piiri üle) ja siis KOV ise ütles - et kuna räästas on täpselt 1 m seinast üle (maja seintega pindala oli täpselt 60 m2) siis on tegu riputatava asjaga ja maja paberid on seega korras.

Põhjendus vale, lahend õige.
Ehitisealuse pinna definitsiooni saab siit (§ 19. Ehitisealune pind):

(6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:
...
9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

PS. Kui kellelgi on vaja juriilist konsultatsiooni (või suisa kohtusse minekut) mis puudutab ehitamist (muuhulgas KOV ebamõistlikud nõuded), siis septembri teisest poolest saan suunata just sellele teemale spetsialiseerunud inimesele.

vtl kirjutas: ↑06 Aug 2022, 09:52
Investeerimine on lihtsalt kapitali paigutamine kuhugi kasumi eesmärgil, nii et ise tööd tegema ei pea.
Ettevõtlus on millegi tootmine või teenuse pakkumine, st. ettevõtja teeb ise aktiivselt midagi.
Need on erinevad asjad, kuigi üksteisega tihedalt seotud.

Tegija ettevõtja ei teegi ise aktiivselt tööd, vaid investeerib (osa) oma juba teenitud raha uuesti ettevõttesse, kasvatab seda, investeerib jälle...

Kalvis kirjutas: ↑02 Aug 2022, 07:08 Enamus juhtudel tahab KÜ ise neid asju seintelt eemaldada ja selleks on KÜ kui omaniku õigus. Ei peagi kohut käima, kuna omanikuna võib töömehel lasta kõik eemaldada ja vihane satipanni omanikul kohtust õigust saada pole.

Minu mälu järgi korteriühistu ei ole maja omanik, vaid valitseja. KÜ-l on seadusest tulenevad õigused maja hallata, aga seda vaid omaniku ehk korteriomanike tahtmisel. Seepärast ju peab, paber näpus, õsp/kamina/antenni paigaldamiseks-seina lõhkumiseks käima läbi kõik korteriomanikud, mitte korteriühistu juhatuse.

Antenni paigaldamine kortermajas on läbi käinud Euroopa kohtust ja otsus oli, et korteriühistu ükskõik mis vormis ei saa keelata vastu võtta legaalselt edastatavaid saateid. See otsus laienes kõikidele liikmesriikidele. Küll võib ühistu seada piiranguid, näiteks ei tohi paigaldada antenni aknale-fassaadile, vaid see peab olema katusel.

See "omanik" ei ole juriidiline termin aga sisu on sama - KÜ kaasomanike kogu (esindab kaasomanike tahet).
Piisav on juhatuse otsus. Aga kuna üldkoosolek on kõrgem siis see võib alati juhatuse otsuse sinnasamusesse saata.
Kui naabrile ei meeldi teise antenn siis võib ta juhatusele kaevata. Kui juhatus pole varem luba andnud siis võtabki antenni maha või vastab naabrile, et luba on antud. Vihane naaber saab vaid üldkoosoleku kokku kutsuda ja siis arutatakse antenni küsimus lõplikult - üldkoosoleku otsusega.

Veelkord omatarbest.

trebla kirjutas: ↑01 Juul 2022, 11:07 ...

Teine paigaldis on maakodus - seal on tarbimine nii nagu see on - väga heitlik... pea kaheaastase toimimisaja jooksul toodab muundur ilmselt kuskil 22 MWh ja võrku läheb 20 MWh.

Seega toodangust õnnestub ise ära tarbida kuskil 10 % maksimaalselt.

Kuidas teistel?
Iseäranis nendel, kes 24/365 oma paigaldisega arvesti taga koos elavad?

.

See maakodu paigaldis hakkab 2 aastat vanaks saama ja sealne 12 kW jaam on tootnud 21 800 kWh ning muunduri toodetud ja võrku müüdud energia erinevus on 2160 kWh.
Ehk siis reaalse omatarbe % on 10

Samal ajal on sellesama 2 aasta jooksul võrgust ostetud lisaks 11 179 kWh.

Kuidas siis ikkagi teistel? 10 (või 12) kWp paigaldis on selline eramajale suht levinud asi - palju sellega oma reaalset elektritarbimist toetada saab ?


PS
Samal perioodil on mittesaldeeritud elektrit võrku müüdud 791 kWh.

Mis sa selle paigaldise tasuvusajaks pakud?

"võrku läheb 20 MWh ... mittesaldeeritud elektrit võrku müüdud 791 kWh" Palun selgitust.

trebla kirjutas: ↑09 Aug 2022, 14:18 Veelkord omatarbest.

trebla kirjutas: ↑01 Juul 2022, 11:07 Teine paigaldis on maakodus ...

Eks see sõltub elektrihinnast.

Kui võtta aluseks kogu selle aja keskmine elektrihind, siis tuleks 6 aastaga sama summa tagasi. Ilma tastuvenergiatoetuseta 8 aastaga.
Kui jääks kehtima viimase 12 kuu keskmine elektrihind, siis oleks numbrid vastavalt 4 ja 5 aastat.
Omatarbe tuluks on rehkendatud vastava kuu tegelik elektri keskmine sisseostuhind, - pidevalt on ju ka võrgust ostetud.

Mittesaldeeritud energia on see, mis on võrku antud kuid samal ajal on sama tunni ajal samapalju jälle ka võrgust tagasi võetud või samal ajal teise faasi kaudu tagasi võetud.
Ehk vaadeldud tunni lõikes on tootmine-tarbimine null.

trebla kirjutas: ↑09 Aug 2022, 17:09 Eks see sõltub elektrihinnast.

Kui võtta aluseks kogu selle aja keskmine elektrihind, siis tuleks 6 aastaga sama summa tagasi. Ilma tastuvenergiatoetuseta 8 aastaga.
Kui jääks kehtima viimase 12 kuu keskmine elektrihind, siis oleks numbrid vastavalt 4 ja 5 aastat.

Ja kui arvestada ka seda, et keegi ei paiguta oma raha sinna selleks, et see sama summa lihtsalt 4-8 aasta pärast tagasi saada, vaid lisaks inflatsiooni tagasi teenimisele sellest ka tulu saada, siis korrutame tasuvusaja vähemalt kahega.