Füüsika teema

[EH.INS.]

Niipea kui aru saada, et konstant on valguse kiirus ja suhtelised aega ja ruum (aegruum) vastupidiselt Newtonile hakkab selgus majja tulema...

[elmut66]

Aga mis on kiirem ,kui valguse kiirus, kui jõuad külmikust õlle kätte saada enne kui tuli süttib .

[EH.INS.]

Teoorias saab olla valguse kiirusest suurem kiirus
On väike aga - see ei kanna ainet, infot jms

[T25]

Liikuva sűsteemi pikkus on ka 1,5 miljonit km

Tähendab nii valgusallikas kui ka peegel liiguvad?
Enne kaugenes sul ainult peegel valgusallikast.

Teisel juhul nihutatakse vahemaad AB valgusallika suhtes edasi

Valgusallikaid vōib űks ka olla, mis asetseb kahe pikkuse vahel. Oluline on see, et meil on pikkus AB, mis asetseb staatilises olekus valgusallika suhtes ning teine pikkus AB, mis kaugeneb valgusallikast. Relativistide väitel mõlemas sűsteemis mõōdetakse valguse kiiruseks C. Aga nagu sa űtlesid, et valgus jõuab mitteliikuva peeglini varem, st sa elad klassikalises maailmas. Klassikalises maailmas valgus ei jōua 5 sekundi pärast liikuvas sűsteemis peeglini, sest peegel on selle aja sees edasi liikunud staatilises peeglist, mis on 1,5 milj km kaugusel valgusallikast. Kui me liikuvas sűsteemis teeksime mõõtmise , kuhu on valgus jõudnud 5 sekundi pärast, siis see oleks vähem kui 1.5 milj km( sest valgus pole veel peeglini jõudnud, mis tähistab pikkust 1,5 milj km). Seega jagades väiksema pikkuse kui 1,5 milj km 5 sekundiga, saame valguse kiiruseks liikuvas sűsteemis alla 300000 km/s.
Relatiivses Einsteini mitte Galileo maailmas on valguse kiirus aga C , mis tähendab, et valgus peaks olema läbinud 5 sekundiga liikuva pikkuse AB otsast lõpuni.
Kõike seda selgitatakse nagu EH.Ins űtleb, suhtelise aja ja ruumiga ning suhtelise űheaegsusega.

[Küülaline]

meil on pikkus AB, mis asetseb staatilises olekus valgusallika suhtes ning teine pikkus AB, mis kaugeneb valgusallikast ... Klassikalises maailmas valgus ei jōua 5 sekundi pärast liikuvas sűsteemis peeglini, sest peegel on selle aja sees edasi liikunud staatilises peeglist

Huvitav, mispärast siis signaalid (või valgus) jõuab Kuult Maale sekundiga, Marsilt minutitega ja lähimalt tähelt aastatega. Ja samal ajal kõik need kehad liiguvad üksteise suhtes.

[T25]

meil on pikkus AB, mis asetseb staatilises olekus valgusallika suhtes ning teine pikkus AB, mis kaugeneb valgusallikast ... Klassikalises maailmas valgus ei jōua 5 sekundi pärast liikuvas sűsteemis peeglini, sest peegel on selle aja sees edasi liikunud staatilises peeglist

Huvitav, mispärast siis signaalid (või valgus) jõuab Kuult Maale sekundiga, Marsilt minutitega ja lähimalt tähelt aastatega. Ja samal ajal kõik need kehad liiguvad üksteise suhtes.

Seda ma ei oska praegu sulle vastata, sest uurin alles kõige lihtsamaid liikumisűlesadeid ja nagu näha, siis õppida on isegi neist väga väga palju.

[k6pitseja]

https://dspace.ut.ee/bitstreams/0977164 ... b/download
Sellel teemal lausa bakalaureusetöö kirjutatud.
Ei pea jalgratast leiutama hakkama.

[Küülaline]

Ei pea jalgratast leiutama hakkama

See on ju Tartu Ülikool ja "peavool" ning ilmselt ei sobi.

[T25]

Lugesin selle töö kiirelt diagonaalis läbi. Mõned tähelepanekud.


Micheson Morley katse on tegelikult kooskõlas valguse korpuskulaarse mudeliga.

Nüüd see valguskell, kus footonit põrgatatakse liikuvas vagunis üles alla kahe peegli vahel, eeldab, et valgus käitub inertsiaalselt. Selliselt käituks näiteks pall, kui sa põrgatad seda liikuvas vagunis. Valgus ei olevat aga inertsiaalne, ning kaldub sihtmärgist kõrvale.Nn light abberration. Valgus ei pruugi üldse peeglini jõuda, kuna ei käitu inertsiaalselt.

Need aatomikellade katsed lennukite peal.Sai juba toodud analüüsid, et kellad viskasid sellist kirvest, et neist andmetest ei saanud tegelikult midagi välja lugeda.

Müüonite puhul võrreldakse müüoni lagunemisaega, kus müüon on kõigepealt vastu ekraani valguse kiirusega nö sodiks lastud, selle ajaga, mil müüon vabalt atmosfääris hängib.





I

[EH.INS.]

Ei pea jalgratast leiutama hakkama

See on ju Tartu Ülikool ja "peavool" ning ilmselt ei sobi.

No näed, ei sobi...
Ülikoolide ja teadusasutuste ja laborite jne kaupa idioote
Nii füüsikutest õppejõud, insenerid jne kui füüsikatudengid
Kogu maailm ajab totaalset kelbast, kõik vaatlused on kelbas, praktiktiline rakendamine on kelbas jne
"Peavool" on "õige füüsika" maha salanud
Mis eesmärgil normaalsete inimeste mõistus muidugi ei võta
Selleks on "keenjused"
Õnneks on meil Eestis olemas oma "keenjus" kes kõike teab laitmatult
See ei loe, et pole elus matemaatikast ega füüsikast essugi taibanud
Ta on projekteerinud ja ehitanud tuumapeldiku
Ja kohe on temalt tulemas ka 3 000 000 km pikkused rongid ja 600 000 km pikkused laevad

[suvaline]

EH.INS.
Äkki on mõni siin Chuck Norris? Siis ju valgus käitubki teistmoodi.