Ehitusfoorum

@ping, see trollimine on väheke tüütu. Saad isegi aru, et 1 TWh ei vaja 450 mln m3n gaasi. Tootmine käib kogu aeg, st miks peaks kõik korraga kuhugi mahutama? Lisaks on hoidla juba olemas ja kasutuses. Inčukalnsi gaasihoidla mahutab 5 miljardit m3 (kirjuta julgelt kõik nullid välja).

val kirjutas: 29 Dets 2022, 09:12 @ping, see trollimine on väheke tüütu. Saad isegi aru, et 1 TW ei vaja 450 mln m3n gaasi. Tootmine käib kogu aeg, st miks peaks kõik korraga kuhugi mahutama? Lisaks on hoidla juba olemas ja kasutuses. Inčukalnsi gaasihoidla mahutab 5 miljardit m3 (kirjuta julgelt kõik nullid välja).

See ei ole mingi trollimine...
Kõikide "roheliste" jutt ongi ainult jutt ilma mingite "numbriteta" so soovmõtlemine...
A la "saaks teha nii, sealt tuleb see, sinna saadame selle, nüüd saaks teha nii" jne
Pange ükskord oma raha mängu ja tehke kommuuni tasemel see asi ära - mida te jaurate kogu aeg...

Mulle tundub trollimine va juhul kui ping tõesti ei tea, et 1 TWh ei vaja 450 mln m3n gaasi ja et pole vaja korraga hoiustada. Sel juhul pardon, aga ära siis sõna võta kui isegi seda ei tea.

@xxx111, kui sulle tuleviku üle arutelu = jauramine, siis oled vist vales kohas ... või üldse vale ala peal - kõik see projektide ehk tuleviku planeerimine, nende pidev ümber tegemine jne?
Kui jutt on mõistlik, siis mind ei huvita, kas räägib roheline, sinine, lilla ... Ei saa väita, et soovmõtlemine, sest Eestis on täitsa mitu biogaasi tootmise jaama kui seda uskuda:
https://www.google.com/maps/d/viewer?mi ... 999999&z=7

Täienduseks oma eelmisele kommentaarile, et on olemas suundumused jäätmevabaduse poole, siis nagu niuhti on tänases Maalehes artikkel. Kohe esimene tsitaat sellest.

Seetõttu on joogimaailmas pead tõstmas uus trend – zero-waste ehk „nulljäätme“ kokteilid. Nende valmistamisel lähtutakse põhimõttest, et kokteili tehes peab alles jääma minimaalselt toidujäätmeid. Zero-waste'i kokteilide komponendivalik on väga lai – kasutust leiavad nii banaanikoored kui ka avokaadokivid.

Allikas https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12011 ... mise-vastu

No kus kuradi kohast need biojäätmed hakkavad tekkima rohelise(?) biogaasi tootmiseks kui planeedi Maa päästmise nimel ei ole varsti loomakasvatust ega inimeste poolt tekitatud biojäätmeid?

@ val

Pane KÕIK MIDA RÄÄGID numbritesse...
Kust miskit tuleb, mis moodi tuleb, kus hoiustatakse, mis mahus jne, jne ja mis on produkti lõpphind tarbijale sh kogu tsükli saaste...
Ja võta siis lõpuks midagi ette koos oma kaasmõtlejatega...
Näita pessimistidele, et nad eksivad...

val kirjutas: 29 Dets 2022, 09:12 @ping, see trollimine on väheke tüütu. Saad isegi aru, et 1 TWh ei vaja 450 mln m3n gaasi. Tootmine käib kogu aeg, st miks peaks kõik korraga kuhugi mahutama? Lisaks on hoidla juba olemas ja kasutuses. Inčukalnsi gaasihoidla mahutab 5 miljardit m3 (kirjuta julgelt kõik nullid välja).

Kes on loodusteaduste tundides kuulanud või koduõlut teinud, see teab et nagu õlle keetmine on ka biogaasi tootmine bioloogiline protsess, mis kestab teatud tsüklitega.
Bioloogilised protsessid vajavad sobivaid temperatuure kontrollitud arenguks.

Biogaasi tootmiseks sobiv materjal tekkib suvel aga tarvitada on seda vaja talvel ja kuskil on vaja seda vahepeal hoiustada.

Kuna bioloogilised protsessid madalal temperatuuril seiskuvad või oluliselt aeglustuvad, siis suurte koguste tooraine (tuhanded tonnid) töötlemse kasutegur väheneb talvel oluliselt, sest suuri reaktsioonimahuteid (kääritustünne) tuleb pidevalt soojas hoida ja see vajab omakorda energiat.

Kuna erinevad gaasid on erinevate omadustega ei saa neid ühes tünnis hoiustada, samamoodi nagu ei saa piima ja viina (või diislit ja bensiini) hoida ühes pudelis sest see segu ei kõlba hiljem sihtotstarbeliselt tarvitada.

xxx111 kirjutas: 29 Dets 2022, 10:20 Pane KÕIK MIDA RÄÄGID numbritesse...
Kust miskit tuleb, mis moodi tuleb, kus hoiustatakse, mis mahus jne, jne ja mis on produkti lõpphind tarbijale sh kogu tsükli saaste... Ja võta siis lõpuks midagi ette koos oma kaasmõtlejatega...Näita pessimistidele, et nad eksivad...

Nõus, erinevaid plaane tuleb võrrelda samadel alustel, muidu jäämegi "mina usun - sina usud" tasemele, aga kes seda teha võiks? Midagi saab ka täna võrrelda.

Rohetiiger koondab üle 60 ettevõtte ja organisatsiooni (A'Le Coq, Alexela, DPD Eesti, Energiapartner, Harju Elekter, Kaamos Group, Maru Ehitus, Nasdaq, Neste Eesti, Utilitas ...jne). Nad on avalikult teada ja nende energia teekaarti on teadlastepaneel valideerinud, sh Andi Hektor, kes on muuhulgas tuumaenergia pooldaja, aga nagu Rohetiigri teekaardist selgub, siis pmst saame hakkama ka ilma tuumaenergiata. Rohetiiger tahab "Luua ja rakendada loodussõbralikke praktikaid kõikides sektorites ning kujundada välja tasakaalus majandus".

Fermi on läbipaistmatu ja eelkõige oma investorile (kes need on?) rahalist kasu taga ajav äriettevõte. Nagu äri puhul ikka on olulisem see, mida nad ütlemata jätavad (nt see surnud tsooni teema või 50 EUR/MWh vale), kui see mida nad ütlevad ... see pisikese kirjaga tekst, mida keegi ei loe. Sealjuures on fakt, et tuumaenergia projektid vajavad kõikidest energia projektidest kõige rohkem riigi tuge ja garantiisid. Samuti on fakt nende jaamade kordades suurem hind võrreldes algselt lubatuga. @xxx111, sinu "ei pääse turule" jutt on paraku üsna asjatundmatu, sest energiaturg pole päris sama, mis turul sibulate müük, aga ega sa sest aru ei saa ja las olla. Teisalt olen nõus, et üks ei ole "õigem" kui teine, aga need on asjad, mis täna on teada ja need on põhjused, miks Fermi on minu jaoks nagu Lux tolmuimeja müük. On kindlasti hea tolmuimeja, aga ..

Need kaks projekti toimivad täiesti erinevatel alustel. Rohetiiger on kodukootud lahendus ehk meie oma ressursid ja meie inimeste töökohad (biogaasi puhul paljud neist ka maapiirkondades) ja teine on uhke läikiv state of the art värk, mida keegi kusagilt tuleb ja meile valmis peab tegema.

sinu "ei pääse turule" jutt on paraku üsna asjatundmatu...

Uuri viimaseid uudised el börsi reformimise kohta...
Ja mis on Sinu asi kes on investorid?
Kõik "roheline" on väga tore sinnani kuni tuleb seda kinni maksma hakata (näiteid ei pea otsima kaugelt)
Las kõik konkureerivad turul - ja kui vaja las maksavad saastemaksu (ka siin on reformid ette nähtud)
Aga see saastemaks peab sisalduma ka "rohelises" - nii palju kui seal tsüklis ja vajalikus juhitavas saastet on

Ma viitasin ka arengukavale kus on selgelt öeldud, et uute võimsuste rajamine on turupõhine (mitte subsiidiumide baasil ja muud majandust kahjustades)
Ja kui on turupõhine siis on ka kohe näha kus investorid näevad perspektiivi ja kus mitte

@Urmas ja @ping, mis puutub biogaasi protsesside hingeelu või tooraine piisavust, siis siinkohal ma tõesti ei tea ja usun targemaid (eelviidatud teadlastepaneel), kes on Rohetiigri plaani valideerinud. Ma loodan, et nad päris üle jala seda ei teinud, aga kindlasti saab alati paremini või tahaks ikka täpsemalt uurida nagu teadlane ütleb.

val kirjutas: 29 Dets 2022, 14:27 @Urmas ja @ping, mis puutub biogaasi protsesside hingeelu või tooraine piisavust, siis siinkohal ma tõesti ei tea ja usun targemaid (eelviidatud teadlastepaneel), kes on Rohetiigri plaani valideerinud. Ma loodan, et nad päris üle jala seda ei teinud, aga kindlasti saab alati paremini või tahaks ikka täpsemalt uurida nagu teadlane ütleb.

Teada lugu, et faktidega "USU" vastu ei saa ja kui inimene "pilvepeal istuvat taati" enam ei usu, siis leiab omale uue objekti, keda uskuda.

Aga tasuks korrata loodusõpetuse õppetunde ja mõtiskleda, et kes ja mispärast mida räägib.

Kuna biometaani kasutatakse CNG autodes kütusena, siis lisan siia faktina näidiseks hetkel olevad metaanihinnad (CNG) meie tanklates.
Elementaarne matemaatika näitab, et hinna vahe LNG ja CNG vahel on päris märgatav. Külmal aastaajal neelavad biogaasikääritid rohkem energiat kütteks, kui soojal ajal.

Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus, mis koosneb 45-70 % metaanist (CH4), 30-40 % süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu N2, O2, NH4, H2S. Biogaas tekib looduses, kui keskkond on anaeroobses (hapnikuvaba) (näiteks soodes, sõnnikuhoidlates ja lehma maos). Kui samad tingimused luua tehislikult biogaasikääritis, st temperatuur vähemalt 37 °C, keskkond on anaeroobne ja olemas on piisav kogus biomassi, siis saab nimetatud gaasi tehislikult toota.

Biogaasi sisendina kasutatavat biomassi saab jagada põllumaal kasvavaks biomassiks (hein, teraviljad, õlikultuurid) ja tootmises tekkivaks biomassiks (sõnnik, reoveemuda ning orgaaniliselt lagunevad jäätmed). Lisaks on biogaasi võimalik saada nn "iseenesliku anaeroobse käärimise" protsessi käigus prügilatest (prügilagaas) ja see kokku koguda ning muundada kasulikuks energiaks.

https://energiatalgud.ee/Biogaas

Kõike saab teha kui on piisav stiimul, aga mis see (meile) maksab vajab ka arvutamist.

Silmaringi avardamiseks lugemist: https://www.riigiteataja.ee/akt/118052022001

https://www.riigiteataja.ee/akt/1060320 ... 13.09.2017

§ 2. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2020 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 10 protsenti.

val kirjutas: 29 Dets 2022, 09:12 @ping, see trollimine on väheke tüütu. Saad isegi aru, et 1 TWh ei vaja 450 mln m3n gaasi.

Mitu m3 biogaasi vajab 1 TWh?
Mitu m3 biogaasi vajab elektri TWh (eeldame kasutegurit 35 %)?

ping kirjutas: 29 Dets 2022, 19:17
Külmal aastaajal neelavad biogaasikääritid rohkem energiat kütteks, kui soojal ajal.

Huvitav väide.
Maaeluga tihedalt seotuna julgen väita, et biomassi käärimisel tekib päris suur hulk soojusenergiat ( kes on kompostimise ja/või karjakasvatuses sööda hoiustamisega kokku puutunud need teavad(niiske hein või vili tihedalt ladustatuna võib isegi süttida)).
Võib olla vajavad need kääritid talveks mingit soojustust, et temperatuur liiga madalale ei langeks, aga kütta neid kindlasti vaja ei ole.
Vaja läheb kindlasti mingit mehhaanilist segamist sellele massile ja ma arvan, et ka kultuurbakterit, et protsess kindlasti käima läheks kindlas suunas.

RaJy kirjutas: 29 Dets 2022, 22:18

ping kirjutas: 29 Dets 2022, 19:17
Külmal aastaajal neelavad biogaasikääritid rohkem energiat kütteks, kui soojal ajal.

Huvitav väide.
Maaeluga tihedalt seotuna julgen väita, et biomassi käärimisel tekib päris suur hulk soojusenergiat ( kes on kompostimise ja/või karjakasvatuses sööda hoiustamisega kokku puutunud need teavad(niiske hein või vili tihedalt ladustatuna võib isegi süttida)).
Võib olla vajavad need kääritid talveks mingit soojustust, et temperatuur liiga madalale ei langeks, aga kütta neid kindlasti vaja ei ole.
Vaja läheb kindlasti mingit mehhaanilist segamist sellele massile ja ma arvan, et ka kultuurbakterit, et protsess kindlasti käima läheks kindlas suunas.

Biogaasi tootmine on mikroorganismide poolt toimetatav, hapniku juurdepääsuta märg protsess kääritustankis ja sarnaneb rohkem veinikääritamisele või õllepruulimisele ning ei ole nagu kuulnud, et kellelgi õlleankur oleks põlema läinud aga seda olen kogenud küll, et kui õllenõu viia külma ruumi jahtuma, siis kääritusprotsess seiskub.

Silotegu on rohkem fermenteerimise moodi: https://www.google.com/search?q=ferment ... s-wiz-serp

https://paleo.ee/2015/08/fermenteeritud ... BC%C3%BCme.

Mis see fermenteerimine siis on?
Keerulise sõna taga on lihtne tegevus: see on toitude hapendamine. Hapendamise käigus toimub toiduainete biokeemiline muutmine, kasutades selleks mikroorganisme ning nende ensüüme.

Pole ka isesüttinud hapukapsa tünnidest kuulnud.

Silotegu võib isesüttida siis, kui protsessi on rikutud ja piisavalt õhku pääseb oksüdeerijana juurde, sest bakterite elutegevus nagunii peatub enne materjali süttimistemperatuurini tõusmist.

Silorullide süttimise põhjuseks on bakterite elutegevuse tagajärjel tekkinud gaasi isesüttimine.
https://novaator.err.ee/1213045/lugeja- ... a-suttivad

xxx111 kirjutas: 29 Dets 2022, 13:49... Uuri viimaseid uudised el börsi reformimise kohta...Ja mis on Sinu asi kes on investorid?.... Ja kui on turupõhine siis on ka kohe näha kus investorid näevad perspektiivi ja kus mitte

Turg on väga hea asi, kui see töötab (vastavalt disaitud reeglitele), aga kindlasti ei ole see lahendus kõikidele probleemidele. Nt andis NP meile 10a väga madalat hinda, sest nii see disainiti, aga see ei taganud vajalikke investeeringuid tootmisvõimsustesse, kuigi eksperdid hoiatasid selle eest aastaid ette. Tulemust nägime ja sarnast asja, aga kordades võimendatult (kollaps), ennustab 70-test pärit eelviidatud mudel fossiilkütuste lõpu aegadeks kogu maailmas.... kui me vähem fossiilset infrat looma ei hakka.

Kui turg oleks ideaalne, siis ei oleks ju seda reformi vaja millele viitad, sest reform on ka sekkumine ja eriti veel kartellide lubamine, mida praegu tehakse.
Investorite huvi ei ole just liiga hea näitaja aegadel, kus lolli raha on palju ja hetkel veel on.
Strateegilistes valdkondade nagu energeetika (eriti veel tuumaenergia) miskipärast tahetakse teada kes on investorid.

@kunn24, ping viidatud lehe järgi on biogaasi kütteväärtus 5-7 kWh/Nm3 ja seega peaks 1 TWh olema ca 140-200 mln Nm3. Miks 35% kasutegur? Kui mõtled EROI-d, siis see on biogaasil muidugi suht väike, aga arvesta, et see väike tulu jääb meie inimestele, mitte ei lähe naftasheikidele nagu täna.

Mitmele meie inimesele jääb raha pelletiäris? Oli ju ka selle loosung alguses roheline ja paljulubav.

Anaeroobne ei tähenda, et mass peab täiesti vedel olema - lihtsalt õhu juurdepääs peab olema suletud. Muuseas sileerimisel (fermenteerimisel) kasutatakse konservante ( tavaliselt keedusoola), et suruda alla ebasoovitavad bakterid, gaasitootmisel see vajalik pole'. Gaasitootmise kääritusnõud võrdleks pigem kompostri mitte õlleankruga kus enamus massist on vesi - milleks kompostris gaasi tootmise mõttes mingit vajadust pole. Ja kuna hapukapsatünnis või õlleankrus on enamus massist vesi siis selle süttimise tõenäosus on tõesti olematu. See isesüttimise näide oli lihtsalt, et kui märg materjal tihedalt koos ja samas on kuivaine sisaldus parasjagu suur (anaeroobne keskond siis tänu tihedale materjalile ja ümber tekkinud gaasipilv bakterite toimel) siis see soojeneb üsna tuntavalt.
Lühidalt kokku võttes - bakterite elutegevus (gaasi tootmine) tekitab soojust. Soojuse hulk sõltub bakterite hulgast, bakteritele antava toidu hulgast, bakteri kultuurist (ei maksa teadlasi alahinnata) ja mingil määral välistest teguritest - temperatuur.

val kirjutas: 29 Dets 2022, 23:16 ... Kui mõtled EROI-d, siis see on biogaasil muidugi suht väike, aga arvesta, et see väike tulu jääb meie inimestele, mitte ei lähe naftasheikidele nagu täna.

Muidugi ka minul on väga hea meel nagu kõigil Eesti kodanikel näha, et (S)EE kasum jääb kõigi riigi kodanike hüvesid teenima, nagu see on juba näha olnud, mitte ei jaotu kitsa persoonide grupi vahel parteilise kuuluvuse alusel.

RaJy kirjutas: 29 Dets 2022, 23:41 ..... kus enamus massist on vesi - milleks kompostris gaasi tootmise mõttes mingit vajadust pole. ...

Vesises keskkonnas on võimalik täpsemalt reguleerida vajalikku temperatuuri ja protsessi oluliselt kiirendada, sest nagu tudengid on korduvalt katsetega tõestanud saab kontrollitud keskkonnas näiteks koduõlle tarbimisvalmis kääritada 2 tunniga. (Riga pesumasinas.)
Ajafaktor on oluline, kui on vaja käidelda suuri koguseid piiratud aja jooksul.

Olete näinud, et milline on pool aastat väljas lageda taeva all, hunnikus seisnud biomass?

Tegelikult on täitsa tähelepanuta jäänud, et kui suur on tuhandete tonnide biogaasi tootmiseks vajaliku mageda joogivee vajadus ja kas meil seda ressurssi üldse jätkub?

ping kirjutas: 29 Dets 2022, 23:59

RaJy kirjutas: 29 Dets 2022, 23:41 ..... kus enamus massist on vesi - milleks kompostris gaasi tootmise mõttes mingit vajadust pole. ...

Vesises keskkonnas on võimalik täpsemalt reguleerida vajalikku temperatuuri ja protsessi oluliselt kiirendada, sest nagu tudengid on korduvalt katsetega tõestanud saab kontrollitud keskkonnas näiteks koduõlle tarbimisvalmis kääritada 2 tunniga. (Riga pesumasinas.)
Ajafaktor on oluline, kui on vaja käidelda suuri koguseid piiratud aja jooksul.

Olete näinud, et milline on pool aastat väljas lageda taeva all, hunnikus seisnud biomass?

Tegelikult on täitsa tähelepanuta jäänud, et kui suur on tuhandete tonnide biogaasi tootmiseks vajaliku mageda joogivee vajadus ja kas meil seda ressurssi üldse jätkub?

Ilmselt pole meil kummagil täpseid teadmisi biogaasi tootmisest (ei ressursside ega muu vajadusest). Mõni targem võib muidugi täpsustada. Või viitsib isand ping teemaga süvitsi tegeleda - minul selleks aega ega vajadust pole - lihtsalt kirjutasin natuke oma arvamusi.
P.S. Pesumasina näide oli hea - viitasin minagi mehhaanilise segamise vajadusele protsessi kiirendamiseks.
P.P.S. Pool aastat maas vedelenud biomassi olen näinud - olematu massilt ja mahult.

@ val

Pole midagi efektiivsema turust...
Kõik paneb ilusti paika
Mida vähem sinna sekkuda seda efektiivsem
Kui minu (tarbija) raha läheb šeikedele aga oluliselt vähem võrreldes sellega kui see jääks Eestisse siis minu (tarbija) eelistus on selge

Kas oskad vastata milline "roheline" asjade käik ei nõuaks toetusi, subsiidiume, hinnagarantiid, alternatiivide maksustamist jms
So kas oskad nimetada milline "roheline" algatus ei teeks tarbija jaoks asja kokkuvõttes kallimaks

Lõppu Antti Moppel:

Uus valitsus otsustab ka seda, kas 2024. aasta on õige aeg uuesti kütuseaktsiise tõsta ja kas riigi majandus tuleb toime taastuvkütuste kohustuse täitmisega senises mahus. Võib jätkata kulutustest hoolimata senisel kursil, aga võib ka tunnistada, et võetud tempo on liiga kiire, kirjutab Olerexi üks omanikke Antti Moppel vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Pole midagi efektiivsema turust...
Kõik paneb ilusti paika
Mida vähem sinna sekkuda seda efektiivsem

Biogaasi müügil kartellikokkulepped. Lugu pealkirjaga: Biometaani hind erineb tanklates mitu korda
http://eestibiogaas.ee/wp-content/uploa ... r_2022.pdf
2. lk.
Mõne tootja puhul pole mõtet rääkida turust.

kunn24 kirjutas: 30 Dets 2022, 00:25

Pole midagi efektiivsema turust...
Kõik paneb ilusti paika
Mida vähem sinna sekkuda seda efektiivsem

Biogaasi müügil kartellikokkulepped.
http://eestibiogaas.ee/wp-content/uploa ... r_2022.pdf
2. lk.
Mõne tootja puhul pole mõtet rääkida turust.

Ei olegi...
Nagunii konkurentsivõimeline pole

kunn24 kirjutas: 29 Dets 2022, 23:40Mitmele meie inimesele jääb raha pelletiäris? Oli ju ka selle loosung alguses roheline ja paljulubav.

Toorpuidu ja pelleti niivõrd suurtes kogustes masspõletamine on hea näide rohepoliitika veast ma arvan ja ühtlasi näide kui pikaajalised on sellised otsused, st neid ei saa nipsust ära muuta demokraatia tingimustes.

Eraldi pelleti äri osa pole lihtne leida, aga kogu metsasektori elu on päris hea, 2,5 rikkam võrreldes keskmise ettevõttega (pole viimased andmed, aga siiski):
"... Metsamajandamisettevõtete lisandväärtus on aga ligi 65 000 eurot töötaja kohta,
..... Sektori ettevõtetes saab tööd kokku üle 28 000 inimese, mis moodustab kuus protsenti kogu Eesti hõivest."
https://www.err.ee/1228645/metsamajandu ... ndvaartust

Üle hulga aja midagi tasakaalukat, kiidan.
Pellet pidanuks jääma vaid siseturule, siis olnuks ok. Iseenesest selle tootmises ja põletamises midagi valesti pole, kui see oleks vaid puidujäätmetest ja tooraine eest ka õiglaselt makstuks.
Kuni viimse ajani oli pelletiäärimeestel loosung metsaomanikele: Olge õnnelikud, et oma raiejäätmetest (tasuta) lahti saite. Välja läks "toru" teisest otsast juba hoogsalt kerkiva kullahinnaga, eriti, kui oli juba palju tarbijaid "sisse söödetud" (kapitaalmahtused süsteemideks tehtud).
Nii, et ka rohetööstuses kehtis/ kehtib põhimõte: Pügame mõlemast otsast nagu suudame. Kaasa aitavad ka eeltsiteeritud kartellilepped. Turumajanduse loogikast lähtuvalt midagi ju etteheita pole, aga "sitamaitse" jääb siiski...
Pelleti tootmisel ei saa ka viidata tootmiskulu olulisele tõusule, sest puidu kuivatamiseks kasutatakse sama tooret (ei osteta kallist gaasi, elektrit vms-t).

BTW, gaasihind tuleb oluliselt alla, mulle pakutakse alates 1 veebr 2023 1,25 € /m3 eest koos KM-ga, st ca 120 €/ MWh. Pelleti MWh maksumus jääb samasse klassi , ca 100 € /MWh ja kui arvestada pelletikatla nigelamat kasutegurit vs gaasi-kondenskatel, siis läheb juba gaasihinnast üle või on võrdne.

kunn24 kirjutas: 30 Dets 2022, 00:25 Biogaasi müügil kartellikokkulepped. Lugu pealkirjaga: Biometaani hind erineb tanklates mitu korda
http://eestibiogaas.ee/wp-content/uploa ... r_2022.pdf
2. lk.
Mõne tootja puhul pole mõtet rääkida turust.

Lugesin viite läbi ja mul liiga palju küsimusi. Võtame kasvõi selle lause.

Lahenduseks võiks olla ühistegevus, kus on palju väikeseid ühe asja eest väljas – annavad oma
jäätmed/jäägid biogaasi tootmiseks ja saavad hiljem käärimisjäägi vastu.

Näiteks miks I EV ajal toiminud piimaühistud tänapäeval enam ei toimi? Mitu II EV loodud piimaühistust on veel alles? Selle läga ühistu etteotsa saab nagunii mõni kavalpeast operaator, kes peale loomist hakkab organiseerima kokku erinevaid ühistuid ja varsti ongi terve EV peale üks monopoolses seisundis biogaasi tootja ja dikteerib hindasid. Võiks mäletada piimakarja kasvatajate juttu piima kokkuostuhindadest, et kas selle hinnaga on võimalik tootmist elus hoida. Või prügimajandus. Miks peaks biogaasi tootmisel minema midagi teistmoodi?
Mõne tootja puhul pole tõesti mõtet turust rääkida, sest neil on turuhindadest täiesti omaette mõttemaailm. On väga hästi meeles kui mingid aastad tagasi tuli kütustele biolisandi kohustus ja hinnad posti otsas tõusid. Kanal2 uudistesaates Reporter vastas üks kütusefirma juht(Vaht) reportri küsimusele, et miks on posti otsas tõusis ka E98 hind kuigi sellele biolisandit ei lisata, siis vastuseks tuli- inimesed on harjunud nägema, et E98 hind on kõrgem. Möh? Ja inimesed nagu ei tohikski ümber harjuda? Kuidas oli see vastus seotud turuhindadega?