Maaküte energiapuurkaevuga

[Fram]

Tere.

Ilusat Eesti taasiseseisvumisepäeva!

Pole sada aastat siin käinud ja olen väga tänulik, et te saite siin ise ilusti hakkama.

Minu pumb kütis börsilt elektrit maha 3251 kWh/ kütteperjoodiga ja soe vesi ka juures. u 9 kuud!
Tänase päevani on tarbinud 4052 kWh.

Ei taha ,aga ega ei suuda emotsioone ...

Nüüd pidutsema!

[Külaline]

Pole sada aastat siin käinud ja olen väga tänulik, et te saite siin ise ilusti hakkama.

sul on ikka kõik väga paigast, aeg lendab linnutiivul ja mis teistele on tund on sulle aasta. Elektrikulus oled järkuvalt hästi isoleeritud hoone otseelektriga küttes tekkiva kuluga ühel pulgal.

ja sul on õigus ega lollus purgis püsi

[Külaline]

Frami pump kulutas 10 kuuga siis 4000 ehk aastaga tuleb vast 4500 ikka kokku.
4 oktoobril saab siis aasta täis, siis saab ehk täpsemad numbrid?
Teema alustades kirjutas, et enne läks kaks kanti õli aastas, see umbes 20 000 kWh (ta ise seletas küll miskist 30525 kWh-st oma esimeses postituses - küttis toona siis veel elektriga juurde või?)

... MAJAENERGIAKULU 210m2 Soojusenergia vajadus kokku 30525 kWh/aasta - millest soe tarbevesi 6388 kWh/aasta. Küttevõimsuse vajadus 10,6 kW
PEALE SOOJUSPUMBA PAIGALDAMIST energiakulu kokku 7695 kWh/aastas!

KOKKUHOID Energiasääst 22830 kWh/aastas. ......

?

Saan nii aru, et see oli tsitaat soojuspumba paigaldamise toetuse taotlusest? Et need numbrid kehtivad olukorra jaoks, kus on lisaks valmis ehitatud ka 80 ruudune kõrvalhoone ja eeldati, et muidu oleks seda kah õliga köetud?

Kui see oletuslik 4500 korrutada oletusliku SCOP=3 ,saame et soojusenergiat andis pump majja 13500 kWh ja õlikatla kasutegur oli seega miski 67%.?

Aga seda on siin maasoojuspumba teemas küll ja veel jahutud.
Tahaks uudset infot, kuidas käitus kaevust tuleva vee temperatuur aasta lõikes?

[MART ma]

TERE

KUI OSTA SIIS AINULT KATEL PELLE SEE ON OK JA EESTIS KOKKUPANDUD JA JUPID OLEMAS.
AGA NB VÄLTIDA SELLIST ASUTUST NAGU TORU JÜRI OÜ EESTI KEELES (TÜ-A JÜRI) SEE ON JAMA KUS GARANTIID EI OLE.
GARANTIILEHT ON KALLUTATUD MÜJA KASUKS UHESÕNAGA HOITKE EELAME SELLISEST KATLAMÜÜJAST.
ÜHESÜNAGA PEALE MAKSMIST ON SINU PROBLEEM .
JA NAGU OÜ TORUJÜRI ON KATLA NIII NIMETATUD PELLETIKATLA VIADRUS ESINDAJA NO ANDKE ANDEKS KUI ON MINGI PROBLEEM SIIS ON ESINDAJA KADUNUD.AGA KA PELLETIKATLAST VIADRUS SOOVITAKS EEMALE HOIDA .KASUTEGUR VAEVALT 55 SUITSUGAASID 138 SEEGA KUI OHURUUMI KÜTTA SIIS SOBIB KÜLL.

[Külaline]

Framil aasta läbi. Ehk saaks aasta kokkuvõtte? Sh temperatuurid kaevus täna?

[Fram]

Tere kaasmaalased!

Loodan, et kõik ikka elus ja terved. Nagu näha pole ma siin päris mitu aastat käinud. Täna tuli tahtmine veidi teid valgustada.
Katelt pole kütnud ja kamin lihtsalt ilu vidin toas. tunnen end väga positiivselt ja õnnelikuna. Kaevud töötavad, pump ilma häireteta töötanud.
Lähme siis asja juurde.

Pumba aastased tarbimised on nüüd täpselt teada ja logiraamat töötab ilusti.

Küte ja soe vesi koos:
2017-2018a 4089 kWh (esimene aasta läks ikka seadistamise peale ja katsetamisele päris palju aega.)
2018-2019a 3980 kWh
2019-2020a 3491 kWh
2020-2021a 3874 kWh
COP 3-4 kes kuidas tahab arvutada

Keskmine maast tulev soojus on 4C, suvel läheb 7,4C peale. Eelmine aasta tuli ikka suure külma perioodi lõpus -1C maa seest. See taastus kohe kui külm järgi jäi 4 kraadile.
Seega võin käsi südamel öelda, see töötab ja skeptikud võivad edasi ... .

Tervitades Fram

[trebla]

Ohhoo, kas sa näe kes on välja ilmunud.

Tore, et saab need vastused aga need tekitavad ka küsimusi..

Küte ja soe vesi koos:
2017-2018a 4089 kWh (esimene aasta läks ikka seadistamise peale ja katsetamisele päris palju aega.)
2018-2019a 3980 kWh
2019-2020a 3491 kWh
2020-2021a 3874 kWh
COP 3-4 kes kuidas tahab arvutada

Keskmine maast tulev soojus on 4C, suvel läheb 7,4C peale. Eelmine aasta tuli ikka suure külma perioodi lõpus -1C maa seest. See taastus kohe kui külm järgi jäi 4 kraadile.

Et siis maapinna temperatuur aja jooksul nagu ei langegi?
Aga milleks siis tehakse 400 - 800 m pikkuseid horisontaalkontuure, kui saab hakkama ka 200 m pikkuse vertikaalkontuuriga? Ja ometi päikesesoojus 100 m sügavusele ei ulatu? Siis peaks samamoodi hakkama saama ka 200 m horisontaalkontuuriga?

Või siiski - esimesel lehel kiidab ta, et

Aa, minul siis kaks puurauku 95m, aasta ringi 7-5 kraadi maa seest pole paha

kuuendal leheküljel

Tänase päeva seisuga:

maaseest tuleb 3,0C
maasisse läheb 0,0C

Ja täna:

Eelmine aasta tuli ikka suure külma perioodi lõpus -1C maa seest. See taastus kohe kui külm järgi jäi 4 kraadile.

Ehk siis prilli arvamus lk 12:

Külaline kirjutas: ↑08 Mär 2018, 16:34

...
Võimalik, et puuraugu jahtumine toimub, aga seda üliaeglaselt, näiteks 0.1C aastas, kümne aastaga üks kraad ja puuraugu soojuse ammendumiseni võib kuluda aastakümneid........
lohutav teada, et alles parikümne aasta pärast pead kolima teise kohta.. või elad jääpalli peal edasi...,

0.1C puhas spekulatsioon ja laest võetud aga kui sedasi lineaarselt edasi spekuleerida, et täna tuleb puuraugust +7C, siis 20 aasta pärast +5C, mis oleks samuti igati OK, pigem 30-40 aasta pärast sel juhul tuleks, kas uus elukoht vaadata või eemale uued vertikaalkontuurid puurida

..peab ikkagi paika?

Veel - arvutustes esitas Fram hiigelsuuri esialgseid energiakulusid, et projekti tasuvana näidata , samas elektritarbimisest nähtub, et plaanitud juurdeehitust pole selle pumbaga igatahes kütma hakatud?

[Coolhouse]

Et siis maapinna temperatuur aja jooksul nagu ei langegi?
Aga milleks siis tehakse 400 - 800 m pikkuseid horisontaalkontuure, kui saab hakkama ka 200 m pikkuse vertikaalkontuuriga? Ja ometi päikesesoojus 100 m sügavusele ei ulatu? Siis peaks samamoodi hakkama saama ka 200 m horisontaalkontuuriga?

Katsu ennast natuke harida ning alles seejärel avalda oma mõtisklusi.

Horisontaalkontuur ja vertikaalkontuur on üksteisest erinevad nagu öö ja päev.
Kui puuraugud on õigesti projekteeritud siis ei pruugi temperatuur aastate lõikes eriti langeda.
Ei hakka siinkohal rohkem kirjutama kuna karta on et sul läheb raskeks neid asju mõista.
Pühi lumi oma päikesepaneelidelt maha ja ela rahulikult edasi.

[Urmas]

Ahjaa mina sain Kredex toetuse ka, ilma Kredexita oleks laenu võtnud, ikka tuleb soodsam kui miski muu kütteliik.
... Ootaks arvamusi!

Alustasin meeldetuletuletuseks teema esimeselt leheküljelt ja esimesest postitusest sain teada, et järjekordne teiste maksumaksjate arvelt elav parasiit kilkab. Arvan, et tean mida olen kirjutanud selle kilkamise kohta ja seega kordan ennast. Ka veidigi oma rahalist seisu parandada üritavad ja tööl käivad penskarid on maksunud kinni sinu heaolu, kuigi penskarid võiksid idee järgi 2x aastas vabalt vedeleda Egiptuses Hurgada rannas paar nädalat. Mida sa, Fram, arvad, et kus kohast tekib Kredex-ile raha sinu energiapuurkaevu toetuseks? Seinast? Ämma öökapist? Lootusetuse tunne tekib inimeste sellise mõtteviisi ja seejuures sellega veel uhkustamise üle! Ise arvasin, et EV iseseisvumisega saavad inimesed oma tegemisetes kah iseseisvamaks, aga tuleb välja, et ei. Nad on abitud ja neile on toetust vaja. Ja tundub, et kõikse abitumad on need, kellel on raha ehitada endale eramu. Isikliku eramaja omanikule toetused!!!??? Ja nad on veel uhked selle üle. Hämmastav!? Eramaja omanik vajab Kredexi toetust? Kas siin vastuolu ei ole? Kui nii edasi läheb, siis tulevikuvaade on kurb. Kuidas on 30 aastaga kohalikul rahval tekkinud üleeile üle Vahemere saabunud "sõjapõgeniku" mõtlemine? Sotsialistlikku EL astumisega?
Ei, ma ei ole ei sotsialist ega revolutsionäär ega poolda võrdsust, kuid selline kilkamine sunnib mind varsti oma vaateid muutma.

[jakim]

Ahjaa mina sain Kredex toetuse ka, ilma Kredexita oleks laenu võtnud, ikka tuleb soodsam kui miski muu kütteliik.
... Ootaks arvamusi!

Alustasin meeldetuletuletuseks teema esimeselt leheküljelt ja esimesest postitusest sain teada, et järjekordne teiste maksumaksjate arvelt elav parasiit kilkab.. Nad on abitud ja neile on toetust vaja. Ja tundub, et kõikse abitumad on need, kellel on raha ehitada endale eramu. Isikliku eramaja omanikule toetused!!!??? Ja nad on veel uhked selle üle. Hämmastav!? Eramaja omanik vajab Kredexi toetust? Kas siin vastuolu ei ole?

Enamik kortermaju on renoveeritud Kredexi toetusega. Toetust saab taotleda enne 2000 ehitatud majale - usun, et selline maja maapiirkonnas võib maksta vähem, kui keskmine linnakorter. Seega ei saa alati väita, et majaomanik on ostujõulisem ja temale toestust anda ei tohiks.

Sisuliselt ei ole vahet, kas tegemist on eramu või korteri omanikuga - ausa maksumaksja tasutud maksudest pisku liigub läbi riigieelarve Euroopa ühisesse toetuste "katlasse" ja sealt ringiga tagasi toetusmeetmete läbi Kredexi kaudu renoveermistoetusteks. Nende toetuste eesmärk on üldine riigi energiatõhusus.

Probleemiks on pigem see, et toetuse saamine ja nende abil renoveerimine on tavakodanikule bürokraatlik ja rikub turutingimusi - hangetele kvalifitseervuad ainult paberimajandust valdavad projektivabrikud, kes kasutavad alltöövõtjaid. Alltöövõtjad ise ei võida sest suurt midagi, sest nende tööhinnad on samad või pigem isegi väiksemad. Kokkuvõttes tundub mulle, et pigem liiga suur osa toetusvahendites kulub bürokraatiale ja paberitootjatele.

Soojuspuuraukude puhul võiks riik pigem toetada uuringuid - kui eeluuringud oleks tehtud oleks teenusepakkujaid rohkem ja puurimise hinnad soodsamad.

[Coolhouse]

Soojuspuuraukude puhul võiks riik pigem toetada uuringuid - kui eeluuringud oleks tehtud oleks teenusepakkujaid rohkem ja puurimise hinnad soodsamad.

Riik toetabki uuringuid 3,8 miljoni euroga.
https://arvamus.postimees.ee/7360882/al ... alahenduse

Kahjuks ei tea mida Alvar Soesoo täpselt uurib kuid kogu see asi on ikkagi hämmastav küll.
Igaüks teab et keegi ei taha tuulikut oma õuele.
Uus maalimavaade on aga selline et teeks ehk tuumajaama küll aga RIIK ei suuda teostada tuumajaama järelvalvet.
No ja nüüd saadi 3,8 milj eurot maasoojuse uuringuteks.
Müts maha teadlaste ees aga....
Tegelikult ei ole midagi uurida. Need uuringud on teistes riikides juba ammu teostatud. Lisaks on ka töötavad projektid mille kogemusi võimalik kasutada.
Vaid üks näide http://www.sanner-geo.de/media/669ba27a ... ffffef.pdf
Maakütte puuraukude arvutamiseks on juba ammu olemas mudelarvutuse programmid kuhu saab sisestada nii Eesti, kliima kui ka pinnase andmed. Nagu selgub siis on graniit igalpool maailmas ikka graniit ning lubjakivi või savi ikka seda sama mis mujalgi. Kui mõnele jääb jutt segaseks siis ka liivarand on igalpool valdavalt liivane.

Muidugi kui uurida mingeid maapinna sügavamaid kihte siis on 3 milj. kommiraha.

[Urmas]

Alltöövõtjad ise ei võida sest suurt midagi, sest nende tööhinnad on samad või pigem isegi väiksemad. Kokkuvõttes tundub mulle, et pigem liiga suur osa toetusvahendites kulub bürokraatiale ja paberitootjatele.

Eksid kasutaja jakim, sest igatsugu Kredexi toetuste puhul tõusevad kortermaja renoveerimise tööhinnad ca 40% võrra kõrgemad ehk toetuse % võrra. Miks, sellest ma ei saa aru, sest ega töö sisu toetuse olemasolust raskemaks ei muutu? Ma tean, et meie alevi ühe kortermaja täisrenoveerimisel tegi paberitöö Kredexi toetuse saamiseks ühistu juhatus(esimees vist) tasuta.

[trebla]

Coolhouse, ma olen selle küsimuse siin foorumis ka varem esitanud, vanasti lihtsalt ei viitsinud alati sisse logida.

Maa sisesoojuse seisukohalt ammutab ka horisontaalkontuur seda, aga ainult horisontaalpinna alla jäävast poolkera/poolsilindri/poollehtri(‽) kujulisest Maakera tükist. Vertikaalkontuuri puhul siis täiskera/täissilindri/täislehtri kujulisest tükist ehk kaks korda suuremast.
Kuid horisontaalkontuuris lisandub Päikese soojus, seega vertikaalkontuur ei saa sama soojushulga pidevaks tootmiseks olla horisontaalkontuurist 2x lühem muidu kui:

a) pinnase üldine keskmine temperatuur langeb - ehk Fram jääb kunagi halvemal juhul elama igikeltsapalli peal,?
b) voolav pinna/põhja(?)vesi kannab kõrvalt soojust juurde...?

Edu Framile jooksvate elektriarvete maksmiseks ja loodame, et ta jätkab igaastaselt oma kaevutemperatuuride siia postitamist. Neid tasub jälgida, sest äkki kunagi on jumet oma krundi peal külmlaoteenuse pakkumise äriideel?



Urmas, mul tuli meelde, et 5 aastat tagasi lasin 50 euri eest ostetud üraskipüünised maksustatavast tulust maha arvata. Saad lisada sinna KREDEXi, PRIA, MES jne toetustesaanute kausta...

[Coolhouse]

Eestis lubatakse üldjuhul puurida kuni joogiveena kasutatava põhjavee kihini.
Seega sinu oletus et põhjavesi annab Frami puuraukudele soojust juurde võib õigeks osutuda.
Seda muidugi et lihtsalt 2 auku maa sisse puurides võib ainult oletada palju sealt soojust saab.
Ehk vertikaalsete puuraukudega soojust võttes hakkab mängima saagikus ehk kui võtad soojust mõistlikus koguses siis aasta jooksul soojus puuraugus taastub kuigi mitte just 100%.
Kui puuraukude põldu liigse tarbimisega kurnata siis on lõpp kiire tulema.

Paraku on vähestel selliseid rahalisi vahendeid et ilma sihtasutuse abita mingit tõsiselt võetavat projekti ette võtta.

PS: Täna keskmiselt elektri tarbimisvõimsus Essti 1200 MW, Päikese tootmine keskpäeval 10 MW, Tuult ka pole- 10 MW.
Minu arust on soojuspumpadega soojusenergia tootmine - Tootmine, mitte säästlik (energiatõhus) tarbimine.
Samas on puuraukudes võimalik ka soojust salvestada.

[trebla]

Samas on puuraukudes võimalik ka soojust salvestada.

Jah, aga esialgu tundub pangaarvel salvestamine parema kasuteguriga.
Ei oska rehkendada, mis peaks muutma, et puuraugus salvestamine kasumlikumaks muutuks.

[Coolhouse]

Samas on puuraukudes võimalik ka soojust salvestada.

Jah, aga esialgu tundub pangaarvel salvestamine parema kasuteguriga.
Ei oska rehkendada, mis peaks muutma, et puuraugus salvestamine kasumlikumaks muutuks.

Ma kirjutan juba ammu et sul tuleks ennast harida ehk investeerida raha haridusse mitte palkmajja.

Jutt ei ole alati päikesepaneelist saadud energia otse maasse laskmisest.
Jutt on jääksoojusenergia kasutamisest. Sellest sa peaks ju aru saama et elektri koostootmisjaam toodab küll elektrit kuid jääkproduktina ka soojust.
Näiteks suured arvutuskeskused toodavad aastaringselt jääksoojust mida siis soojuspumpade abil suurtes küttesüsteemides kasutatakse. Puuraugud on ka seal lisaks moodustades soojuse lao.

Jutt ei ole igamehe katusel olevatest uhketest päikesepaneelidest mille tasuvusaeg on x.
Jutt on juba olemasolevates ja uutes hoonetes soojuse kasutamisest.
Võta nt Rahvusraamatukogu millel puudub 200 tuh eur energiaarvete tasumiseks. (Gaasil töötav katlamaja)
Kuid.... osa aega aastas töötavad majas jahutussüsteemid mis tekitavd jääksoojuse.
Nt suured Saksamaa tootjad kasutavad tootmise jääkenergia (soojuse) salvestamiseks puurauke.

Nt on mõiste vabajahutus kus maja jahutamiseks kasutatakse suvel puuraugu vee jahedust. Ja mis sa arvad siis et kõik see maasse salvestatud soojus läheb kaduma? Võta või horisontaalkontuuriga maaküte mis kevadeni toimib.
Soojuse säilitamise vastupidine protsess on külma säilitamine. Ega sa vist ei tea et Eestis tehakse kevadel kunstlumi või vanasti varuti lund ja maeti saepuru alla ning siis sügisel tehti suusarada.

Aga, Trebla, lohuta et sa pole ainus kes sellel talvel enam millestki aru ei saa. Esitavad aga küttearveid ja ootavad kompensatsiooni (ka riigiasutused).
Isegi Estonian Air pidi oma töötajate palgad lõpuks välja maksma kuigi taheti külma teha. St keegi ikkagi vastutab selle kõige jama eest.

Ja huumorit ka. Kui Prantsusmaa sundis riigi osalusega tuumajaama odavamat energiat müüma siis ettevõtte aktsia börsil raskelt kukkus.